Andrei Barabaši kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas alates 01.10.2017
Menetlusosalised
Kaebaja Andrei Barabaš Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõlkida 20.12.2017.a määrus vene keelde.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla muutis 24. aprilli 2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja punkt 4.4, mille järgi jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 01.10.2017.
3.Andrei Barabaš esitas 15. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta vaidlustas suitsetamise korraldust Viru Vanglas alates 01.10.2017. Kaebaja esitas 13.11.2017 Viru Vanglale vaide seoses käskkirja nr 1-1/55 jõustumisega. Kaebaja palus tunnistada VSKE muudatused põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Kaebuse kohaselt on
3-17-2475 suitsetamise keeld vastuolus kaebaja õigusega vabale eneseteostusele, eesmärgipäratu ja ebaproportsionaalne. Kaebaja palus ka Viru Vangla kohustamist sigarettide vangla poest soetamise võimaluse taastamiseks.
4.Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, selle jättis Tartu Halduskohus
20.detsembri 2017.a määrusega läbi vaatamata.
5.5. jaanuaril 2018 saabus kohtule kaebaja avaldus, milles ta palub saata kohtu otsuse vene keeles tutvumiseks ja edasi kaebamiseks, kuna kaebaja ei valda eesti keelt.
KOHTU SEISUKOHT
I
6.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema nõuetekohaselt läbitud vangistusseaduse § 11 lg 5 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus.
7.Viru Vangla esitas 3. jaanuaril 2018 kohtule
7.1.kaebaja 10. novembri 2017.a taotluse (tl 16), milles kaebaja soovis osta sigarette,
7.2.Viru Vangla 15.11.2017.a vastuse nr 6-10/38555-2 (tl 17), millega vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata;
7.3.kaebaja 13. novembri 2017.a vaide (tl 18), milles kaebaja palus taastada tema õiguse ostja ja suitsetada sigarette;
7.4.Viru Vangla 4. detsembri 2017.a vaideotsuse nr 6-12/709-2 (tl 19). Viru Vangla tõlgendas vaiet punktis 2 nimetatud käskkirja ja punktis 7.2 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudena. Vangla tagastas vaide punktis 2 nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes, sest see oli esitatud tähtaja rikkumisega ning vangla ei näinud põhjust tähtaja ennistamiseks. Vangla jättis vaide rahuldamata punktis 7.2 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg 2 p 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib saavutada õigust vanglas suitsetada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli kaebajal esitada Viru Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 4.4 tühistamise nõue ning nõue kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal vanglas suitsetada. Kaebusest on mõlemad nõuded tõlgendamise teel välja loetavad.
10.Kaebaja nõue kodukorra suitsetamist takistavate sätete tühistamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangla kodukord on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus ning sellele vaide esitamise tähtaeg oli 30 päeva sellest, kui kaebajale avaldus kodukorra muudatuste mõju (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75, Riigikohtu lahendid kohtuasjas 3-17-749 p 12 ja 3-3-1-95-07 p 13-14).
3-17-2475 Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et vangiregistrist nähtuvalt on kaebaja suitsetaja. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumise põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima 1. oktoobril 2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide esitamiseks oli 31. oktoober 2017. Kaebaja esitas vaide 13. novembril 2017 ning Viru Vanglas registreeriti see 15.11.2017. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
11.Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (HMS § 77 ja § 34 lg 1). Kaebaja ei ole vaides ega kohtule esitatud pöördumises selgitanud, miks ta esitas vaide hilinenult. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks esinenud takistus, mis ei võimaldanud vaiet tähtaegselt esitada. Kohus ei pea ka usutavaks, et kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal terve oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Muu hulgas ei pea kohus tõenäoliseks tähtaja ületamist õigusliku kogenematuse tõttu. Vangistuse jooksul on kaebajale tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte. Kaebajale pidi olema teada vaide esitamise tähtaeg ning tema jaoks pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.
12.HMS § 79 lg 1 p 3 sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Vangla tagastas selle sätte alusel kaebaja vaide õiguspäraselt. Sel juhul ei ole kaebajal tekkinud kohtusse pöördumise õigust (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-78-13 p 18 ja 19). Seega ei ole kaebaja tühistamisnõue lubatav.
13.Kaebaja kohustamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tühistamisnõude tagastamise tõttu. Kui kaebajal ei ole võimalik saavutada kodukorra suitsetamist keelavate sätete tühistamist, siis üksnes kohustamisnõude esitamise abil ei saavuta kaebaja soovitud tulemust ehk seda, et ta saaks vanglas suitsetada. Suitsetamist takistab eelkõige Viru Vangla kodukorra punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, selle sätte vaidlustamise võimaluse on kaebaja aga mööda lasknud.
14.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. II
15.Tartu Halduskohus jättis 20. detsembri 2017.a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel summas 15 eurot on tasutud 7. detsembril 2017 (tl 7).
16.HKMS § 104 lg 5 p 2 ja 3 alusel kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral riigilõiv reeglina tagastatakse. Õiguskirjanduses leitakse, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Tasutud riigilõivuna HKMS § 104 lg 5 mõttes peetakse silmas ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 1). Riigikohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamata, kui esialgse õiguskaitse taotluse on kohus
3-17-2475 sisuliselt läbi vaadanud (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2013, lk 389-390).
17.Praegusel juhul kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi ei vaadanud. Seetõttu tuleb riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebajal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib. III
18.Kaebaja esitas kohtule venekeelse avalduse, milles ta palus saata talle kohtu otsuse vene keeles, kuna kaebaja ei valda eesti keelt. Kohus tõlgendab kaebaja avaldust soovina tõlkida vene keelde Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2017.a määrus.
19.HKMS § 82 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. HKMS § 81 lg 6 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise taotlusel temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul. Kohus eeldab, et kaebaja soovis saada tõlget tasuta. Kui kohus mõistis kaebajat valesti ja kaebaja on nõus tõlke eest tasuma, siis võib kaebaja esitada taotluse uuesti.
20.Kaebaja 15. novembril 2017 esitatud kaebus on eesti keeles. Lisaks on kaebaja esitanud Viru Vanglale 10. novembril 2017 taotluse ja 13. novembril 2017 vaide eesti keeles. Kohus edastas 1. detsembri 2017.a määruse esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise kohta eesti keeles, kaebaja on määruse sisust aru saanud ja puudused kõrvaldanud (tasunud riigilõivu määruses sätestatud suuruses ja tähtaja jooksul). Kohus leiab eeltoodu alusel, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab tal praeguse määruse sisust aru saada. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.