lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-350/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-350/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-350

Haldusasi

Janno Plamuse kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Janno Plamus Vastustaja – Viru Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Janno Plamuse kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Janno Plamus esitas 12.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Kaebaja taotles Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 100 euro ulatuses põhjusel, et ta jäi 07.12.2017 hommikusöögi ajal ilma tee ja pudruta. Viru Vangla on 08.02.2018 otsusega nr 616/165-2 (tl 7-8) jätnud rahuldamata kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, esitades järgmised põhjendused.
2.1.Kaebaja on 07.12.2017 hommikuse toidujagamise ajal jäänud osaliselt ilma ettenähtud toidust – kaebaja sai sel päeval hommikusöögi menüüs ette nähtud 2 viilu sepikut, kuid ei saanud putru ja teed. Viru Vangla on kahju hüvitamise taotlust lahendades välja selgitanud, et kinnipeetav asus kambris, kus tal toidunõusid ei olnud ning kontaktisik pole veendunud, et vajaminevad toidunõud olid olemas toidujagajatel, kinnipeetav aga ise toiduluuki avada ei saa. Inspektor-kontaktisiku ja valvuri selgitustest ei selgunud, kuidas valvur jõudis järeldusele, et kinnipeetav toitu ei soovi. Kinnipeetava tegeliku tahte väljaselgitamiseks saanuks teha enamat. Asjaolusid arvestades ei olnud mõistlik järeldus, et kaebaja putru ja teed ei soovi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.2.Kinnipeetavate päevased toidunormid on sätestatud Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. J. Plamus kuulub toiduenergiavajaduse järgi rühma R4, kelle ööpäevane energiavajadus on 2700–3100 kcal (määruse § 2 lg 3). Kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse (määruse § 3 lg 1). Toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.
2.3.Kaebajat ei toitlustatud 07.12.2017 kolmes osas ning kolm korda päevas. Kahe nädala lõikes vastas kinnipeetavale väljastatud toit arvutuste kohaselt aga kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning kattis keskmiselt kinnipeetava ööpäevase energiavajaduse (keskmiselt 2838,1 kcal).
2.4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb mittevaralise kahju rahas hüvitamise ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsise riive korral. Ühest hommikusöögist ilma jäämine ei tekita kannatusi, mis tingiks rahalise hüvitise maksmise.
2.5.Vangla vabandab kaebaja ees. Kontaktisiku 12.12.2017 selgitustest nähtuvalt on kinnipeetavale pakutud 11.12.2017 ka kuivtoidupakki, millest kinnipeetav keeldus.
3.Kaebuse kohaselt puudusid kaebajal toidunõud, kuna talle oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kehtestatud keeld omada isiklikke esemeid (vt Viru Vangla 03.12.2017 käskkiri nr 64/366-2; tl 10). Kinnipeetavale on igapäevaselt ett nähtud kolm toidukorda. Kaebajal jäi saamata 703,5 kcal ning õhtuse ja hommikuse toitlustamise vahele jäi 14 tundi. Kaebaja pidi järgmist toitlustamist ootama 19 tundi, tühi kõht põhjustas ebameeldivusi. Toidupakki pakuti 5 päeva hiljem ja selle vastuvõtmise tingimus oli kaebaja kirjaliku pöördumise tagasivõtmine.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal jäi ühe toidukorra ajal saamata osa hommikusöögist, st kaebajale ei tagatud ühel päeval toitu kolmes osas kolm korda päevas. Kohus möönab, et ühel toidukorral toidu osaline saamata jäämine põhjustab tühja kõhu tunde ja on ebameeldiv. Ka Viru Vangla ei ole kujunenud olukorda pidanud õiguspäraseks ning on vabandanud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi riivatud siiski kuigivõrd intensiivselt ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse kaebaja soovitud moel, st mõistaks välja rahalise hüvitise. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja arvutustes, mille kohaselt kaebaja saadud toiduenergia oli kahe nädala keskmisena vastav tema rühma toiduenergiavajadusele. Ühel päeval vähema energiakoguse saamine kompenseeritakse kahe nädala jooksul. Vastustaja arvutustest nähtuv 04.12.2017-17.12.2017 keskmine päevane toiduenergia hulk (2838,1 kcal) ületas määruse § 2 lg-s 3 sätestatud alampiiri. Kaebaja ei ole ka 07.12.2017 hommikusöögi ajal jäänud toidust täiesti ilma – pole vaidlust, et ta sai kaks tükki sepikut, mis siiski pidi vähemalt mõnevõrra vähendama näljatunnet ja ebameeldivusi.
6.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kuulu rahaline hüvitis väljamõistmisele mitte igasuguse väheintensiivse õiguste rikkumise korral (nt RKHK 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11). Väheintensiivsete õiguste rikkumiste korral võib kahju olla hüvitatav õigusvastutuse tuvastamisega (RKHK 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-80-09) või ka näiteks kannatanu ees vabandamisega (RKHK 06.06.2002 otsus nr 3-3-1-27-02).

Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud kaebajal tekkida niivõrd suuri kannatusi, et tegemist oleks kaebaja õiguste sedavõrd tõsise riivega RVastS § 9 lõike 1 tähenduses, millest saanuks tekkida rahas hüvitatav kahju. Tartu Vangla on kaebaja ees vabandanud. Kohus ei pea kaebuse väljavaadet saada vangla tegevuse eest rahalist hüvitist kuigivõrd suureks. Vaieldavaks võib pidada, kas kuivtoidupaki pakkumine 5 päeva hiljem kujutab endast osaliselt toiduta jäämise tõhusat kompenseerimist, kuid arvestades kohtu eelnevat hinnangut kaebaja õiguste riive intensiivsusele, ei muuda see kahtlus kohtu lõppjäreldust riive intensiivsuse ja kaebuse eduväljavaate osas.

Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium