Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-8320
Tsiviilasi
Sirje Sula hagi KTR.Metsatööd OÜ ja Lõuna-Eesti Erametsa OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
267,25 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. aprilli 2014 otsus (vaheotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lõuna-Eesti Erametsa OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja II): Lõuna-Eesti Erametsa OÜ (rk: 10334848), esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hageja): Sirje Sula (ik: XXX), esindaja advokaat Janar Kuus Kostja I: KTR.Metsatööd OÜ (rk: 11537111)
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. aprilli 2014 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
talle metsa raiumisega kahju tekitanud. Kostja II osas aga hakkas aegumine kulgema hetkest, kui hageja sai teada või pidi teada saama, et tal on nõue kostja II vastu. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kahju tekitajast kostja II näol sai hageja teada peale hagi kohtusse esitamist (kostja I 14.05.2012 vastusest hagile), sest siis väitis kostja I, et tal oli sõlmitud leping kostjaga II. Kuni selle ajani puudus hagejal igasugune põhjus kahelda selles, et keegi teine peale kostja I on tekitanud talle kahju. Lisaks lubas kostja I hüvitada hagejale tekitatud kahju, mistõttu ei pidanud hageja teadma, et tegelikult tellis teenust kostja II. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kirjas, et Riho Soonberg (kostja I juhatuse liige) on saanud kannatanuga kokkuleppele ja on nõus hüvitama ekslikult tekitatud kahju. Seega tuleneb ka nimetatud määrusest, et kogu eeluurimise käigus räägiti kahju tekitajast kostja I näol, mistõttu ei saanudki hageja teada, et kahju tekitajaks võib olla ka kostja II. Puudub alus eeldada, et hageja oleks pidanud kriminaalmenetluse ajal teadma, et kostjaks võib olla ka Lõuna-Eesti Erametsa OÜ. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja nõue kostja II vastu aegunud.
3) puudus hagejal seega takistus esitada kostja II vastu väidetav solidaarse kahju hüvitamise nõue juba 2010 märtsis (hageja pidi nimetatud ajal teadma nii kahjust kui kahju tekitanud isikutest) ja 24.01.2014 oli TsÜS § 150 lg-st 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg möödunud.
Kuivõrd kriminaalasja lõpetamise määruses ei tuvastatud metsaraiet teostanud isikut ning määruse resolutsioonis puudub viide kostjale II, siis on põhjendatud maakohtu järeldus, et kahju tekitajast kostja II näol sai hageja teada alles pärast kostja I poolt 14.05.2012 saadetud vastusest hagile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.