Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2077
Otsuse tegemise kuupäev
29.03.2018,
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks Andrei Puzanski kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema töökorras televiisor või alternatiivselt hüvitada televiisori maksumus ja tühistada Tartu Vangla 20.09.2017 otsus nr 1-13/146-2.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Andrei Puzanski; Vastustaja: Tartu Vangla
Resolutsioon
Jätta rahuldamata Andrei Puzanski kaebus haldusasjas 317-2077. Jätta Andrei Puzanski menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Jätta tähelepanuta kirjalikult antud tunnistused (kohtuotsuse p 10,11). Jätta tähelepanuta kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.04.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav Andrei Puzanski andnud oma kambris oleva televiisori Thomson ( edaspidi „teler“) vangla lattu hoiule 07.04.2017, kaebaja väidete kohaselt oli teler täiesti töökorras selle üleandmisel. 01.06.2017 on taotlenud kaebaja teleri tagasi saamist kambrisse. 12.07.2017 on vangla vastanud, et telerit ei anta tagasi kambrisse, kuna see on katkine ja turvakleebised on vigased.
20.07.2017 esitas A. Puzanski vanglale nõude, milles palub vanglal tema isiklik teler remontida või vahetada uue vastu ning alternatiivselt taotleb kaebaja teleri hüvitamist, kuna tema on andnud vangla lattu hoiule töökorras teleri ning vangla süül see enam ei tööta. Tartu Vangla on jätnud kaebaja taotluse 20.09.2017 otsustusega nr 1-13/146-2 rahuldamata. Vangla oli seisukohal, et teler on viga saanud juba enne lattu paigutamist. Vangla on leidnud, et pole igapäevane juhtum kui kinnipeetav annab ise oma elektriseadme vabatahtlikult hoiule ja veel olukorras, kus tal on elektriseadme omamiseks ja kasutamiseks olemas rahalised vahendid, samas paiknes kaebaja kambris üksinda ning tal puudus ka kambrikaaslane, et vaadata kambris tema televiisorit, seetõttu on arusaamatu, miks kaebaja nii käitus. Vangla on pidanud tõenäoliseks ka seda, et kaebaja on soovinud sellise käitumise läbi peita keelatud esemeid – peita teleri sisse esemed, mis aga ebaõnnetus ning teler sai viga. Samas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vangla süül on purunenud teler. A.Puzanski on pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega 09.10.2017, milles on esitatud ka mitmed taotlused. Kohus on teinud kohtumääruse 28.11.2017, milles jättis kaebuse käiguta ning lahendas kaebuses esitatud taotlused. A.Puzanski on kohtule vastanud ning esitanud täpsustatud taotlused: tühistada Tartu Vangla otsus 20.09.2017, kohustada vanglat väljastama töökorras teler või alternatiivselt hüvitada tekkinud kahju seonduvalt teleri purunemisega. Kohus on kohtumäärusega 22.12.2017 võtnud kaebuse menetlusse ja vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Andrei Puzanski on esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada tema töökorras teler või alternatiivselt hüvitada teleri purunemisega tekkinud kahju ja tühistada Tartu Vangla 20.09.2017 otsustus nr 1-13/146-2. Kaebaja on märkinud, et andis oma töökorras teleri vangla lattu hoiule ning pärast keelduti selle kätteandmisest, kuna vangla sõnutsi ei olnud see töökorras. Seega oli teler täiesti töökorras ning üleandmise hetkel oli teler varustatud kahe turvakleebisega ja üleandmine toimus äärmiselt ettevaatlikult, et mitte rikkuda teleri korpust ja muid detaile. Kaebaja on esitanud kohtule kinnipeetavate seletused (tunnistused) selle kohta, et teler oli vahetult selle üleandmisel vangla lattu täiesti töökorras ning sama kinnitab ka kaebaja ise. Kaebaja on märkinud, et tuleb nõuda ka mittevaralise kahju hüvitist, kuna katkine teler on põhjustanud temas hingevalu ning vangla on teda ebaõiglaselt süüdistanud teleri ja turvakleebiste lõhkumises. Puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja toonud välja uued nõuded. Kaebuse täienduses vaidleb kaebaja vastu kohtumenetluse käigus esitatud kirjalikule N.Lilitškini tunnistusele ning kaebaja leiab, et seda ei tuleks arvestada. Samas leiab, et vangla oleks pidanud arvestama temapoolsete tunnistajate seletustega. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja viitab majandusosakonna spetsialist Ranne Tokko seletusele, et teleri lattu viimisel teleriga midagi ei juhtunud, samas puudub võimalus, et isiklike asjade laos hoituna oleks teler viga saanud. Teler oli paigutatud hoolikalt riiulile küljega vastu seina ning teleri lattu viimisel tuli kontrollida, kas teleril on väliseid vigastusi ja kas kleebised on korras.
Vastustaja märgib, et teleri vigastused ilmnesid pärast teleri sisselülitamist, teleril olid sisemised vigastused, mis ei paistnud väliselt silma. Vastustaja ei pea usaldusväärseks nelja kinnipeetava tunnistusi, mille on kaebaja asja materjalide juurde lisanud. Vastustaja peab usaldusväärseks N. Lilitškini seletust ning märgib, et vangla ei ole põhjustanud kaebajale varalist kahju, kuna pole süüdi teleri katkiminekus, teler ei ole purunenud vangla süülise käitumise läbi. Vastustaja jääb oma 20.09.2017 otsustuses toodud seisukohtade juurde, et vangla õigusvastane ning süüline tegevus ei ole tõendamist leidnud ja kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Vastuse täienduses on rõhutatud, et teler viidi ära kambrist mitte seetõttu, et see ei olnud töökorras, vaid kaebaja taotlusel ning vigastus avaldus alles pärast seda kui tuli kontrollida elektriseadet. Peale teleri vastuvõtmist ilmnes, et kleebised olid lahtised servadest, mistõttu paigutati teler sellele riiulile, kus tuli enne teleri kätteandmist kleebised uuesti kleepida, elektriseadet kontrolliti enne kätteandmist ja siis avastati, et teler ei tööta. Vastustaja on märkinud ka, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on vaie läbimata, mistõttu seda nõuet ei saa kohtus menetleda ja nõue tuleks jätta tähelepanuta. Vastustaja on lisanud ka N. Lilitškini ja A.Puzanski kohta distsiplinaarmenetluse protokolli ebaviisaka käitumise süüdistuses. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Asja materjalide kohaselt viibib kaebaja kinnipidamisasutuses alates 13.11.2012. Tartu Vanglas viibis kaebaja ajavahemikel 10.01.2013 – 01.04.2013, 15.04.2013 – 25.04.2013, 13.05.2013 – 05.08.2013 ning alates 12.08.2013 kuni käesoleva ajani. 3.30.08.2013 ostis kaebaja vangla kaupluse vahendusel teleri Thomson võimsusega 25W. 20.09.2013 anti teler Thomson kaebajale kambrisse. 06.04.2017 esitas kaebaja vanglale taotluse , milles soovis paigutada teler, teleri pult ja antennikaabel kinnipeetavate isiklike asjade lattu ning 07.04.2017 paigutati esemed lattu. 4.01.06.2017 esitas kaebaja vanglale taotluse, milles palus laost väljastada isiklik teler koos puldi ja antennikaabliga. 13.07.2017 koostas finants- ja majandusosakonna spetsialist ettekande nr 3627, mille kohaselt andis kaebaja 07.04.2017 lattu teleri, millel olid turvakleebised rikutud. Muid väliseid vigastusi teleril ei olnud. Kuna kaebaja soovis taotluses telerit kambrisse tagasi, siis teostas Peeter Tiirats seadme kontrolli ja avastas varjatud vea: teleriekraan on seestpoolt vigastatud. Teler kanti keelatud esemete nimistusse, mistõttu telerit kaebajale kambrisse enam ei antud. Teleri kleebiseid ei ole teleril veaks arvestatud. 5.20.07.2017 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/146-1, milles nõudis isikliku teleri remontimist või uuega asendamist. Alternatiivselt taotles kaebaja teleri hüvitamist rahas arvestades sellega, et tema isikuarvelt peetakse kinni 70%. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt andis tema vangla lattu hoiule terve ja kasutamiskõlbuliku teleri, kuid laost temale telerit tagasi ei anta, sest see on katki. 6.Tartu Vangla jättis 20.09.2017 otsusega nr 1-13/146-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid kahjustuse tekkimisele vangla õigusvastase ja süülise käitumise läbi. 7.Kaebajalt teleri vastu võtnud finants- ja majandusosakonna spetsialist Ranne Tokko on kinnitanud (tl 28), et teleri lattu viimine toimus hoolikalt ja nõuetekohaselt ning temale
teadaolevalt ei juhtunud teleriga midagi ka laos, teleril ei olnud nähtavaid vigastusi. Vastustajal puuduvad igasugused andmed selle kohta, et teleriga oleks midagi juhtunud selle hoidmisel laos. Halduskohtule esitatud kaebuses kinnitab ka kaebaja ise, et telerit vastu võtma tulnud ametnik võttis teleri hoolikalt vastu seda vigastamata. Samas ei ole usutav, et keegi vanglatöötajatest käis telerit laos lõhkumas ning kohus nõustub vanglaga, et teleri vigastusi ei ole saanud põhjustada vangla. 8.Vigastused teleril on avastanud ametnik Peeter Tiirats seadme kontrollimise käigus 19.06.2017 kui teler elektrivõrku lülitati. Kuna vanglaametnik R.Takko on avastanud, et teleri turvakleebised olid katkised, tuli teler paigutada hoiule sellele riiulile, kuhu pannakse elektriseadmed, mis vajavad kontrollimist. Kontrolli käigus on avastatud, et teleri ekraanil on vigastused seespool, mistõttu ei saanudki viga märgata teleri lattu paigutamisel, kuna see ei paistnud visuaalselt silma. Seega sai teler katki olla juba enne lattu paigutamist. 9.Kohus nõustub vanglaga, et pole mõistetav, et kaebaja ise, kes viibib kambris üksi (puudub kaaskinnipeetav, kelle võib ka teler olla), loobuks telerist ja hiljem küsib selle tagasi. Selleks võib olla ainult põhjus, mis teenib teleri omaniku huve – võimalik rahalise nõude esitamine või tahe peita keelatud esemeid telerisse, mis aga antud juhul ebaõnnestus ja teler purunes nagu vangla oma tööpraktikast tuletab. Telerit kontrollinud P. Tiirats on selgelt märkinud, et teler on saanud muljuda ja ekraan on defektiga, mis tõendab seda, et teler on võinud kukkuda kaebajal kambris enne selle üleandmist. Seega ei saa ka juttu olla teleri garantiiremondist, samas on teler ostetud vangla poest 2013. aastal, mil garantiiaeg on möödunud. Teleri vigastuseks ei ole vangla märkinud rikutud turvakleebiseid, vaid seda, et teler ei töötanud. 10.Oma väidete kinnitamiseks, et teler oli enne lattu andmist töökorras, esitas kaebaja halduskohtule nelja kaaskinnipeetava (Vjatšeslav Karlovitš, Raul Issi, Renee Kibildas, Dmitri Holostov) seletused. Kaebaja on taotlenud ka nimetatud isikute ülekuulamist tunnistajatena, kuna need isikud saavad väita, et teler töötas just enne lattu viimist. Samas on esitanud tunnistuse ka Nikolai Lilitškin, kes väidab, et A.Puzanski pillas teleri maha kui seda riiulilt alla püüdis võtta ja andis lattu katkise teleri teadlikult. 11.Kohus ei pidanud vajalikuks arvesse võtta tõendina eelpoolnimetatud isikute tunnistusi, kuna ei ole neid tõendina ise asja juurde nõudnud ja ei ole pidanud kinnipeetavate poolt antud tunnistusi usaldusväärseteks, seega jätab kohus asja materjalide juures olevad kirjalikult esitatud tunnistused tähelepanuta. Seega puudus vajadus ka tunnistusi tõendina võtta seaduses sätestatud menetlusvormis. 12.Kohtu ülesanne on hetkel tuvastada, kas vangla süül on teler katki läinud või ei. Kohtu arvates ei ole tõendatud vangla süü selles, et kaebajalt võetud teler Thomson on vangla süül katki läinud, pigem on tõene see, et kaebaja on ise oma teleri lõhkunud ja selle vangla lattu palunud viia eeldusel, et hiljem saab süüdistada vanglat teleri purunemisel ja saab esitada vangla vastu kahju nõude. 13.Antud juhul on tegemist kinnipeetavaga, kes oli kambris üksi ning talle oli võimaldatud teleri vaatamine kambris ning kohtu arvates ei ole selle kohta mingit seletust , et kinnipeetav lihtsalt loobus telerist ilma igasuguse põhjenduseta, samas kui tal oli võimalus elektriseadme kasutamise eest tasuda ning samas saab kambris telerit vaadata kellaajaliselt kauem kui osakonnas üldist telerit vaadates. Kohus märgib, et vangla vastu on palju vaidlusi olnud just selliselt, et vangla on keeldunud mingil põhjusel kambrisse telerit lubamast.
14.Vastustaja on lisanud ka N. Lilitškini ja A.Puzanski kohta distsiplinaarmenetluse protokolli ebaviisaka käitumise süüdistuses, mida kohus ei pea antud asjas vajalikuks tõendiks, kuna ei ole arvesse võtnud kinnipeetavate tunnistusi, et selgitada välja sellelt pinnalt kelle tunnistus võiks olla usaldusväärne. Samuti ei pea kohus oluliseks seda, kes on kaebajal aidanud kohtule esitamiseks kaebust koostada. Kaebaja on ka vanglale ette heitnud, et vangla pole säilitanud videosalvestisi teleri üleandmise kohta, et pole võimalik sündmusi kontrollida. Kohus märgib, et sellekohase kaebaja taotluse kohtule on kohus lahendanud kohtumäärusega 28.11.2017 ning samas on eespool kohus märkinud, et kaebaja enda väidete kohaselt on teler üle antud ja vastu võetud hoolikalt seda vigastamata. 15.Kohus märgib, et antud asjas ei arutatud mittevaralise kahju nõuet, kuna kaebaja ei ole selles osas vaidemenetlust läbinud ja kaebaja ei ole esitanud ka sellekohast otsest taotlust, kuigi on sellest oma kaebuses maininud. Kohus jätab käesolevas asjas viited lähtuvalt eeltoodust mittevaralise kahju hüvitamise nõudele tähelepanuta. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Tartu Vangla 20.09.2017 otsustus nr 1-13/146-2 on igati õiguspärane, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, on antud kehtiva õiguse alusel, on motiveeritud ja vastab vorminõuetele ning puudub alus selle tühistamiseks. Kohtul puudub alus kohustada vanglat andma kaebajale töökorras teler ja puudub alus kohustada vanglat hüvitama kaebajale katkiläinud teleri maksumus, kuna vanglal ei lasu süülist käitumist selles, et kaebaja teler on purunenud ja ei ole töökorras. Materiaalse kahju nõude eeldused on täitmata. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud , võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju nõude üheks eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, mida antud juhul ei ole tuvastatud, seega ei ole ka tekkinud kaebajale kahju avalik-õiguslikus suhtes. 17.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 18.Menetluskuludest: HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Vangla ei ole menetluskulusid esitanud, kaebaja on kohtumääruse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.