Korrakaitse › Vanglad

tühistada Tartu Vangla otsus nr 1-13/150-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata ja määrata kaebajale mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot. 09.11.2017 tegi kohus puuduste kõrvaldamise määruse, milles nõudis riigilõivu tasumist ja nõuete täpsustamist. Kaebaja tasus kohtu poolt määratud riigilõivu ja aktsepteeris kohtu poolt sisustatud nõuet, milleks oli mittevaralise kahju nõue 500 eurot seonduvalt kahel päeval (19.07.2017 ja 21.07.2017) kartserivormi särgi kandmisega õppekogunemisel, mis väidetavalt alandas kaebaja inimväärikust. Kohus võttis asja menetlusse kohtumäärusega 12.12.2017. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitise nõude summas 500 eurot, sest pidi kandma õppekogunemisel inimväärikust alandavat kartserivormi särki, vangla on jätnud kaebaja kahju hüvitise nõude rahuldamata. Kaebaja on pidanud kahel päeval minema kartserivormi särgiga 19.07.2017 hommikusel ajal ja 21.07.2017 hommikusel ajal ja õhtul kooli praktikale, mis kaebaja meelest on olnud solvav ja inimväärikust alandav. Kaebaja leiab, et kartserivormi kasutamine väljaspool kartserit ei ole vajalik ning märgib, et kas on vajalik kartserikaristust kandvat kinnipeetavat eristada teistest kinnipeetavatest, et selleks peab erinev riietus olema. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju 500 eurot väljamõistmist vanglalt, kaebaja viitab õiguskantsleri kirjale ja soovitustele ja CPT seisukohtadele. Kaebaja on taotlenud ka mõningate dokumentide väljanõudmist ja menetluskulude jätmist vangla kanda. Tartu Vangla seisukohad, põhjendused ja taotlused Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et Tartu Vanglas on tavavormi T-särk puuvillane lühikeste varrukatega ja šokolaadipruuni värvi, kartseri arvel olev T-särk on samuti lühikeste varrukatega linasest riidest särk. Vastustaja hinnangul on kartserivormi särk täiesti tavapärane ja neutraalne ning ei saa mingil viisil selle kandjale ebamugavustunnet või alaväärsustunnet tekitada. Ka kaebusest ei nähtu, millised etteheited kaebajal särgi osas on. Kaebaja on üksnes viidanud õiguskantsleri kirjale ja CPT seisukohtadele. Vastustaja märgib, et Euroopa Nõukogu piinamisvastase komitee raportid on soovitusliku iseloomuga ega ole õiguslikult siduvad (Riigikohtu 08.12.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 10). Vastustaja hinnangul ei täida kaebuses nimetatud ebameeldivuse ja piinlikkuse tunne väärikuse alandamise koosseisu. Ebainimlik ja alandav kohtlemine on isiksuse tahet ja väärikust tugevalt riivav, põhjendamatult ja taotluslikult isiksust ning tema väärikust kahjustav ning teda alandav. Vastustaja märgib, et riiete erinevus on oluline selleks, et erinev riietus võimaldab vanglatöötajatel kinnipeetavaid hõlpsamini tuvastada ning kartserivormi särgi kandmine kartserirežiimi ajal ei kahjusta kuidagi kaebaja õigusi. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus on seisukohal, et Tarmo-Toomas Vähi kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jääb rahuldamata. 2.Kokkuvõttes tuleneb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue sellest, et kaebaja pidi 19.07.2017 hommikul ja 21.07.2017 hommikul ja õhtul kooli praktikale minnes ja sealt tulles kandma kartserivormi särki, mille eest taotleb kaebaja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on märkinud, et selline olukord alandas teda ning riivas tema inimväärikust.

