lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-549/2

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-549/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
538
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

3-18-549 4. aprill 2018, Tartu Maare Aloe Barakat Khudaida Khdhiri (Khdhir) ja Zadina Saado Abbase (Abbas) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 800 eurot seoses kriminaalmenetluse seadustiku § 219 lg 1 kohaldamisega

Resolutsioon

Tagastada Barakat Khudaida Khdhiri ja Zadina Saado Abbase kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus edastada kaebajate esindajale.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused Asjaolud

1.Tartu Halduskohtusse saabus 16.03.2018 Barakat Khudaida Khdhiri ja Zadina Saado Abbase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 800 eurot seoses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 219 lg 1 kohaldamisega. Kaebuse kohaselt koostati mõlema kaebaja suhtes 21.08.2017 KrMS § 219 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise asendamise aktid, millest nähtuvalt kaebajate kahtlustatavatena kinnipidamine asendati maksega riigituludesse, mille suurus mõlema kaebaja puhul oli 400 eurot. Kaebajatele anti 19.02.2018 pagulase staatus ja elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel. KrMS § 219 lg 1 kohaldamine kaebajate suhtes oli õigusvastane tulenevalt Genfi pagulasseisundi konventsiooni artiklist 31. Kaebajate näol on tegemist pagulastega ja rahvusvaheline õigus keelab pagulasi ebaregulaarse piiriületuse eest karistada. Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamiseks menetlusabi taotlused. Kohtu seisukoht
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebajad viitavad Tartu Halduskohtu 14.04.2015 otsusele haldusasjas nr 3-14-52317, milles halduskohus jaatas oma pädevust analoogse asja lahendamisel, kuid viidatud haldusasja lahendamisel ei kuulunud veel kohaldamisele süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ning isikutel puudusid tõhusad kriminaalmenetluslikud õiguskaitsevahendid. SKHS, mille § 1 lg 1 kohaselt sätestab seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra, jõustus 01.05.2015.
4.Kaebajate suhtes kohaldati KrMS § 219 lg-t 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse. Kuigi KrMS § 199 lg 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt sama seadustiku §-le 219, ei saa tekkinud olukorda pidada SKHS reguleerimisalast välja jäävaks. KrMS § 219 kohaldamine eeldab teatud menetlustoimingute läbiviimist ja teatud asjaolude tuvastamist, mis üldjuhul tähendab aga kriminaalmenetluse alustamist (E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, lk 533).
5.Kaebajate suhtes on kohaldatud kriminaalmenetluslikku mõjutusvahendit, mistõttu tuleb kaebajatel kasutada kriminaalmenetluslike õiguskaitsevahendeid. Kaebajatel tuleb esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 14 lg-st 2.
6.Seega, kuigi tekkinud vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, puudub halduskohtul pädevus haldusasja lahendada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
7.Eeltoodust tulenevalt kuulub Barakat Khudaida Khdhiri ja Zadina Saado Abbase kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
8.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Seonduvalt kaebusele lisatud menetlusabi taotlustega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium