aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D A’i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1318.57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); hageja lepinguline esindaja C K (PlusPlus Legal osaühing, e-post: xxx); kostja D A (isikukood xxx, e-post: xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt D A’ilt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 63.67 eurot, sissenõudmiskulu 25 ja sissenõutavaks muutunud viivis 10.38 eurot.
3.Mõista kostjalt D A’ilt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja viivis põhinõudelt 63.67 eurolt alates 09.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi D A’i (isikukood xxx) vastu rahuldamata osas, milles PlusPlus Capital (registrikood 11919806) palub mõista välja põhivõla 735.24 eurot, intressi 55.56 eurot, teenustasu 27.50 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 232.23 eurot.
5.Jätta menetluskulud 91% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kanda ja 9% ulatuses D A’i (isikukood xxx) kanda.
6.Mõista kostjalt D A’lt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja menetluskulud 9% ulatuses, s.o summas 47.16 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal D A’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Hageja esitas 08.03.2024 hagiavalduse D A’i vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 798.91 eurot, intressid 55.56 eurot, teenustasu 27.50 eurot, viivised 242.61 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, viivise põhinõudelt 798.91 eurolt alates 09.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, riigilõivu 280 eurot, lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 16.11.2017 sõlmitud xxx kasutamise leping Nr. xxx, mille alusel on kostjale väljastatud laenu 7704.21 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx AS lepingu 29.08.2022 üles ning loovutas kostja vastase nõude aktsiaseltsile PlusPlus Capital. 17.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta. 11.07.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos nõude ümberarvestusega. Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel 28.02.2025. 2
2-24-3884 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
3
2-24-3884
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt hindas kreeditor kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja Rahvastikuregister ning xxx AS-i grupi ettevõtted). Kreeditor kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediiti. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Kohustuste kontrollimisel ei saa lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmete ja ainult enda krediidiajaloo kontrollimist ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
4
2-24-3884 VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt tuleb kostjal põhiosana tasuda (7704.21 – 7640.54) 63.67 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõue põhjendatud, kuna VÕS §s 94 sätestatud määr oli 0% kuni 31.12.2022. Kohtu hinnangul on leping kehtivalt üles öeldud, kuna täiendusele lisatud graafiku kohaselt väljastati viimati krediiti 30.04.2022 summas 7.48 eurot ning viimane tagasimakse tehti 26.04.2022. Lepingu ülesütlemise hetkeks 29.08.2022 olid VÕS §-s 416 sätestatud ülesütlemise tingimused täidetud. Lepingu nr xxx alusel on viivise määraks lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Kuna intressimäär on 0%, on viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Hageja nõuab viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast 30.08.2022 kuni hagi esitamiseni 08.03.2024. Hageja põhjendatud viivisenõue on 10.38 eurot, vastavalt järgmisele arvestusele: -
põhinõue 63.67 eurot, periood 30.08.2022 - 31.12.2022, viivise määr 8% aastas, summa 1.73 eurot; põhinõue 63.67 eurot, periood 01.01.2023 - 30.06.2023, viivise määr 10,5% aastas, summa 3.32 eurot; põhinõue 63.67 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivise määr 12% aastas, summa 3.85 eurot; põhinõue 63.67 eurot, periood 01.01.2024 - 08.03.2024, viivise määr 12,5% aastas, summa 1.48 eurot.
Hageja nõuab sissenõudmiskulusid summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel, kuna võlanõue on suurem kui 1000 eurot. Hageja põhjendatud nõue on alla 500 euro, mistõttu on hageja sissenõudmiskulude nõue kolme meeldetuletuskirja eest põhjendatud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 25 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 63.67 eurot, viivis 10.38 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis põhinõudelt 63.67 eurolt alates 09.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 735.24 eurot, intressi 55.56 eurot, teenustasu 27.50 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivise 232.23 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 5
2-24-3884 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
7.Hageja nõude suurus kokku oli 1159.58 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 63.67 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 10.38 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 9%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 91% ulatuses hageja kanda ning 9% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 122 eurot tunnis (koos käibemaksuga). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (2 x 122) 244 eurot käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+244) 524 eurot, millest kostja kanda jääb 9% ehk 47.16 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6
2-24-3884 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.