lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-439/5

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-439/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1327
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-18-439 XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.01.2018 otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 määruse peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas Eesti Advokatuurile taotluse aukohtu menetluse algatamiseks vandeadvokaat YY suhtes seonduvalt sellega, et vandeadvokaat YY on toime pannud karistusseadustiku (KarS) §s 2172 sätestatud kuriteo ning rikkunud advokatuuri eetikakoodeksit. XX leidis, et advokaat ei juhtinud tema suhtes menetletud kriminaalasjas nr 1-11-7144 apellatsioon- ega kassatsioonkaebuses ning ringkonnakohtu istungil tähelepanu olulistele kohtu vigadele, mille tulemusena tunnistati ta kriminaalasjas süüdi ning rahuldati ka tsiviilhagi (kriminaalasja menetlus lõppes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.06.2013 otsusega nr 3-1-1-43-13).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Eesti Advokatuuri Aukohus jättis 11.01.2018 otsusega algatamata aukohtumenetluse vandeadvokaat YY suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on advokaat lähtunud õigusteenuse osutamisel seadusest ning kutse-eetika nõuetest ega ole kliendi huve rikkunud. Advokaadi selgituste

3-18-439 kohaselt on kõik menetlusdokumendid isikuga enne kohtule esitamist kooskõlastatud ning ta on ka ise kohtutele oma seisukohti esitanud. Kohtuasi läbis kolm kohtuastet ning on jõustunud. Ükski kolmest kohtuastmest ei ole väidetavat kohtu eksimust tuvastanud. Samuti ei ole kohtud tuvastanud, et advokaat oleks käitunud õigusteenuse osutamisel hooletult või näidanud üles asjatundmatust. Nimetatud asjaolu ei tuvastanud ka aukohus. Karistusseadustikust tulenevaid rikkumisi menetlevad prokuratuur ja kohtud. Advokatuurile teadaolevalt ei ole advokaadile KarS § 2172 rikkumises süüdistust esitatud.

3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada advokatuuri aukohtu 11.01.2018 otsuse õigusvastasus. Vandeadvokaat YY ei pööranud apellatsioon- ega kassatsioonkaebuses kohtute tähelepanu maakohtu eksimusele. Maakohus tuvastas, et XX-l oli ainuisikuline seaduslik õigus ja kohustus ühistu juhatuse liikmena korraldada ühistule esitatud arvete õigeaegset tasumist ja anda selleks raamatupidajale korraldusi. Ühtlasi on kohtuotsusega tuvastatud, et kõik süüdistusaktis olevad arved on esitatud CCC-le. Nende kahe juriidilise fakti tuvastamine välistas võimaluse mõista kaebaja süüdi KarS § 201 alusel. Kuna advokaat viidatud eksimusele tähelepanu ei pööranud, ei märganud viga ka ringkonnakohus. Samuti ei pööranud advokaat eelnimetatud asjaoludele tähelepanu ei kassatsioonkaebuses ega 29.04.2013 Riigikohtu kirjalikele küsimustele vastates, mis põhjustas Riigikohtu eksimuse. Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 1-11-7144 p 24.2 ja Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-43-13 p 8.4 tõendavad, et kohtud tunnistasid ekslikult süüdimõistmist välistava 26.01.2007 sõlmitud lepingu tühiseks äriseadustiku § 322 lg 7 alusel. Sellist eksitust oleks pidanud advokaat märkama. KarS §-s 2172 sätestatud kuritegu ei ole aegunud, kuna viimane võimalus enda hooletus parandada oli advokaadil Riigikohtule 29.04.2013 esitatud vastuses. Kui advokaat oleks kohtu vigadele tähelepanu juhtinud, poleks kaebajat süüdi mõistetud ega rahuldatud tsiviilhagi. Aukohus oli enne otsuse tegemist kohustatud välja selgitama, kas vandeadvokaadi tegevuses sisalduvad KarS §-s 2172 nimetatud kuriteo tunnused. Aukohus seda ei teinud. Selle asemel väidab aukohus paljasõnaliselt, et ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning advokaat ei käitunud õigusteenuse osutamisel hooletult ega ole näidanud üles asjatundmatust. Aukohus ei ole olnud erapooletu. Advokaadi tegevus tunnistati ebaseaduslikult õiguspäraseks ega esitatud kuriteokaebust politseile. Aukohtu otsuses on olulised advokaadi süüd tõendavad asjaolud jäetud käsitlemata. Seega tuleb halduskohtul anda hinnang, kas vandeadvokaadi YY tegevus oli õiguspärane.
4.Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 määrusega tagastati XX kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel on huvitatud isikul õigus pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebus. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2017 määruse nr 3-17-160 p-s 10 leidnud, et viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Seejuures on huvitatud isikul võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada üksnes piiratud ulatuses. Kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Aukohtus toimuva menetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma

2(4)

3-18-439 liikmete üle. Ka ei tulene aukohtumenetluse mittealgatamise otsuse vaidlustamisõigust huvitatud isikule muudest õigusaktidest. Tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolt menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10; 03.12.2014 määruse nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määruse nr 3-13-1538 p 6; 20.03.2013 otsuse nr 3-12-1016 p 12). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Otsustus, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda sisuliselt hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määrus nr 3-10-1037). Aukohus on oma otsust põhjendanud. Halduskohus ei ole pädev tuvastama, kas advokaat on toime pannud süüteo kriminaalasjas riigi poolt määratud kaitsjana tegutsemisel. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2017 määruse nr 3-17-160 p-s 13 selgitanud, et halduskohtu pädevusest väljub nõue kohustada riigi õigusabi osutavaid advokaate täitma oma ülesandeid. Neid väiteid saab esitada kohtumenetluses, mille raames isikule õigusabi osutatakse või riigi õigusabi andmine otsustati, taotledes advokaadi vahetamist või kõrvaldamist.

MÄÄRUSKAEBUSE SEISUKOHAD

5.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Advokatuuri aukohtu otsuses ei ole advokaadi süüd ümber lükatud. Seega ei saanud halduskohus tugineda aukohtu otsuses esitatud põhjendustele. Halduskohus pidi ise selgitama, mille alusel ta jõudis järelduseni, et advokaat ei toiminud õigusvastaselt. Kaebaja eesmärgiks ei ole esitada kuriteokaebust, vaid see, et aukohus alustaks advokaadi suhtes aukohtumenetlust ja annaks hinnangu sellele, kas advokaat on rikkunud KarS-s § 2172 kuriteo tunnustele vastava teo toimepaneku tõttu ka advokatuuriseadust ning eetikakoodeksit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

II

3(4)

3-18-439

7.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 määrus muutmata. Halduskohus on jõudnud kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele.
8.Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendatult viidanud varasemale ringkonnakohtu praktikale, milles on selgitatud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine ning kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.
9.Advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamisel halduskohtus ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, st kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige. Seega ei pidanud halduskohus hakkama vaidlustatud määruses hindama, kas vandeadvokaat YY tegevuses võisid esineda distsiplinaarsüüteo tunnused. Halduskohtul tuli anda hinnang üksnes menetlusreeglite järgimisele aukohtu poolt. Kaebaja hinnangul rikkus advokatuur AdvS § 17 lg-t 4, kuna ei selgitanud välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, st kas vandeadvokaat YY pani toime KarS §-s 2172 sätestatud teo. Advokatuur ei ole sellega viidatud sätet rikkunud. Võimalikule kuriteo toimepanemisele hinnangu andmine ei ole aukohtu pädevuses (AdvS § 15 lg-d 1 ja 11). Aukohtul tuli anda hinnang, kas vandeadvokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Nende esinemist aukohus ei tuvastanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei ole aukohtu otsuse tühistamise aluseks. Aukohus on kaebaja taotlust sisuliselt menetlenud. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium