A.J.i kaebus Tallinna Vangla 05.06.2017 käskkirja nr 52/17/493 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – A.J. esindajad Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.J.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus dr Otti tunnistajana ülekuulamiseks.
3.Jätta menetluskulu (riigilõiv 15 eurot), mille tasumisest kohus on kaebaja menetlusabi korras vabastanud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Halduskohus võttis 10.11.2017 määrusega menetlusse A.J.i kaebuse Tallinna Vangla 05.06.2017 käskkirja nr 5-2/17/493 tühistamise nõudes. Sama määrusega tagastas kohus kaebuse osaliselt järgmiste nõuete osas: varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ning Tallinna Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 5-1/17/1144 tühistamise nõue, mis puudutab kaebaja üleviimist vangla kinnisesse osakonda. Kohtumäärus jõustus kaebuse osalise tagastamise osas edasi kaebamata.
2.Vaidlustatud käskkirjaga määras Tallinna Vangla kaebajale distsiplinaarkaristuseks vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamise 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud kinnipeetav 16.05.2017 intspektor-kontaktisiku korraldusele asuda tööle lisaks pesulao abistaja kohale ka koristajana avavangla I korruse köögis ja duširuumis. Karistuse kandmine lükati edasi 3-kuulise katseajaga. Käskkirjaga kohaldati ka kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-des 22, 31, 32, 34-38, 41, 43, ja 46 ning osaliselt §-s 48 sätestatud piiranguid. Tallinna Vangla jättis 07.08.2017 vaideotsusega nr 5-15-/17/179-7 (tl 24p-26) rahuldamata A.J.i vaide 05.06.2017 käskkirja nr 5-2/17/493 kehtetuks tunnistamiseks, esitades järgmised põhjendused. Kinnipeetav ei ole vaidlustanud tema majandustöödele määramise käskkirja, Tallinna Vangla meditsiiniosakonna info kohaselt tal 16.05.2017 terviseseisundist tulenevaid töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud ning ta on kopsupõletikust paranenud. Majandustööde tegemine ei nõua erilist füüsilist pingutust ning seega ei tehta erinevatele majandustöödele määramisel kinnipeetavatel vahet. Majandustööde tegemine ei alanda kinnipeetavat ega riku tema head nime. Sellise korralduse andmine ei olnud suunatud kinnipeetava ümberpaigutamisele kinnisesse vanglasse. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning käskkirja kehtetuks tunnistamise alused puuduvad.
3.Kohus määras 12.12.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja ei olnud põhjendanud, miks ta peab vajalikuks asja lahendamist kohtuistungil, sh ei ole ta taotlenud asjas tunnistajate ülekuulamist varem kui alles 27.12.2017 kirjalikes seisukohtades. Samas nõustus kaebaja kirjaliku menetlusega (tl 82).Vastustaja on avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Seisukoha dr Otti tunnistajana ülekuulamise kohta esitab kohus käesoleva otsuse põhjendustes (p 20). Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 27.12.2017 (tl 80-81) Vastustaja on vastanud kaebusele 11.12.2017 (tl 35–36) ning esitanud täiendavad kirjalikud seisukohad 09.01.2018 (tl 85).
4.1.Tallinna Vangla tegevus on vastuolus põhiseaduse §-dega 17, 18 ja 41 ning Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) art-ga 3. Kaebaja on Tallinna Vangla avavanglasse saabudes selgitanud, et ei saa töötada koristaja ja toidujagajana, kuna tema hinnangul on selline tegevus tema väärikust alandav ning rikub tema mainet. Selle vestluse tulemusena suunati ta tööle pesulattu. Kaebaja teatas ka, et tal on allergia tolmu ja puhastusvahendite vastu.
4.2.Kaebaja haigestus 2017. a maikuu alguses kopsupõletikku ja viibis kaks ööpäeva haiglaravil ning pärast seda raviti teda veel 10 päeva. Seejärel asus kaebaja tööle pesulaos.
2(9)
3-17-1832
4.3.Tööle asumine ei võta õigust tööst keelduda. Kaebajale ei ole tutvustatud tema majandustööle määramise käskkirja (puudub kaebaja allkiri). Kinnipeetava töövõimet ei saa hinnata meditsiiniõde ega meditsiiniosakonna ülem, vaid ainult arst. Pärast kopsupõletiku põdemist arstlikku läbivaatust ei ole tehtud. Kohtupraktika võimaldab kinnipeetaval tööst keelduda, kui tervislik seisund töö käigus halveneb (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-14-12, p 10).
4.4.Kohustades kaebajat töötama, on Tallinna Vangla teda piinanud. Hilisemate uuringute (röntgen 29.05.2017 ja 30.06.2017) järgi ei olnud kaebaja täielikult paranenud. Kaebuse esitamise seisuga (05.09.2017) on kaebaja majandustöödelt vabastatud.
4.5.Kaebaja märgib 27.12.2017 täiendavates seisukohtades, et Külli Jäätma 26.04.2017 osaliselt kustutatud e-kirjast ilmneb, et kuna kaebajat ei tohtinud suunata tööle, kus tuli tõsta või liigutada üle 10 kg kaaluvaid esemeid, ei tohtinud teda üldse suunata pesulattu ning isegi mitte tema enda soovil. Kaebaja ei mäleta 02.05.2017 tööle määramise käskkirja allkirjastamist. Juba 01.05.2017 oli kaebajal kõrge temperatuur ning järgmisel päeval raskendatud hingamine, misjärel ta saadeti kiirabiga haiglasse. Sellises olukorras võõrkeelset käskkirja allkirjastades ei teadvustanud kaebaja oma tegevust. Vastasel korral oleks ta koristaja töökohale määramist vaidlustanud. Kaebaja võttis töö pesulaos rõõmuga vastu, hoolimata üldisest väsimusest ja valust randmes.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja jääb Tallinna Vangla 07.08.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/179-7 seisukohtade ja põhjenduste juurde ning lisab vastuseks kaebusele järgmist.
5.1.Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, välja arvatud VangS § 37 lg-s 2 nimetatud juhud. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebaja esmase võimelisuse osaleda vangla tööhõives tegi kindlaks Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õde Külli Jäätma, kes saatis 26.04.2017 kinnituse, et kaebaja võib esialgu teha vähese koormusega tööd. Kohtupraktika järgi on kinnipeetava töövõimelisus VangS § 37 lg 3 mõttes õiguspäraselt tuvastatud ka juhul, kui seda on teinud peale arsti mõni muu vangla meditsiiniosakonna erialase kvalifikatsiooniga meditsiiniosakonna töötaja, nt meditsiinilise rakendusliku kõrgharidusega vanemõde (Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2011 kohtuotsus nr 310-2529). Meditsiinitöötaja Külli Jäätmal on meditsiiniõe rakenduskõrgharidus.
5.2.Kaebaja on Tallinna Vangla 02.05.2017 käskkirjaga nr 5-3/17/526 tutvunud ning seda ka omakäeliselt 02.05.2017 allkirjaga kinnitanud. Kaebaja seda käskkirja ei vaidlustanud, seega oli tegemist kehtiva haldusaktiga, mille täitmine oli igaühele kohustuslik.
5.3.VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Tallinna Vangla inspektor–kontaktisik Katrina Zahharov-Todurovi 16.05.2017 ettekande 101-M kohaselt keeldus kaebaja 16.05.2017 ennelõunal minemast tööle koristajana avavangla esimese korruse köögis ja pesuruumis. Ettekande kohaselt põhjendas kaebaja korraldusele mitteallumist sellega, et ei saa teha tööd, mis riivab tema väärikust ning rikub mainet. Ka 16.05.2017 esmases seletuskirjas märkis kaebaja, et ei saa teha koristaja tööd, kuna see töö on tema jaoks inimväärikust alandav. Alles 16.05.2017 esitatud hilisemas seletuskirjas on kaebaja tööst keeldumise põhjustena nimetanud randme- ja õlaprobleeme ning allergiat.
5.4.VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Töökohustuse täitmata jätmisega eirab kinnipeetav vanglaametniku korraldust asuda täitma
3(9)
3-17-1832
töökohustust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastasel korral oleks oluliselt raskendatud distsipliini tagamine vanglas. Kui kinnipeetavale kaasneks tööle asumisega oht tervisele, annab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 kui erinorm talle õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks.
5.5.Meditsiiniosakonna õde oli teinud 26.04.2017 kindlaks kaebaja töövõimelisuse. Kaebaja on 25.05.2017 viibinud perearsti vastuvõtul, kus tervisekaardi raviloo nr 261 sissekandest nähtuvalt ei tuvastatud kaebajal töötamist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole enda majandustööle määramise käskkirja vaidlustanud ning ka füüsiliselt raskemale tööle pesulaos kaebajal 15.05.2017 mingeid vastuväiteid ei esinenud. Kuigi kaebajal on varasemalt esinenud probleemid randme ja õlaga ning ta on väitnud allergiat, ei anna see alust jõuda järelduseni, et kaebaja terviseseisund ei võimaldanud 16.05.2017 tal tööle asuda.
5.6.Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Käskkiri on antud VangS § 63 lg 1 p 4, § 65 lg 2 ning § 64 lg 4 alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne.
5.7.Täiendavates kirjalikes seisukohtades märgib vastustaja, et vastustaja poolt kohtule edastatud e-kiri (11.12.2017 vastuskirja nr 1-11/17/19482-6 lisa 1) kajastab kogu kaebajat puudutavat infot ning mingeid kaebajaga seonduvaid andmeid ei ole vastustaja varjanud. Kohtule saadetud e-kirjas on kaetud kinni vaid kolmandate isikute andmed, millele juurdepääsu õigust kaebajal ei ole. Kaebaja väited, et ta ei mäleta Tallinna Vangla 02.05.2017 käskkirjaga nr 5-3/17/526 tutvumist, on tagantjärele otsitud. Tallinna Vangla käskkiri on dokumendihaldusprogrammi Delta järgi registreeritud 03.05.2017 kell 14.13 ning kaebaja sai selle käskkirjaga tutvumist kinnitada alles peale selle registreerimist. Seega ei võimalda ka kaebaja tervisekaardi andmed järeldada, et kaebajal olnuks terviseseisundi tõttu raskendatud oma tegevusest aru saamine – 02.05.2017 raviloo nr 245 kohaselt kaebajal hommikul olnud palavik on päeva jooksul taandunud. Kaebajal ei esinenud töötamist välistavaid asjaolusid. See nähtub perearsti poolt kaebaja tervisekaarti 25.05.2017 tehtud sissekandest (ravilugu nr 261). Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Maret Voore on 04.08.2017 e-kirjas distsiplinaarmenetlust läbiviivale vanglaametnikule kinnitanud, et kaebajal 15.05.2017 majandustöödele rakendamiseks vastunäidustusi ei esinenud. Kaebaja asus 15.05.2017 pretensioone esitamata tööle. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale sobivat tööd ning majandustööle määramiseks ei ole vajalik kinnipeetava enda nõusolek.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Asjas on vaidlus Tallinna Vangla 05.06.2017 käskkirja nr 5-2/17/493 õiguspärasuse üle. Ülejäänud osas (kaebaja avavanglast kinnisesse osakonda paigutamine ning kahju hüvitamise nõuded) on kohus kaebuse 10.11.2017 määrusega tagastanud ning kohtumäärus on kaebuse osalise tagastamise osas jõustunud.
7.Vaidlustatud käskkirja (tl 27-28) järgi on kaebaja süüdi VangS § 67 punkti 1 rikkumises ning vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga.
4(9)
3-17-1832
Tallinna Vangla oli eelnevalt 02.05.2017 käskkirjaga nr 5-3/17/526 määranud kaebaja Tallinna Vangla Maardu üksuse majandustööde abitööliseks alates 02.05.2017 kuni 31.07.2017 (tl 14). Vastustaja on selles käskkirjas põhjendanud kaebaja määramist majandustööde abitööliseks järgmiselt: vanglal ei ole hetkel pakkuda sobivat tööd väljaspool vanglat ning majandustööd ei nõua eriharidust. Vaidlust pole selles, et kaebaja asus 15.05.2017 vastu vaidlemata tööle pesulaos. Karistus määrati selle eest, et kaebaja keeldus 16.05.2017 täitmast temale antud korraldust asuda lisaks pesulaole ka tööle koristajana avavangla I korruse köögis ja duširuumis.
8.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg-s 2 loetletud eranditest nähtuvalt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab kinnipeetava tööga võimaluse korral, arvestades seejuures kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
9.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu 30.05.2012 otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja seal viidatud praktika).
10.Kaebaja leiab, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal töötada ning et tema terviseseisundit pole hinnanud arst. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst, kui töötamine seab ohtu tema tervise (VangS § 37 lg 2 p 3, viidatud otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks arst. Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Vastavalt kohtupraktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22.01.2015, 3-3-1-53-14, p 16). Kohtupraktikas on ka leitud, et VangS § 37 lg 2 p 3 alusel on kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017 otsus asjas nr 3-16-356, p 14). Töövõimelisuse kindlaksmääramine ei eelda tingimata arstlikku läbivaatust, vaid vastava otsuse võib langetada ka dokumenteeritud terviseandmete (tervisekaardi kanded) põhjal (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-2313).
11.Praegusel juhul on hinnang kaebaja terviseseisundile antud esmalt meditsiiniõe poolt. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õde Külli Jäätma 26.04.2017 e-kirja kohaselt suunati kaebaja töövõime hindamiseks perearsti vastuvõtule ning samas märkis meditsiiniõde, et kaebaja võib esialgu teha vähese koormusega tööd (tl 61 ja 87). Kahtlust ei ole K. Jäätma kvalifikatsioonis – ta on rakenduskõrgharidusega meditsiiniõde (diplom, tl 69). Kaebaja tervisekaardis on tehtud kandeid peavalu ja vasaku käe valu ning paistetuse kohta (26. ja 27.04.2017) ja ilmneb varasema ravi määramine psühhiaatri poolt, millest kaebaja on soovinud loobuda (29.04.2017, tl 71). Vaidlust ei ole, et kaebaja tundis ennast halvasti 01.05.2017 ja 02.05.2017, misjärel tal raviti kopsupõletikku haiglas ja seejärel vanglas kuni 11.05.2017 (tl 71-73). Kaebajale on tehtud korduvalt meditsiinilisi üldläbivaatusi ning analüüse. Ei enne kaebaja tööle määramise käskkirja andmist (02.05.2017) ega talle koristajana tööle asumise korralduse andmist 16.05.017 pole kaebaja terviseseisundit hinnataud teda läbi
5(9)
3-17-1832
vaadanud õdede ega arstide poolt selliseks, et see välistaks töötamise. Pärast majandustöödest keeldumist toimunud perearsti 25.05.2017 vastuvõtu kohta tehtud kandest ilmneb, et kaebaja enesetunne oli hea ja kaebusi varasema haiguse kohta ta ei esitanud. Kaebaja on ka perearstile öelnud, et ei soovi koristajana töötada ning pigem on kinnises vanglas. Kahe aasta tagune käetrauma kaebaja sõnade kohaselt töötamist perearsti visiidi ajal ei seganud (tervisekaardi väljavõte tl 73-73p; 25.05.2017 e-kiri, tl 61p). Perearsti visiidil viibides pole kaebaja kurtnud nende probleemide üle, mis tema 16.05.2017 seletuse kohaselt takistaks koristajana töötamist, st allergia tolmu ja puhastusvahendite suhtes ning valu sõrmedes ja kämblas. Kaebaja on ka 16.05.2017 viibinud meditsiinitöötaja vastuvõtul, kuid siis palunud üksnes proteesiliimi (tervisekaardi väljavõte, tl 73). Vaidlust pole selles, et kaebuse esitamise seisuga on kaebaja töölt vabastatud (kaebuse väide, tl 3). Kaebaja keeldumist koristajana töötamisest on inspektor-kontaktisik kajastanud 16.05.2017 ettekandes (tl 59), millest nähtuvalt on kaebaja öelnud, et „ma ei saa teha tööd, mis ei sobi mulle ja riivab mu väärikust ja rikub mainet“. Vastuseks inspektor-kontaktisiku korraldusele koristajana tööle asuda vastas kaebaja ettekande kohaselt: „ma ei hakka seda tegema“. Pärast vestluselt lahkumist esitas kaebaja kaks seletuskirja, milles teatas, et ei hakka tööle toidujagajana ega koristajana (tl 59p-60; tõlked tl 86-86p). Kirjalikus seletuses on kaebaja teatanud, et ei saa töötada koristaja ega toidujagajana, kuna see töö alandab eneseväärikust, kuid ta on valmis tegema tööd, mis ei alanda au ega head nime (tl 86). Täiendavalt märkis kaebaja, et ei saa töötada koristajana ka seetõttu, et tal ei tööta parema käe kämmal ja sõrmed, tal on allergia tolmu ja pesemisvahendite suhtes ning traumeeritud õlg. Kaebaja lisas, et see kõik on registreeritud ka tema tervisekaardil (tl 86p).
12.Distsiplinaarmenetluses on selgunud, et 15.05.2017 kaebajale meelepärast tööd pesulaos tehes ei kurtnud ta millegi üle ning terviseseisundile viitas alles 16.05.2017, kui talle anti korraldus teha füüsiliselt kergemaid majandustöid (koristamine). Pole vaidlust, et kaebaja ei vaielnud vastu tema tööle määramisele pesulattu ega ole pesulattu tööle asumisel 15.05.2017 väitnud terviseprobleeme. Valmisolekut pesulaos töötada on kaebaja nii haldus- kui ka kohtumenetluses korduvalt märkinud. Ka vanglaametnikud on kinnitanud, et kaebaja töötas pesulaos meelsasti ja sai tööga hästi hakkama (inspektor-kontaktisiku e-kiri tl 61; T. Tubalkaini 25.05.2017 e-kiri , tl 68p). Kaebaja ise on rõhutanud et oli valmis tegema raskemat tööd (töö pesulaos), mitte aga tööd, mis alandab tema au ja head nime, st tööd koristajana ja toidujagajana (21.06.2017 vaie, tl 18). Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et töötamine koristajana alandab tema väärikust ja kahjustab tema mainet (vaie, tl 18; vaide puuduste kõrvaldamine, tl 22; kaebus kohtule).
13.Õiguskirjanduse ja kujunenud kohtupraktika järgi on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vanglal on pakkuda tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Töötamist vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele suunatud kohtlemisabinõuna on peetud ka EIÕK art 4 lg 3 punkti a nõuetega kooskõlas olevaks1. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, sh saavutada resotsialiseerimine kinnipeetava vabanemisel 2 . Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 17). Siinkohal on oluline märkida, et kaebaja soovi mitte töötada toidujagajana on varasemalt aktsepteeritud, kuna kaebaja on L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 114 (komm. 3.1) ja seal viidatud allikad.
Samas, lk 40 (komm 2).
6(9)
3-17-1832
väljendanud inspektor-kontaktisikule arvamust, et ei saa selle tööga korrektselt hakkama (vaidlustatud käskkiri, tl 27-28).
14.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Eelnevalt viidatud VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava kohustus töötada, v. a VangS § 37 lg-s 2 loetletud juhtudel. Töökohustuse täitmata jätmisega eirab kinnipeetav ka vanglaametniku korraldust asuda täitma töökohustust. Kui tööle määramise käskkirjades ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldabki tööle asumine iga kord vastavasisulist vanglaametniku korraldust. Selle korralduse täitmata jätmine ei moodusta eraldiseisvat distsiplinaarsüütegu ning taolises olukorras hõlmab töökohustuse täitmata jätmine käesoleval juhul ka vanglaametniku tööleasumise korralduse täitmata jätmise (Riigikohtu 14.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 20). Kohtupraktika on järjekindel selles, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge või tööle asumise korralduse puhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (Riigikohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 13 ja seal viidatud lahendid).
15.Kaebaja märgib 27.12.2017 täiendavates seisukohtades, et soovib tööle määramise käskkirja allkirjastamist kehtetuks tunnistada (tl 81). Kohtu hinnangul ei pea kaebaja silmas käskkirja allkirjastamist selle andmiseks pädeva vanglaametniku poolt ega käskkirja kehtetuks tunnistamist haldusmenetluse seaduse 4. jaos sätestatud tähenduses (§-d 64-70), vaid kaebaja mõtleb tema enda poolt käskkirjaga tutvumise kohta antud allkirja. Kohus märgib esmalt, et ei haldusorgan ega kohus saa sellist allkirja kehtetuks tunnistada. Kaebaja allkiri käskkirjal tõendab selle kättetoimetamist kaebajale (HMS § 25, § 28 lg 1). Haldusakt kehtib üldjuhul selle kättetoimetamisest (HMS § 61 lg 1). Kohus ei välista, et teatud asjaoludel on võimalik tuvastada, et haldusaktil (nt käskkiri) olev allkiri kättetoimetamise kohta ei tõenda tegelikku kättetoimetamist (nt ei väljenda isiku vaba tahet või on antud eksimuse tõttu). Praegusel juhul puudub kohtul alus selliseks järelduseks. Vaidlust ei ole, et kaebaja on 02.05.2017 käskkirjal nr 5-3/17/526 oma allkirjaga kinnitanud selle käskkirja kättesaamist ning töötamisega seonduvate juhenditega tutvumist (tl 70-70p). Asja arutamisel ei ole ilmnenud, et kaebaja oleks seda käskkirja õigeaegselt ka vaidemenetluses vaidlustanud. Seega ei oleks selle käskkirja vaidlustamine käesoleva kohtumenetluse raames ka enam võimalik – läbimata oleks kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lgle 5 ning kaebus poleks sel põhjusel lubatav (HKMS § 47 lg 2; § 121 lg 1 p 4). Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kaebaja ei teadvustanud endale allkirja andmise tähendust. Vaidlust pole küll selles, et kaebaja haigestus 02.05.2017 ja viibis seejärel haiglaravil 03.05.–05.05.2017 ning ravi jätkus ambulatoorses vormis kuni 12.05.2017 (03.05.2017 käskkiri kinnipeetavale loa andmiseks järelevalveta ravikuuri läbimiseks väljaspool vanglat, tl 66p-67; tervisekaardi väljavõte tl 72p-73). Asjas kaebaja haigestumise ja ravi kohta esitatud tõendite põhjal ei ole eluliselt usutav, et kaebaja olnuks haigestumise tõttu olukorras, mis ei võimaldanud tal tutvumiseks antud käskkirja sisu mõista või arusaamisvõimes kahtlemise korral taotleda käskkirjaga tutvumiseks ja mõistmiseks täiendavalt aega. Tervisekaardi väljavõttest ilmneb, et juba 02.05.2017 õhtupoolikuks oli temperatuur alanenud normaalseks (36,7 ja 36,3 kraadi; tl 71p).
16.Olukorras, kus tööle määramise käskkiri kehtib ega esine ka VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavaid aluseid, tuleb kaebajal vanglaametnike korraldustele alluda (viidatud lahend asjas nr 3-15-3133, p 13). Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et Tallinna Vangla 02.05.2017 käskkiri nr 5-3/17/526 oli kehtiv ning kohtu hinnangul ei esine sellel 7(9)
3-17-1832
käskkirjal ka HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnuseid, mis õigustaks käskkirjale tuginemata jätmist distsiplinaarkaristuse määramisel. Majandustöödest (koristamine) keeldumine on distsiplinaarmenetluses tõendatud. Ka kaebaja ise ei eita koristajana töötamisest keeldumist. Eelpool analüüsitud tõendite pinnal tegi kohus järelduse, et pole tuvastatud kaebaja töötamist takistavat terviseseisundit ei enne majandustöödele määramise käskkirja ega koristajana tööle asumise korralduse andmist. Töötamist välistavat terviseseisundit ei ilmnenud ka 25.05.2017 perearsti vastuvõtul.
17.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et esineb alus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas leidnud, et kaebaja näitas oma käitumisega lugupidamatust ja negatiivset suhtumist vangla sisekorra suhtes, samuti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Vastustaja leidis, et sellisesse käitumisse ei saa suhtuda leebelt. Käskkirja kohaselt ei esinenud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning kaebajal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on vastustaja arvestanud teo iseloomu ja muid asjakohaseid kriteeriume (sh kehtivate karistuste puudumine). Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud karistuse vajalikkuse üle otsustamisel asjakohastest kaalutlustest. Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ja vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14). Seejuures ka vanglateenistuse korralduste eiramise korral distsiplinaarvastutuse kohaldamisel.
18.Kaebajale on määratud karistuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks 3-kuulise katseajaga. Vangistusseadus, sätestades § 63 lg-s 1 kinnipeetavatele määratavate distsiplinaarkaristuste loetelu, ei näe ette selget gradatsiooni nende kohaldamisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 33-1-91-11, p 14). Karistuse kohaldajal on igakordne kohustus õiguspärase kaalumise teel otsustada karistamise põhjendatus, karistuse valik ja nt kartserikaristuse puhul selle pikkus. Samuti võib kaalutlus hõlmata karistuse täitmise edasilükkamist ja selle kestust (Vangs § 65 lg 2). Üldjuhul tuleb kartserikaristust pidada raskeimaks võimalikest. Vangistusõiguse normidest ei tulene, et kartserikaristuse määramisel peaks olema tegu käskkirjas määratletud raske või julgeolekut ohustava teona, kuid karistuse määrajal on kohustus valida karistus, mis on kooskõlas teo iseloomu ja muude asjas välja selgitatud asjaoludega. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14).
18.1.Tööle asumise korraldustele mitteallumist on senises praktikas peetud raskeks rikkumiseks (Riigikohtu viidatud lahend asjas nr 3-15-3133, p 17 ja seal esitatud praktika).
18.2.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas karistuse valikut põhjendanud järgmiselt. Noomitus oleks asjaolusid arvestades liiga kerge ja väheefektiivne karistus. Elektriseadmete keelamine ei oleks eesmärgipärane, kuna kinnipeetavale pole kunagi elektriseadmeid tuppa väljastatud. Töölt eemaldamine ei oleks aga eesmärgipärane põhjusel, et kaebajat on just vaja majandustöödele suunata, et muuta tema hoiakuid ja vähendada subkultuurilisi ilminguid. Kokkusaamise keelamist ei pidanud vastustaja karistusena otstarbekaks, kuna see võib halvendada suhteid lähedastega. Kartserikaristuse pikkuse valikul on vastustaja arvestanud, et kaebajat karistati distsiplinaarkorras viimati 21.05.2015. Katseaja määramine motiveeriks vastustaja hinnangul paremini õiguskuulekale käitumisele kui karistuse kohene täitmine.
8(9)
3-17-1832
18.3.Karistus on määratud katseajaga (kolm kuud). Seegi on kaebaja kaalutlusotsus, millega on kinnipeetavale endale antud võimalus asuda õiguskuulekale käitumisele ning seeläbi vältida kartserikaristuse kandmist. VangS § 65 lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.
18.4.Kohus on arvamusel, et määratud karistus on proportsionaalne ning karistuse valik põhineb vastustaja asjakohastel kaalutlustel. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud karistuse valikul kaalumisviga, kartserikaristuse (kui rangeima karistusliigi) mõju tasandab katseaja kohaldamine ning määratud kartserikaristus ei oleks kuigi pikaajaline ka selle täitmisele pööramisel.
18.5.Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja karistamine toimus eesmärgil viia ta üle avavanglast kinnisesesse osakonda.
19.Kohtu hinnangul ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja on esitanud esmalt 16.05.2017 oma seletuse koristajana töötamisest keeldumise kohta (tl 59p-60; tõlked tl 86-86p). Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (tl 6364) ja antud võimalus esitada selgitusi. Samuti on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ning märkinud, et tal pretensioonid selle kohta puuduvad (tl 58p). Kaebajale on tagatud kohtu hinnangul piisav võimalus olla menetluses ära kuulatud.
20.Kaebaja on, nõustudes küll asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, esitanud 27.12.2017 kirjalikes seisukohtades täiendavalt taotluse kuulata tunnistajana üle teda IdaTallinna Keskhaiglas ravinud dr Ott. Kohus on pidanud võimalikuks lahendada asja ilma dr Otti ütlusteta. Vaidlust ei ole kaebajale pandud diagnoosis (kopsupõletik) ega haiglaravis ja sellele järgnenud ravis. Dr Ott poleks saanud anda asjakohaseid ütlusi olukorras, kus ta kaebajat enam ei ravinud. Kaebajal oli võimalus töötamiseks korraldust saades esitada koheselt väited töötamist takistava terviseseisundi kohta ning taotleda (vangla) arsti vastuvõttu. Kohus on seisukohal, et kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud on olnud võimalik välja selgitada ilma dr Otti ütlusteta.
Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus on rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastanud ta 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Tallinna Vangla on teatanud, et tal menetluskulud puuduvad. Kui vastustajal on siiski menetluskulusid tekkinud, jäävad need tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).