3.Asja materjalide kohaselt õppis kaebuse esitaja puhastusteenindaja erialal ning kaebajale oli määratud kaks kartserikaristust ja need pöörati täitmisele 18.07.2017 kuni 24.07.2017 ning kartseris olles võimaldati kaebajal õppetööl osaleda nii 19.07.2017 kui ka 21.07.2017 osalistel kellaaegadel. Kartseris viibides on ettenähtud kartserirežiimil olevatele kinnipeetavatele kartseri vormiriietus. Vangla on põhjendanud, et kartserikaristust kandev kinnipeetav on kohustatud kandma kartseririietust tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 2 ning see on vajalik eelkõige vangla julgeoleku tagamiseks kui ka isiku tuvastamiseks, mis võimaldab kartserirežiimil olevaid kinnipeetavaid eristada teistest kinnipeetavatest. Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist (VangS § 651 lg 2). Kohus nõustub siinjuures vangla seisukohtadega ning märgib, et on mõistlik eristada kinnipeetavaid, kes viibivad kartserirežiimil, teistsuguse vormiriietusega, et isikuid tuvastada. Mis puudutab käesolevas asjas riietuse kvaliteediomadusi, ei oma see antud asjas tähtsust, kuna vaidluse all on kartserivormi särgi kandmine õppekogunemise ajal väljaspool kartserikambrit ja kas see on inimväärikust alandav. Samas kui vaadata ja eristada visuaalselt vangla poolt saadetud fotosid nii kartserivormi särgi kui ka tavakinnipeetu särgi kohta, on näha, et nende erinevus seisneb värvitoonis. Mõlemad Tsärgid on lühikese käisega linasest riidest ning kaebuses ei ole ka täpsustatud, millised etteheited on kaebajal kartseri arvel olevale särgile. Seega kohtu arvates ei saa kuidagi kartseri arvel olev särk tekitada kaebajas ebamugavustunnet ja alandada tema inimväärikust. 4.Kohus märgib, et kaebaja pidi teadma, et teatud süülise käitumise läbi võidakse talle määrata karistuseks kartserisse paigutamine ning kartserirežiimil viibides tuleb tema suhtes rakendada VangS § 651 sätet ning tal tuleb kanda kartseri arvel olevat riietust. Kaebaja viited Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ja õiguskantsleri seisukohtadele kinnipeetavate vangla riietuse osas on soovituslikud ja ei ole antud asjas määravad. Kohtu arvates asjaolu, et kaebaja pidi kandma kartserirežiimil olles kahel päeval kartserivormi särki õppekogunemisel, ei riku kuidagi tema subjektiivseid õigusi, ei saa põhjustada piinlikkust ja ebamugavust ega alandada inimväärikust, millest tulenevalt ei saa olla tegemist ka mittevaralise kahjuga.

6.Kohus märgib täiendavalt, et antud juhul saanuks kaebaja ise ära hoida selle, et teda kahe käskkirja alusel: 13.07.2017 nr 6-1/669 määratud kartserikaristus ja 03.05.2017 käskkirjaga nr 6-2/465 määratud kartserikaristus, mis pöörati täitmisele perioodil 18.07.2017 kuni 24.07.2017,

oma õiguskuuleka käitumisega (andmed võetud Tartu Vangla otsustusest 25.09.2017 nr 113/150-2).

7.Lisaks toob kohus välja Tartu Vangla selgituse, mis puudutab vanglas kantavat riietust. Kuivõrd kartserisse ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutatavad kinnipeetavad pärinevad tervest vanglast ja on seetõttu igapäevaselt kartseriosakonnas töötavatele ametnikele enamuses tundmatud, siis võimaldab eristatav riietus vanglaametnikel kinnipeetavaid hõlpsamini tuvastada. Võimalik on ka olukord, kus muidu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise korras eraldatud lukustatud kambris viibivale kinnipeetavale määratakse distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine. Sellisel juhul on tõenäoline, et kinnipeetav kannab kartserikaristuse ära samas kambris, kuid karistuse kandmise ajaks lisanduvad kartserirežiimile omased piirangud (asjade kasutamise piirang jms). Taolistes olukordades aitab erinev riietus ametnikel lihtsamalt aru saada, et varem eraldatud lukustatud kambris viibinud kinnipeetav viibib nüüd kartserirežiimil ning seega tuleb jälgida, et tema kasutuses ei oleks enam esemeid, mis kinnipeetaval eraldatud lukustatud kambris viibides võisid kambris olla. Kinnipeetavad kannavad kogu kartserikaristuse kandmise perioodil kartseri arvel olevat vormi, seega viibides ka väljaspool kartserikambrit. 8 Kaebaja väide, et ta on teistel aegadel kartserirežiimil olles kandnud koolis käies, arsti juures käies ja kirikus käies tavalist vangla riietust, ei oma antud asjas tähtsust, kuna käesolevas asjas on arutusel 19.07.2017 ja 21.07.2017 kuupäevad. 9.Kaebaja on taotlenud välja nõuda vanglalt õiguskantsleri seisukoht vangla kontrollkäigu kohta, mille kohus on asja juurde võtnud. Kaebaja on taotlenud välja nõuda ka vangla vastus õiguskantslerile 12.12.2016, vangla vastus 30.03.2016 ja vangla vastus 04.08.2017. Kohtu andmetel on vangla 26.07.2016 kinnipeetavale üle andnud vastuse õiguskantsleri kirjale; vangla 30.03.2016 vastuse näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega, mille osas on kohus menetluse kohtumäärusega kinniseks kuulutanud; 04.08.2017 vangla vastus on olemas kohtutoimikus ja on samuti kaebajale kätte toimetatud. Kohus märgib, et kohus on välja nõudnud asja materjalide juurde ainult need dokumendid, millel on asja arutamisel tähtsust. 10.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 11.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 7.50 eurot) tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.