lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2230/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2230/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-17-2230

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2018, Tartu

Kohtunik

Maare Aloe

Haldusasi

XXX kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot seoses ametniku poolt 28.08.2017 kirja vastu võtmata jätmisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.04.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav XXX soovis 28.08.2017 saata Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 317-1411 kirja, kuid Tartu Vangla vanemvalvur Janno Raidla keeldus seda vastu võtmast. 04.09.2017 esitas XXX Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot, kuna valvur J. Raidla ei võtnud temalt 28.08.2017 Tartu Halduskohtule adresseeritud kirja vastu. Tartu Vangla jättis 19.10.2017 otsusega nr 1-13/171-2 XXX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saanud vahejuhtum tekitada kaebajale rahas hüvitatavat mittevaralist kahju.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.30.10.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Halduskohus jättis 14.11.2017 määruses XXX kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. 16.11.2017 esitas XXX kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Tartu Halduskohus vabastas 20.11.2017 määruses XXX kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

3.Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla maksmata kahju hüvitamise nõude summas 50 eurot. Kaebaja ei saanud soovitud päeval vanglaametniku omavoli tõttu saata kirja, mis on kinnipeetava kaebeõiguse piiramine.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma 19.10.2017 otsuses nr 1-13/171-2 esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele soovib vastustaja märkida, et Tartu Vangla on oma viga tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud. Ainuüksi asjaolu, et valvur eksis, ei tingi rahalise hüvitise väljamõistmist. Kaebusest ei nähtu ühtegi negatiivset tagajärge, mis kaebajale kirja hilisema väljasaatmise tõttu oleks kaasnenud. Isegi juhul kui kaebajale oleks mingi negatiivne tagajärg kaasnenud, siis oli kaebajal võimalik talle tekkivat kahju lihtsasti ära hoida ja ümbrik allkirjastada. Samuti oli kaebajal võimalik vangla poole pöörduda ja vanglaametniku käitumisele tähelepanu juhtida ka pärast kirja väljasaatmist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebajal on õigus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui esines vähemalt üks RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest ja see tagajärg leidis aset Tartu Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu.
6.Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot seoses Tartu Vangla ametniku poolt 28.08.2017 kirja vastu võtmata jätmisega.
7.Menetlusosalistel ei ole vaidlust selles, et 28.08.2017 kella 21.05 paiku ei võtnud vanemvalvur J. Raidla vastu kaebaja kirja, mis oli adresseeritud Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-171411. Vanemvalvur J. Raidla selgituste kohaselt keeldus ta kirja vastu võtmast, kuna teadis, et kirjal peab lisaks kinnipeetava nimele ja kuupäevale olema ka kinnipeetava allkiri.
8.Vastustaja tunnistab, et vanemvalvur J. Raidla eksis ja nõue oli põhjendamatu ning ta oleks pidanud kaebajalt kirja vastu võtma.

Vastustaja möönab, et vahejuhtum võis kahtlemata põhjustada kaebajas ebamugavust ja pahameelt, kuid see ei tingi automaatselt kahju hüvitamist rahas. Riigikohus on leidnud, et sarnaselt eraõiguses kehtiva põhimõttega ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine (RKHKo 04.04.2006 nr 3-3-1-13-06). Põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahjuhüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka hinnangust riive intensiivsusele (RKHKo 20.10.2011 nr 3-3-1-43-11). Seejuures on Riigikohus märkinud, et väheintensiivsete õiguste rikkumiste korral võib kahju olla hüvitatav õigusvastasuse tuvastamisega (RKHKo 11.12.2009 nr 3-3-1-80-09) või ka näiteks kannatanu ees vabandamisega (RKHKo 06.06.2002 nr 3-3-1-2702).

9.Avaliku võimu kandjalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lg 1 näeb sellise võimaluse ette üksnes kõige olulisemate põhiõiguste tõsise riive korral, kusjuures mittevaraline kahju peab olema tekkinud haldusorgani süülise käitumise tagajärjel. Kaebaja ei ole halduskohtusse esitatud kaebuses välja toonud ühtegi negatiivset tagajärge, mis talle kirja hilisema väljasaatmise tõttu oleks kaasnenud. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et sel korral, mil kaebaja kirja vastustaja süül vastu ei võetud, pidi ta taluma mingeid kannatusi. Ebainimlik ja alandav kohtlemine on isiksuse tahet ja väärikust tugevalt riivav, põhjendamatult ja taotluslikult isiksust ning tema väärikust kahjustav ning teda alandav. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja otseseks eesmärgiks oleks olnud kaebaja väärikust alandada, st et ta oleks soovinud kaebajale kahju tekitada. RVastS ei näe kahju hüvitamise alusena ette ebameeldivustunde ja pahameele tekitamist. Ainuüksi asjaolu, et valvur eksis, ei tingi rahalise hüvitise väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vabandanud kaebaja ees ja kaebaja sai oma kirja 31.08.2017 ehk mõned päevad hiljem kohtule ära saata.
10.Eeltoodut arvesse võttes ei saanud kirja vastu võtmata jätmine kaebajale tekitada niivõrd tõsiseid tagajärgi, samuti ei ole kaebaja õiguste riive kohtu arvates nii intensiivne, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium