M.M.i kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada M.M.i kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav M.M. (kaebaja) esitas 13. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt jäeti tema
17.oktoobri 2017. a kaupluse tellimisleht nr 3894713 vangla kauplusele ebaõigesti edastamata, kuna vangla hinnangul ei olnud tellimisleht korrektselt täidetud. Kaebajale ei antud võimalust tellimislehte parandada. Lisaks märgib kaebaja, et tema ei olnud ainus, kelle tellimislehel olid kaubad kirjutatud suvalises järjekorras, kuid ainult tema tellimuslehte ei täidetud. Vangla rikkus vangistusseaduse (VangS) §-i 48 ning põhjustas selle, et kaebajal jäid vajalikud pesemisvahendid saamata, esinesid raskused kirjavahetuse korraldamisel ning vangla sundis kaebajat rikkuma vangla kodukorra punkti 12.1.9. Kaebaja märgib, et esitas 25. oktoobril 2017 vanglale vaide, milles taotles toimingu sooritamist (võimaldada tellimislehele märgitud kaubad saada). Viru Vangla 15. detsembri 2017. a vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vangla ületas vaide lahendamise tähtaega ning rikkus vaide lahendamisel menetlusnorme, samuti jäeti vaie ebaõigesti sisuliselt lahendamata. Kaebaja taotleb vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist, kuna see tagab kõige paremal moel tema õiguste kaitse tulevikus. Kaebuse eesmärgiks on preventiivne huvi hoida ära tulevikus sarnased rikkumised. Samuti märgib kaebaja, et soovib esitada tulevikus kahjunõude erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste alusel.
2.Viru Vangla jättis 15. detsembri 2017. a vaideotsusega vaide rahuldamata, asudes seisukohale, et vaide esemeks olnud tellimislehe täitmise tähtaega ei ole võimalik objektiivselt tagasi pöörata, mistõttu ei saa vaidega enam eesmärki täita (toimingut sooritada). Vangla möönab, et vaide esitaja esitatud pöördumise suure hulga tõttu on vaide lahendamine viibinud ning vangla vabandab selle eest.
3.Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2018. a määrusega jäeti kaebus selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et esitada kohustamiskaebus Viru Vangla kohustamiseks tellimisleht nr 3894713 vangla kauplusele edastama, kuna tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub kaebajal HKMS § 45 lg 2 alusel ilmselgelt kaebeõigus. Samuti selgitas kohus, et ka vaideotsuse tegemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning seda arvestades tuli kaebajal kohtule täpsustada, kas ta jääb endiselt esitatud nõude juurde. Kaebuselt tuli tasuda ka riigilõiv ning kohtule tuli teatada, millises vormis kaebaja asja arutamist soovib.
4.Kaebaja esitas 11. märtsil 2018 vastuse käiguta jätmise määrusele, milles märgib, et jääb oma 13. jaanuaril 2018 esitatud kaebuse juurde. Kaebaja arvates ei ole kohustamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks efektiivseim vahend, kuna peale 17. oktoobril 2017 tellimislehe on ta esitanud vangla kauplusele juba 9 uut tellimislehte ning nende alusel ka soovitud kauba saanud. Kaebaja arvates on vajalik tuvastada vangla poolsed rikkumised, sest see tagab kõige paremini tema õiguste kaitse tulevikus. Samuti on kaebaja arvates kohtu viide HKMS § 45 lgle 2 asjakohatu, kuna Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et kahjunõude esitamise eelduseks on õigusvastasuse tuvastamine ning tuvastamiskaebus on vajalik ka selleks, et esitada kahjunõue erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel. Lisaks märgib kaebaja, et seaduses sätestatud imperatiivsete menetlustähtaegade ületamine on lubamatu ning kohtul ei ole õigust sellisest tuvastamiskaebusest keelduda. Riigilõiv kaebuselt summas 15 eurot on kaebaja väitel tasutud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebaja taotleb Viru Vangla tegevuse, mis seisneb kaupluse tellimislehe nr 3894713 vangla kauplusele edastamata jätmises ja 25. oktoobril 2017 esitatud vaidele mittetähtaegselt vastamises, õigusvastasuse kindlakstegemist.
7.Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et ei nõustu vangla seisukohaga vaideotsuses (tl 10 pöördel), et toimingu sooritamiseks kohustamise nõuet ei ole tellimislehe täitmise tähtaja möödumise tõttu vanglal võimalik täita ning juba seetõttu ei saaks vaiet rahuldada. Asjaolu, et tellimislehtede alusel väljastati kaupu kinnipeetavatele vaide esitamisega samal päeval, ei takista vanglal ebaõigesti kauplusele edastamata jäetud tellimislehe täitmist tulevikus. Seda juhul, kui tellimuslehe esitaja ei soeta vaidlusalusel tellimislehel kajastatud kaupu hiljem esitatavate tellimislehtede alusel. Asjaolu, et kinnipeetavatele on Viru Vanglas tagatud sisseostude tegemine üldjuhul kaks korda kuus, ei muuda kinnipeetava poolt vaidemenetluses taotletud toimingu sooritamist Viru Vangla kodukorra punkti 16 alusel võimatuks. Kui vangla jätab tellimislehe kauplusele edastamata õigusvastaselt ning kaebaja rahalised vahendid võimaldaksid tellimislehel märgitud kaupu soetada ning kaebaja soovib jätkuvalt tellitud kaupu
saada, siis on kohtul võimalik kohustada vanglat tellimislehte täitma või selle täitmise taotlust uuesti lahendama. Seega oleks kohustamisnõude esitamine kohtule iseenesest lubatav.
8.Kaebaja märkis kaebuse käiguta jätmise määrusele esitatud vastuses, et jääb tuvastamiskaebuse juurde, sest on praeguseks tellimislehel kajastatud kaubad saanud ning vangla kohustamine ei ole enam vajalik. See asjaolu ei olnud kohtule varem teada. Kuna kaebaja on tellimislehel märgitud kaubad saanud, siis puuduks kohustamiskaebuse rahuldamiseks õiguslik alus, mistõttu ei ole kohustamisnõue kaebaja õiguste kaitseks enam kohane vahend ning sellele üleminek ei ole vajalik. Kohus hindab järgnevalt tuvastamisnõude lubatavust.
9.Kohus selgitas 1. märtsi 2018. a määruses, et tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub kaebajal kohtu hinnangul põhjendatud huvi. Kohus on jätkuvalt sellel seisukohal. Kaebaja tugineb tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivsele huvile ja kahjunõude esitamise kavatsusele tulevikus. 1. jaanuaril 2018. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatustega kitsendati oluliselt tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi. 1. jaanuarist 2018 kehtiv HKMS § 45 lg 2 näeb ette, et tuvastamiskaebuse võib kohtule esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul siis, kui tal on põhjendatud huvi, mis saab seisneda preventiivses või rehabiliteerivas eesmärgis. Kohus ei näe antud juhul preventiivset huvi tuvastamisekaebuse esitamiseks, rehabiliteerivat eesmärki pole kaebaja põhjendatud huvina märkinud. Preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad (vt ka halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse 496 eelnõu seletuskirja, lk 11). Lisaks eeldab preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13, 3-3-1-22-15 ja 3-3-1-75-16). Kohtu hinnangul ei viita antud asja asjaolud sellisele reaalsele ohule. Kohtule esitatud vastuses märkis kaebaja, et on saanud pärast selle asja vaidluse esemeks oleva tellimislehe menetlemist üheksa korda kaupu tellida ning on tellitud kaubad ka kätte saanud. Seega ei ole tõenäoline, et haldusorgan võiks kaebaja suhtes edaspidi õigusvastast käitumist jätkata. Kaebaja poolt välja toodud asjaolud ka kinnitavad seda.
10.Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus tulevikus ei anna HKMS § 45 lg 2 alusel tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Kaebaja on seadnud kahtluse alla selle normi vastavuse põhiseadusele (PS) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) sätetele. Kohtu hinnangul on HKMS § 45 lg 2 põhiseaduspärane ega riku ka EIÕK-d, sest kaebaja õigused ei jää kaitseta ning kaebajale on tagatud õigus esitada enda õiguste kaitsmiseks kohtule kohane kaebus. Kui kaebajale tekitati vangla toimingutega tellimislehe menetlemisel kahju, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue, mitte tuvastamiskaebus. Kuna kaebajal on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta menetlusseadustikus sätestatud nõudeliike kasutades, siis ei riku tuvastamiskaebusele kehtestatud piirangud põhiseaduse §-i 15 ega EIÕK artiklit 6. Kui kaebaja hinnangul on talle vangla toimingutega kahju tekitatud, siis tuleb esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus, läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel kohustuslik kohtueelne menetlus ning vangla otsusega mittenõustumisel esitada HKMS § 37 lg 2 p-i 2 ja § 44 lg 1 alusel hüvitamiskaebus kohtule. Kahjunõude esitamine ei eelda eelnevalt vangla toimingu õigusvastasuse iseseisvat tuvastamist kohtus, toimingu õiguspärasust on võimalik ja mõistlik kontrollida kahjunõude lahendamise raames. Seejuures ei ole keelatud esitada kahjunõuet seoses kaebaja õiguste rikkumisega erinevates menetlustes kumulatiivselt. Kahjunõue on pealegi tõhusam vahend kaebaja õiguste kaitseks. Üksnes vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikku kasu. Vangla tegevuse õigusvastasus on küll üks kahju hüvitamise eeldustest, kuid sellest asjaolust ei tulene, et
siseriiklikus õiguses peaks toimingu õigusvastasuse iseseisev tuvastamine kahjunõude esitamise eelselt olema alati lubatav. Tuvastamiskaebusele kehtestatud piirangud on kohtu hinnangul proportsionaalsed. HKMS § 45 lg 2 ei ole vastuolus EIÕK artikliga 6 ja kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ega piira põhjendamatult põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõigust.
11.Ka ülejäänud kaebuses märgitud tellimislehe täitmata jätmisega väidetavalt kaebajale kaasnenud tagajärjed (pesemisvahendite jms puudumine, raskused kirjavahetuse korraldamisel, vangla kodukorra punkti 12.1.9 rikkumise vajadus ning VangS § 48 rikkumine) on seotud tellimislehe täitmisega ning võivad olla kahjunõude aluseks. Nende toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks iseseisva tuvastamiskaebusega puudub kaebajal eeltoodud põhjendustel samuti põhjendatud huvi.
12.Kuna kahju hüvitamise nõudele üleminek ei oleks selles asjas võimalik, sest kaebaja pole selle nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis ei tee kohus ettepanekut kaebuse nõuet muuta.
13.Kohus jääb ka 1. märtsi 2018. a käiguta jätmise määruse punktis 5 esitatud seisukoha juurde, et vaideotsuse tegemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise tahe ei ole tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks piisav. Vaideotsuse ja selle koostamise raames tehtud menetlustoimingute eraldi vaidlustamine on lubatud vaid siis, kui sellega rikuti isiku õigusi iseseisvalt. Vangla on viivitamist möönnud ja põhjendanud seda suure töökoormusega ning kaebaja ees vabandanud. Sellises olukorras ei saa tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks olla preventiivne huvi – ei esine vajadust vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kohtumenetluses, kui vangla on viivitamist möönnud ning kaebaja ees vabandanud. Samuti ei anna tuvastamiskaebuse esitamise õigust hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2).
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel kaebuse selle esitajale. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.