Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-18-313 19. veebruar 2018 Kadri Palm Tiit Nüssiku (Nüssik) kaebus seonduvalt Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Tiit Nüssiku kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Muud selgitused
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Tiit Nüssik esitas 11. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/689-2, Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja justiitsministri määruse nr 72 tühistamist ning vangla kohustamist lubada kaebajal soetada vangla kaupluse vahendusel sigarette ja suitsetada vangla territooriumil. Ühtlasi esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja saada riigi õigusabi kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses.
2.Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest, on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele. Lähtudes kohtule esitatud kaebusest, milles kaebaja soovib suitsetada ja tunnistada kehtetuks Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49 ning asjaolust, et Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates 1. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49, tõlgendab kohus, et T. Nüssik on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus võtab esmalt seisukoha T. Nüssiku kaebuse osas, milles on esitatud tühistamisnõue justiitsministri määruse nr 72 peale (I), seejärel annab hinnangu Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamisnõude menetlusse võtmise võimalikkusele (II), ning lõpuks lahendab kaebaja kohustamisnõude (III) ja Tartu Vangla 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/689-2 peale esitatud tühistamisnõude lubatavuse küsimuse (IV).
I
4.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.Kaebaja palub kohtul tühistada justiitsministri määrus nr 72. Kohus mõistab, et kaebaja poolt viidatud määruseks on justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“.
6.Kohus selgitab, et kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus vaidlustada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue justiitsministri määruse tühistamiseks lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus nr 3-17-749, p 9).
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus T. Nüssiku kaebuse justiitsministri määruse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. II
8.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 18. septembril 2017 vanglale vaide Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks (registreeritud nr 1-11/501-1 all), mille Tartu Vangla tagastas 21. septembri 2017. a otsusega nr 1-11/505-2. Rohkem vaideid Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ega Tartu Vangla kodukorra p 2.3 peale vangla vastusest tulenevalt kaebaja esitanud ei ole.
11.Kaebuse esitamine Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 peale ehk Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks on lubatav vaid juhul, kui vaie on tagastatud ebaõigesti, mistõttu kontrollib kohus, kas Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
12.Tartu Vangla tagastas T. Nüssiku vaide Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamise nõudes HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna T. Nüssikul puudus õigus vaiet esitada. Vangla selgitas kaebajale, et arvestades, et HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud
hilisemat kehtima hakkamist, kusjuures Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-95-07 märkinud, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju haldusakti adressaadi õigustele, ning kuna Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49 hakkab kehtima alles 1. oktoobril 2017, siis ei saa selles sätestatu T. Nüssiku õigusi vaide esitamise hetkel mõjutada, samuti ei ole võimalik taotleda veel mittekehtiva haldusakti kehtetuks tunnistamist.
13.Kohus leiab, et Tartu Vangla järeldus kaebaja vaideõiguse puudumise kohta on õiguspärane ning kaebajal puudus HMS § 71 lg 1 mõttes õigus vaiet esitada. Kuna vangla territooriumil suitsetamise keeld ja võimaluse puudumine osta vangla poest sigarette hakkas kehtima alates
1.oktoobrist 2017, ei olnud vaide esitamise hetkel Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49 Tartu Vangla kodukorda sisse viidud muudatused kaebajale mõju veel avaldanud ning seega pöördus kaebaja vangla poole ennatlikult.
14.Kuna kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks lisaks 18. septembri 2017. a vaidele esitanud vanglale uusi vaideid Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ega Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 kehtetuks tunnistamiseks, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ei ole menetletav.
15.Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus T. Nüssiku kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. III
16.Kaebaja eesmärk on vangla territooriumil suitsetamise ja vangla poest sigarettide ostmise võimaldamine. Selleks, et kaebaja saavutaks eelnimetatud eesmärgi, tuleb kaebajal esitada kohtule kohustamisnõue (kohustada vanglat võimaldada kaebajal suitsetada ja lubada poest osta sigarette vms ehk kohustada vanglat lubada kaebajal teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid) ja tühistamisnõue (vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks). Üksnes kohustamisnõue suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ei aita saavutada kaebaja eesmärki, kuna kaebaja ei tohi Tartu Vangla kodukorra kohaselt sigarette endiselt vanglas omada ega vangla territooriumil suitsetada.
17.Kohtule teadaolevalt on kaebaja kohustamisnõudes läbinud küll kohustusliku kohtueelse menetluse, kuid kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu pole lubatav nõue Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik praegusel hetkel menetleda üheaegselt kohustamis- ja tühistamisnõuet, mis on aga antud kaebuse asjaolusid arvestades vajalik, ei ole pelgalt kohustamisnõude esitamisega (sh sellise nõude rahuldamisega) kaebaja eesmärk saavutatav.
18.Kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada, tagastab kohus T. Nüssiku kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. IV
19.Kaebaja on esitatud kaebuses taotlenud ka Tartu Vangla 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/689-2 tühistamist. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks antud juhul
rikutud, pole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel.
20.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tagastab kohus T. Nüssiku kaebuse vaideotsuse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
21.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlustega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.
23.Kohus selgitab, et enne kohtule uuesti kaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kohustuslik kohtueelne menetlus ka Tartu Vangla kodukorra p 2.3 osas. Pärast vaide lahendamist on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole nõudega tühistada Tartu Vangla kodukorra p 2.3. Samal ajal peab kaebaja kohtule esitama ka nõude vangla kohustamiseks teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määruse nr 3-17-749 p 12).
24.Kohus nendib, et kui kaebaja pöördub pärast tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtu poole, võib kohustamiskaebuse osas HKMS § 47 lg-st 2 tulenev 30-päevane kaebetähtaeg olla möödunud, kuid kaebajal on võimalik kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla käesolevas määruses toodud põhjendus, mille kohaselt on vaidluse eripära arvestades vajalik tühistamis- ja kohustamisnõudega kohtusse pöörduda samaaegselt. Samuti tuleb kaebajal arvestada, et tal ei pruugi enam olla võimalik nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelset menetlust tühistamisnõude osas läbida, kuivõrd vaie võib olla vanglale esitatud hilinenult.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.