lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9765/21

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9765/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 142 lg 1Kinnisasja arestimineTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 77 lg 4Asja vabastamine arestistTsÜS § 157 lg 1Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineTMS § 145Keelumärke kandmine kinnistusraamatusseTMS § 52 lg 1Varale sissenõude pööramise viisidTMS § 54 lg 3Käsutuskeeld vara arestimise tagajärjenaTMS § 64 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-19-18400/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.20202-16-6109/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9765

Tsiviilasi

Sergei Solovjovi kaebus kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 158/2011/1851

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuli 2016 määrus Sergei Solovjovi määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Sergei Solovjov (isikukood

XXXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Raigo Pärs

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. juuli 2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Sergei Solovjovi kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses vastaspoolele hüvitatavate menetluskulude puudumisega. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Võlgniku valduses olevate asjade arestimine
TMS § 75Arestimisakt
TMS § 8Kohtutäituri kohustused
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

ASJAOLUD

1.Sergei Solovjov (avaldaja) esitas 22. juunil 2016 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Raigo Pärsi 9. juuni 2016 otsuse peale täiteasjas nr 158/2011/1851. Kaebuses märgitu kohaselt avati 15. augustil 2011 täiteasi nr 158/2011/1851. 12. oktoobril 2011 esitas kohtutäitur Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke seadmise avalduse, mille tulemusena seati keelumärked avaldaja kinnistutele. Kohtutäitur saatis avaldajale teate, milles teatas, et 25. mail 2016 toimub nelja kinnistu arestimine. 25. mail 2016 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 9. juuni 2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei vastanud kaebuses esitatud argumendile selle kohta, et kinnisasjade arestimine pärast 5 aasta möödumist alates täitemenetluse alustamisest on lubamatu. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatu laieneb ka täitemenetlusele, millest tulenevalt tuleb täitemenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Antud täiteasjas on kohtutäitur teinud kaks täitemenetlusega vahetult seotud toimingut ning viimase toimingu sooritamisest on möödunud 5 aastat. Euroopa Inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et 3-aastane tegevusetus täitemenetluses kujutab endast konventsiooni rikkumist. Tekkinud olukorras pidi kohtutäitur kinnisasjade arestimisel tõsiselt kaaluma täitemenetluse lõpetamist.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur ei pidanud vajalikuks korrata oma 9. juuni 2016 otsuse seisukohti ja jäi nende juurde. Viru Maakohtu otsuse nr 1-08-11443 aegumistähtaeg saabub TsÜS § 157 lg 1 alusel 3. juunil 2021. Hiljemalt aegumistähtaja jooksul peaks saama sissenõudja nõue tasutud kõiki seadusega ettenähtud vahendeid kasutades. Selle asemel, et tegeleda lahenduse leidmisega, on avaldaja teinud kõik ja teeb kõik selleks, et takistada täitemenetluse läbiviimist, esitades pidevalt kõikvõimalikke avaldusi, taotlusi, teabenõudeid ja kaebusi kohtutäiturile, Euroopa Inimõiguste Kohtusse, Justiitsministeeriumile, õiguskantslerile, Keskkonnaministeeriumile jne.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 12. juuli 2016 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et kohtutäitur on lähtunud võlgniku vara arestimisest teatamisel seadusest. Avaldaja väitega täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 77 lg 4 lause 1 alusel ei saa nõustuda, kuna käesoleval juhul ei ole täitur 25. mail 2016 arestitud kinnistuid müüma asunud. Olukorras, kus täitur on avaldaja 25. mai 2016 kaebuse 9. juuni 2016 otsusega lahendanud, puudub seaduslik alus kohustada kohtutäiturit sama kaebuse lahendamiseks. Avaldaja suhtes ei esine TMS § 48 lg 1 p-des 1-7 sätestatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole ka ise välja toonud, millisest seadusest tulenevalt tuleks tema suhtes alustatud täitemenetluse lõpetada, mistõttu jättis maakohus avalduse alternatiivse nõude osas rahuldamata. See, et TsÜS § 157 lg-st 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, ei tähenda, et nõude täitmisel peaks täitemenetlus põhjendamatult venima. TMS § 8 alusel on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kinnistute käsutamise keelumärked on kantud kinnistusraamatusse 24. novembril 2011. Täitur on seega pika aja jooksul olnud tegevusetuses ja venitanud täitemenetluse läbiviimist, mistõttu on põhjendatud avaldaja

väited täituri poolt mõistliku aja jooksul täitemenetluse läbiviimata jätmise kohta. Samas ei välista see sissenõudja õigust nõuda otsusega väljamõistetud nõude edasist sissenõudmist täitemenetluse käigus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 12. juuli 2016 määrus osas, milles kohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ning tühistada kohtutäituri 9. juuni 2016 otsus osas, millega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur on kinnistute arestimisel lähtunud seadusest. Kohus rikkus TMS §-s 8 sätestatud nõuet. TMS § 142 lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimist kohtutäitur keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatuse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Praeguses täitemenetluses on kohtutäitur kõigepealt teinud avalduse kinnisasjade käsutamise keelumärgete seadmiseks ning alles viie aasta pärast kinnisasjad arestinud. TMS ei reguleeri olukorda, kus täitemenetluse raames oli pika aja jooksul seatud keelumärge, kuid arestimist ei toimunud ning kohtutäitur kinnisasja suhtes midagi ette ei võtnud, mistõttu tuleb analoogia alusel rakendada TMS § 77 lgs 4 sätestatut. Olukorras, kus täitemenetlus on ületanud mõistliku aja piiri, on tegemist PS §-s 14 sätestatud põhiõiguse rikkumisega ning kohaldatav on TMS § 48 lg 1 p 8 (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011 otsus nr 3-3-1-85-09 p 77, Riigikohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2011 otsus nr 3-31-5-11 p 24, Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne §14/3.2.1.2). Kohus on jätnud kohaldamata TMS § 77 lg 4 koosmõjus TsÜS §-ga 4 ja TMS § 48 lg 1 p 8 koosmõjus PS §-ga 14.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

5.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. juuli 2016 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt on avaldaja ise algusest peale palunud täitemenetluse läbiviimisega oodata ja esitanud sellekohaseid avaldusi, kuna Euroopa Inimõiguste Kohtusse on esitatud kaebus Eesti Vabariigi vastu. Kohtutäitur on oodanud avaldaja võimalikku lahendust võlgnevuste osas. Avaldaja soov on täitemenetlust põhjendamatult venitada esitades kõikvõimalikke avaldusi, päringuid, taotlusi, kaebusi ja seda nii täiturile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnainspektsioonile, õiguskantslerile kui ka kohtutele. Vara käsutamise keelumärge on kinnistutele kantud kooskõlas TMS § 145 lg-ga 4. Täitemenetluse eesmärk ei ole ilmtingimata kinnisasja(de) müümine (milleks on vajalik hindamine), vaid sissenõudja nõude rahuldamine. TMS võimaldab seega kinnisasja hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, millal on selge, et sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa. Sissenõudja on oma 23. detsembri 2015 vastuses selgelt öelnud, et ei nõustu vara käsutamise keelumärgete kustutamisega ja seda enam, et avaldaja ei soovi kinnistute müümist ei kohtutäituri kontrolli all ega elektroonilisel avalikul enampakkumisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. juuli 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Määruskaebuse esitaja on ette heitnud, et kohtutäitur on täitemenetluses kõigepealt teinud avalduse kinnisasjade käsutamise keelumärgete seadmiseks ning alles viie aasta pärast kinnisasjad arestinud. TMS § 142 lg-st 1 ja § 145 lg-st 1 tuleneb, et esmalt kohtutäitur arestib kinnisasja ja seejärel saadab avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Praegusel juhul on kohtutäitur asja materjalidest nähtuvalt esmalt esitanud avalduse kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse ja alles viie aasta möödudes kinnisasjad arestinud. TMS § 64 lg 1 teise lause kohaselt loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolu, et käesoleval juhul on esmalt kantud kinnistusraamatusse kinnisasjade käsutamise keelumärked ja alles hiljem koostatud arestimisaktid, iseenesest võlgnikku kahjustav. Niisugune toimingute järjekord on täitemenetluse seadustiku kohaselt võimalik. Ehkki ka üksnes keelumärgete seadmine ilma arestimisakti koostamata kitsendab võlgniku õigusi vara käsutamisel, on vara arestimine selle täitemenetluses müümise eesmärgiga võlgniku õigustesse suuremal määral sekkuv abinõu. Vara arestimisele järgneb TMS § 52 lg 1 kohaselt üldjuhul vara müümine. TMS § 54 lg 3 teise lause kohaselt keelab keelumärge vastavalt selle ulatusele üksnes registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Seega on kohtutäituri avalduse alusel keelumärke kinnistusraamatusse kandmise korral võimalik kinnisasju müüa või muul viisil käsutada kohtutäituri kontrolli all.
9.Kolleegium leiab, et iseenesest tuleb ka keelumärgete seadmisel enne arestimisaktide koostamist järgida täitemenetluses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt ei või täitemenetluses võlgniku õigusi piirata suuremas ulatuses kui see on sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks vajalik. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et võlgnikule kuuluva 9 kinnisasja suhtes on kinnistusraamatusse 2011. a kantud keelumärked, kuid 2016. a on kohtutäitur koostanud arestimisaktid nimetatud kinnisasjadest 4 kinnisasja kohta, mille suhtes kavandatakse järgnevaid täitetoiminguid. Täitmisel oleva nõude suurus on 74 008,35 eurot. Kohtutäitur on võimalikuks pidanud, et ülejäänud 5 kinnisasja realiseerimine täitemenetluses ei pruugi osutuda vajalikuks. Asja materjalidest nähtub ühtlasi, et kohtutäitur on tellinud kinnisasjade hindamiseks ekspertarvamuse Uus Maa Kinnisvarabüroolt ning nimetatud hinnangu kohaselt on vara väärtuseks 113 800 eurot.
10.Esiletoodud asjaoludel ei ole alust asuda seisukohale, et võlgniku õigusi oleks kitsendatud vajalikust suuremas ulatuses. Kinnisvarabüroo hinnang ei pruugi tähendada seda, et kõik kinnisasjad õnnestub hindamisaktis märgitud hindadega realiseerida. Arvestada tuleb võimaliku hindade langemisega. Kui võlgniku kõigi kinnisasjade koguväärtus oli aastaid tagasi koostatud eksperthinnangu kohaselt ca 1/3 võrra suurem kui sissenõudja nõue, siis ei anna see alust asuda seisukohale, et võlgniku õigusi on kitsendatud vajalikust suuremas ulatuses. Võlgnik ei ole ka

põhistanud, et keelumärgete olemasolu oleks tal takistanud kinnisomandist tulenevaid õigusi mõistlikul viisil teostamast.

11.Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et olukorras, kus täitemenetluse raames oli pika aja jooksul kinnistutele seatud keelumärge ja arestimist ei toimunud, tuleb analoogia korras rakendada TMS § 77 lg-s 4 sätestatut. Analoogiat kohaldatakse olukorras, kus seaduses puudub asjaomast õigussuhet reguleeriv säte ning sätte puudumine ei vasta seaduse mõttele ja eesmärgile. Praegusel juhul ei ole tegu sellise olukorraga ning analoogia kohaldamiseks puudub alus. TMS § 77 lg 4 ei ole käesoleval juhul asjakohane säte.
12.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 8, millest tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus möönab, et täitemenetlus on käesoleval juhul kestnud pikka aega, sh ei ole pika aja vältel tehtud täitetoiminguid. Samas ei ole tulene asja materjalidest, nagu oleks täitemenetluse venimist alust ette heita kohtutäiturile. Kohtutäituri seisukohtadest nähtuvalt on täitemenetluse venimise põhjustanud avaldaja ise. Kohtul ei ole alust kahelda kohtutäituri poolt esiletoodus, mille kohaselt aastatel 2011-2012 palus avaldaja korduvalt kohtutäituril täitemenetluse läbiviimisega oodata, kuna avaldaja pöördus Eesti Vabariigi vastu kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Samuti nähtub kohtu infosüsteemist, et avaldaja on esitanud kaebusi kohtutäituri tegevuse peale samas täiteasjas nr 158/2011/1851, mis on ka käesoleva kaebuse esemeks (tsiviilasi nr 2-16-6109). Olukorras, kus avaldaja on palunud täitemenetluse läbiviimisega oodata ja kohtutäitur on sellele palvele vastu tulnud, või kui täitemenetluse venimine on tingitud kaebuste läbivaatamisest, ei ole avaldajal alust tugineda TMS § 8 rikkumisele.
13.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses taotletud alusel ei ole võimalik rahuldada avaldaja alternatiivset nõuet ehk lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 8 alusel. Kohus saab TMS § 48 lg 1 p 8 alusel täitemenetluse lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Näiteks lõpetab kohtutäitur täitemenetluse võlgniku pankroti väljakuulutamise korral või kui ilmnevad asjaolud aegumise kohaldamiseks. Avaldaja ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mis tingiksid täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 8 alusel. Muude seaduses sätestatud aluste alla ei kuulu Põhiseaduse sätted, mistõttu ei saa täitemenetlust lõpetada TMS § 48 lg 1 p 8 alusel koosmõjus PS §-ga 14.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 avaldaja kanda. Kohtutäitur on ise (mitte esindaja kaudu) määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole talle eelduslikult menetluskulud tekkinud. Ringkonnakohus jätab sellest lähtudes menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium