Osaühingu Vollmond kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.12.2016.a otsuse nr 12.2-7/00164-3 resolutsiooni punkti 1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja osaühing Vollmond, esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Revo Krause
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.03.2018. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 27.04.2015.a otsusega nr 12.2-7/00023-3 (tl 43-46) osaühingu Vollmond tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu suurendatud tagatiseks 2 323 500 eurot ning kohustas osaühingut esitama eelnimetatud tagatise hiljemalt 20.05.2015. Osaühing Vollmond esitas kohtule kaebuse, milles ta palus MTA 27.04.2015.a otsuse tühistada (kohtuasi 3-15-1246). Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus 24.10.2016. Kaebaja taotles kohtuasjas 3-15-1246 MTA 27.04.2015.a otsuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras. Tartu Ringkonnakohus peatas 26.06.2015.a määrusega otsuse täitmise kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni alates hetkest, kui kaebaja on MTA-le esitanud tagatise summas 100 000 eurot. Kaebaja eelnimetatud tagatist ei esitanud. MTA määras 27.04.2015.a otsusega tagatise suuruse kindlaks kuni kaebaja tegevusloa kustutamiseni MTA 09.12.2013.a otsuse nr 12.2-7/259-9 alusel. Kohus tühistas MTA 09.12.2013.a otsuse (kohtuasi 3-13-2455), seega tegevusluba selle otsuse alusel kehtivust ei
2.MTA tegi 15.10.2015 otsuse nr 12.2-7/00138-1 (tl 9-10), millega ta peatas osaühingu Vollmond kütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 täielikult alates 16.10.2015. Peatamine kehtis kuni: a) MTA 27.04.2015.a otsuses nr 12.2-7/00023-3 nõutud käibemaksutagatise esitamiseni ja käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni või b) MTA 09.12.2013.a otsuse nr 12.2.7-259-9 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni haldusasjas nr 3-13-2455. Osaühing Vollmond esitas kohtule kaebuse, milles ta palus MTA 15.10.2015.a otsuse tühistada (kohtuasi 3-15-2599). Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus 27.03.2017. MTA 15.10.2015.a otsuse kehtivust või täitmist ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud.
3.MTA tegi 30.12.2016 otsuse nr 12.2-7/00164-3 (tl 5-7, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta 1) tunnistas osaühingu Vollmond kütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 kehtetuks alates 02.01.2017; 2) tunnistas alates otsuse jõustumisest kehtetuks MTA 15.10.2015.a otsuse nr 12.27/00138-1, millega peatati osaühingu Vollmond kütuse müügi tegevusluba nr VKM000743. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja esitanud MTA 27.04.2015.a otsusega nr 12.2-7/00023-3 nõutud tagatist. Tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõuete oluline rikkumine, kuna laekumata maksude näol esineb kõrgendatud oht avalikule huvile. MTA hinnangul on alust arvata, et kaebaja ei suuda rikutud majandustegevuse nõuet täita ka edaspidi. Kaebaja ei suutnud esitada MTA-le 100 000 euro suurust tagatist, mis oli tingimuseks esialgse õiguskaitse saamiseks haldusasjas nr 3-15-1246. Seetõttu on ebatõenäoline, et kaebaja suudab esitada tagatise sellest 23 korda suuremas summas. Kaebaja ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus esitanud MTA-le seisukohti või tõendeid, millest nähtuks kaebaja soov või võimalus määratud tagatise esitamiseks. MTA märkis lisaks, et kaebajal on esitamata 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruanded. Seetõttu puudub võimalus tuvastada, millises finantsseisundis isik on. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 34 lg 3 alusel tuleb kaebaja lugeda majandustegevusest täielikult loobunuks.
4.Osaühing Vollmond esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 1, s.t osaühingu Vollmond tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. Tegevusloa saab kehtetuks tunnistada, kui MTA on alustanud kaebaja tegevusloa täitmise suhtes kontrollimenetlust ja tuvastanud mingi nõude olulise rikkumise. Kaebaja suhtes kontrollimenetlust alustatud ei ole. MTA on teinud kohe otsuse projekti tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Isikut ei ole kutsutud välja temalt selgituste võtmiseks, isikult ei ole küsitud mingeid andmeid või dokumente. MTA ei teinud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist kaebajale ettekirjutust viia oma tegevus kooskõlla tegevusloaga seotud majandustegevuse nõuetega, praegusel juhul ettekirjutust tagatise esitamiseks koos mõistliku tähtajaga tagatise maksmiseks. MTA andis kaebajale läbi
otsuse 30.12.2016.a (reedel) teada, et 02.01.2017 (esmaspäevast) on tema kütuse müügi tegevusluba kehtetuks tunnistatud. See on ebamõistlikult lühikeste tähtaegadega tegutsemine. Otsus on sisuliselt põhjendamatu, kuna kaebajalt nõutud tagatise suurus on tuletatud 12.11.2015.a. maksuotsusega pandud maksukohustuse suurusest, maksuotsus on vaidlustatud ja maksuvaidlus on pooleli (haldusasi nr 3-16-339). Enne selle otsuse andmist tulnud oodata ära maksuvaidluse tulemused, sest kui kaebaja on vaidluses edukas, siis kaovad ära etteheited maksuvõlast ja tagatise suurus kuulub vähendamisele.
5.Vastustaja palus 02.02.2017.a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on läbi viinud kontrollimenetluse, selle käigus väljastati kaebajale vaidlustatud otsuse projekt, millele kaebaja esitas vastuväited (tl 39-41). Koos otsuse projektiga saatis vastustaja kaebajale 18.11.2016.a kirja (tl 42), milles ütleb selgesõnaliselt, et MTA on asunud menetlema osaühingu Vollmond vedelkütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 kehtetuks tunnistamist. See tähendab, et kaebaja suhtes on läbi viidud haldusmenetlus, kaebaja on sellest menetlusest teadlik ja menetluse käigus ära kuulatud. MTA-l puudub kohustus enne haldusakti projekti väljastamist võtta kaebajalt seletusi ning nõuda andmeid ja dokumente. Kuivõrd MTA-l olid otsuse tegemiseks kõik vajalikud asjaolud teada, siis puudus vajadus kaebajalt midagi täiendavat nõuda. Vaidlustatud otsuse punktis 1.3 on MTA tuvastanud, et kaebaja rikub oluliselt tegevusloa kontrollesemesse kuuluvat majandustegevuse nõuet ning esitanud põhjendused. Seaduse alusel nõutud tagatise esitamata jätmist saab pidada majandustegevuse nõude oluliseks rikkumiseks. Kui seadusandja on näinud ette, et kütuse käitlemisega saab tegeleda isik, kes on maksuhaldurile esitanud tagatise, siis tagatise esitamata jätmise tagajärg tegevusloa kehtetuks tunnistamise näol on kaebajale selgelt ettenähtav. Vaidlustatud otsuse punktis 1.3.2 näitas vastustaja asjaolud, miks kaebaja ei suuda majandustegevuse nõuet täita ka edaspidi, seega puudus vajadus teha kaebajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. Kaebaja ei saa tugineda sellele, et talle pole antud piisavat tähtaega tagatise esitamiseks. Kaebaja tagatist suurendati MTA 27.04.2015.a otsusega ning tagatise esitamise tähtaeg oli 20.05.2015. Vaidlustatud otsus on põhjendatud, see sisaldab faktilisi asjaolusid, miks kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistati ning millisel õiguslikul alusel seda tehti. Kaebajale on otsuse punktis 3.2 selgitatud, miks otsus pole ennatlik. Otsusest on selgelt äratuntavad MTA kaalutlused otsuse tegemiseks. Kohtu seisukoht
6.Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on reguleeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MsüS). MsüS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. MsüS § 38 lg 2 alusel on majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.
Vedelkütuse seaduse (VKS) § 14 pealkirjaga „Tegevusloa kontrolliese“ sätestab, millisel juhul antakse ettevõtjale tegevusluba. Üheks nõudeks on VKS § 14 p 2 alusel see, et ettevõtjal on VKS § 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis. Ka VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud MTA-le VKS § 41 nimetatud tagatise.
7.MTA määras 27.04.2015.a otsusega tagatise suuruse kindlaks kuni kaebaja tegevusloa kustutamiseni MTA 09.12.2013.a otsuse nr 12.2-7/259-9 alusel. Kuivõrd see sündmus ei saabunud ja selle saabumine on muutunud võimatuks (MTA 09.12.2013.a otsus tühistati), siis on tagatise suurus määratud tähtajatult. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei ole vastustajale tagatist esitanud. Kuna tagatise olemasolu kuulub tegevusloa kontrollieseme hulka, siis saab tagatise esitamata jätmine olla aluseks kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel.
8.Vastustaja leidis, et kaebaja on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat majandustegevuse nõuet rikkunud oluliselt. Vastustaja põhjendas seda ohuga avalikule huvile ehk maksude laekumisele. Kaebaja ei esitanud kaebuses konkreetseid vastuväiteid sellele, et vastustaja on lugenud tagatise puudumise oluliseks rikkumiseks. Kohus nõustub vastustajaga. VKS § 41 alusel on kütuse müüjalt nõutav tagatis ühtlasi käibemaksuseaduse § 442 lg 2 nimetatud tagatis. Riigikohus on leidnud, et VKS alusel määratava käibemaksu tagatise eesmärgiks on muuhulgas tagada maksupettuste vähenemine ning parandada vedelkütuse tehingutest tasumisele kuuluvate maksusummade riigieelarvesse laekumist (Riigikohtu lahend 3-4-1-24-11 p 53). Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et maksude laekumise tagamine on oluline avalik huvi. Tagatise puudumine ohustab seda. Tegemist on vältava rikkumisega.
9.MsüS § 42 näeb ette, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale MsüS § 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist pidanud andma kaebajale võimaluse (määrama tähtaja) tagatise esitamiseks. Vastustaja on põhjendanud, miks on tema arvates ilmne, et kaebaja nõutavat tagatist ei esita. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et algne tähtaeg 2 323 500 euro suuruse tagatise esitamiseks oli 20.05.2015. Kohtuasjas 3-15-1246 oli kaebajal võimalik saavutada esialgse õiguskatise kohaldamine, esitades 100 000 euro suuruse tagatise, kaebaja seda ei teinud. Vaidlus tagatise nõude õiguspärasuse üle lõppes 24.10.2016. Avalikult kättesaadavate äriregistri andmete põhjal ei ole kaebaja esitanud 2014., 2015. ega 2016. aasta majandusaasta aruandeid ning kaebajale on tehtud hoiatus äriregistrist kustutamise kohta. Eeltoodu põhjal luges vastustaja õigesti ilmseks, et ka täiendava tähtaja andmise korral ei esita kaebaja 2 323 500 euro suurust tagatist. Kaebaja ei ole kaebuses mingil moel avaldanud valmisolekut nõutud tagatise esitamiseks.
10.Kaebaja heitis vastustajale ette seda, et MTA lähtus tagatise suuruse määramisel 12.11.2015.a maksuotsuse asjaoludest, kuid ei oodanud enne kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist ära selle maksuotsuse üle peetava kohtuvaidluse (kohtuasi 3-16-339)
lõpptulemust. Kohtu hinnangul ei ole see argument praeguses vaidluses asjakohane. MTA 27.04.2015.a otsus nr 12.2-7/00023-3 tagatise suuruse määramise ja tagatise esitamiseks kohustamise kohta on kehtiv. Väide selle kohta, et tagatise suurus määrati valesti, tuli kaebajal esitada 27.04.2015.a otsuse üle peetavas vaidluses ehk kohtuasjas 3-15-1246. Kohtu andmetel kaebaja seda ka tegi, kuid kohus tagatise nõudmise otsust ei tühistanud. Kohus märgib, et praeguseks on ka 12.11.2015.a maksuotsuse üle peetav kohtuvaidus kohtuasjas 3-16-339 lõppenud, otsus maksuotsuse tühistamata jätmise kohta jõustus 22.05.2017.
11.Kaebaja heitis vastustajale ette seda, et tegevusluba tühistati liiga lühikese etteteatamisega - 30.12.2016.a otsusega tunnistati tegevusluba kehtetuks alates 02.01.2017. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud asjaolu kaebaja õigusi rikkuda, kuna kaebajal puudus õigus tegutseda kütuse müüjana juba alates tema tegevusloa kehtivuse peatamisest MTA 15.10.2015.a otsusega nr 12.2-7/00138-1. Kaebajal puudus alus arvata, et pärast pikaajalisi vaidlusi tagatise esitamise kohustuse, tagatise suuruse ja kaebaja tegevusloa peatamise üle, mis lõppesid kaebaja kaotusega, on kaebajal võimalik jätkata majandustegevust tagatist esitamata.
12.Kaebaja arvates ei toimunud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel haldusmenetlust ning kaebajat ei kuulatud enne vaidlustatud otsuse tegemist ära. Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja tõendas, et ta teatas 18.11.2016.a kirjaga kaebajale, et on asunud menetlema kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja edastas kaebajale vaidlustatud otsuse projekti ja andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited (tl 39-40, 42). Kaebaja esitas oma vastuväited (tl 41) ning vastustaja on neid vaidlustatud otsuses käsitlenud. See tähendab, et toimus haldusmenetlus ja kaebaja kuulati selles menetluses ära. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus pooled vaidlevad kaebaja õiguse üle tegutseda kütuse müüjana alates aastast 2015, puudus vajadus pikema või põhjalikuma haldusmenetluse järele. Haldusmenetluse ülesandeks on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine (haldusmenetluse seaduse § 6) ning on usutav, et vaidlustatud otsuse tegemise ajaks olid asjaolud juba piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Sellest, millise otsuse tegemist vastustaja kavandab ning millistele asjaoludele ja tõenditele ta kavatseb tugineda, teatas vastustaja otsuse projekti edastamise teel.
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 1 on õiguspärane ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja või kuludokumente, seega jäävad menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel välja mõistmata. Kokkuvõttes tähendab see, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.