lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-603/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-603/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
542
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

3-18-603 28. märts 2018, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Tallinna Vangla vastu seoses Tallinna Vangla psühhiaatri tegevusega

Resolutsioon Edasikaebamise kord

Tagastada XXX kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus edastada kaebajale.

Muud selgitused Asjaolud

1.XXX esitas Tartu Halduskohtule 25.03.2018 kaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebaja põhjendab, et Tallinna Vangla psühhiaater Aleksander Kott on kaebaja 25.07.2017 raviloosse nr 25 märkinud valeandmeid, väites, et kaebajal tekkis kolm aastat tagasi langetõbi ning et aasta tagasi tehtud blokeeriv süst Wismaris, ning ei ole püüdnud teha hilisemaid parandusi, veel vähem teostada kontrolli kaebaja väidete osas. Kaebaja palub tühistada Aleksander Koti poolt 25.07.2017 koostatud ravilugu nr 25 ning viia sisse parandus Tallinna Vangla üldarsti Ludmilla Solomatina poolt 26.07.2017 koostatud raviloos nr 26, kus kopeeriti Aleksander Koti poolt formuleeritud kirjet. Vale on ka Aleksander Koti 01.12.2017 raviloo nr 45 kirje. Aleksander Kott ei ole adekvaatne arst täitmaks oma kohustusi ja pädevust. Kaebaja palub ümber hinnata Tallinna Vangla 26.02.2018 vaide osalise rahuldamise nr 5-15/18/23-2. Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt moraalse kahju korvamiseks 3800 eurot. Kaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus. Kohtu seisukoht
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel

väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9 ja 21.12.2010 otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9.

4.Riigikohtu halduskolleegium selgitab 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
5.XXX vaidlustab Tallinna Vangla ning psühhiaatri Aleksander Koti tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, sh ravilugude ja diagnooside märkimisel, soovides kannete muutmist ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
6.Eeltoodust tulenevalt kuulub XXX kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole.
7.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Seonduvalt kaebaja riigi õigusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium