Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

09.09.2016 laekus kohtule usaldusisiku aruanne. Aruande kohaselt selgus menetluse käigus, et 2012 ja 2013.a eest saadud tasudest pidanuks võlausaldajatele välja makstama 267,99 eurot. Usaldusisik nõudis nimetatud summat võlgnikult oma arveldusarvele ning see summa kanti usaldusisikule XXXXpoolt. Alates maist 2012 sai võlgnik maksustatavat tulu vaid Sotsiaalkindlustusametist, kelle väitel on võlgniku pension alla miinimummäära. 2014.a tulust jäi võlausaldajatele tasumiseks 22,26 eurot. Kuna usaldusisikule laekus info, et võlgnik on oma vara varjanud, esitas usaldusisik võlgniku suhtes kuriteoteate, menetlus lõpetati. 03.11.2016 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib kohustustest vabastamist. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt „pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.“ Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 24.08.2011 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Käesoleval juhul ei ole võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlgnik ei ole aga korrektselt täitnud PankrS § 173 märgitud kohustusi. Kohus peab otsustama, kas rikkumistega on kahjustatud võlausaldajate huve ning kas rikkumised on olnud süülised. PankrS § 173 lg 2 sätestab: „võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.“ PankrS § 173 lg 3 kohaselt „võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.“ Algselt ei kandnud võlgnik üle usaldusisikule summat, mis kuulus võlausaldajatele väljamaksmisele. Kohus leiab siiski, et see rikkumine kokkuvõttes võlausaldajate huve ei kahjustanud, kuna summa tasuti tagantjärgi pärast usaldusisikult sellekohase nõude saamist. Ka võlausaldajad ise ei ole pidanud võlgniku käitumist neid kahjustavaks ega ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamisele. Võlgniku käitumine päringutele vastamata jätmisel ning usaldusisikule (ja kohtule) oma kehtivate kontaktandmete edastamata jätmine on taunitav, kuid mitte piisav põhjus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et võlgnik tuleb kohustest vabastada, kuna puuduvad andmed, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajad ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud ning ka menetluse pikendamist ei ole taotletud. Seega lõpetab kohus menetluse ja vabastab võlgniku tema kohustustest. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.