Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1227
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 38 360 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.05.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.05.2017 otsus rahuldamata.
Jätta XX apellatsiooniastme menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-1227 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 21.04.2016 Harku ja Murru Vanglale (liidetud Tallinna Vanglaga 01.06.2016) taotluse kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt viibis XX perioodidel 13.09.2010–10.06.2011, 10.06.2011–14.08.2013, 18.08.2013–06.01.2014 ja 03.02.2014–21.04.2016 Harku ja Murru Vanglas ebainimlikes tingimustes. Taotleja viibis kambris nr 112 koos kolme ja kambris nr 212 koos üheksa teise kinnipeetavaga. Kambrites oli vabaks liikumiseks põrandapinda ühe kinnipeetava kohta vaid 1–1,5 m2. Pärast 06.04.2015 ei vastanud kamber nr 112 nõuetele. Vanglas on ebapiisavad võimalused hommikuste hügieenitoimingute sooritamiseks. Kambrites, kuhu kinnipeetavad lukustatakse kella 22.00-st kuni 06.00-ni, puuduvad tualetid ja kraanikausid. Pesuruumis on aga vaid kolm kraanikaussi, kolm tualetti ja üks bidee.
2.Harku ja Murru Vangla tagastas 19.05.2016 otsusega nr 5-9/16/42-4 XX taotluse ajavahemikku 13.09.2010–20.04.2013 puudutavas osas tähtaja rikkumise tõttu ning jättis muus osas (21.04.2013–21.04.2016) taotluse rahuldamata.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Harku ja Murru Vanglas inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes (ajavahemikud 13.09.2010–10.06.2011, 10.06.2011–14.08.2013, 18.08.2013–06.01.2014 ja 03.02.2014–21.04.2016) hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 1) Kambrites, kus kaebaja viibis, oli vabaks liikumiseks ruumi umbes 1–1,5 m2 kinnipeetava kohta, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 3. Kambri nr 112 pindala on 13,9 m2, mitte vangla väidetud 14,9 m2. Kaebaja käis tööl siis, kui oli hetkel tööd. Muud tegevused (kirik, keeletunnid) olid lühiajalised. Kuna kaebaja viibis suure osa päevast kambris, mõjutasid kambri suurus ja elutingimused kaebajat olulisel määral. 2) Tualeti kasutamise ja pesemise võimalused ei olnud piisavad ja kooskõlas inimväärikuse austamise nõudega. Hommikuste hügieeniprotseduuride tegemine oli tõeline katsumus, kuna kolme tualeti, kolme kraanikausi ja ühe bideega pesuruumi soovis ühekorraga kasutada 60–70 inimest ning selleks oli aega vaid 45 minutit. Hommikuste hügieeniprotseduuride küsimuses pöördus kaebaja 01.02.2012 õiguskantsleri poole ning kaebajale teadaolevalt lubas vangla probleemile lahenduse leida. Kuna Harku ja Murru Vanglas oli kahe korruse peale vaid üks valvur, ei olnud tal füüsiliselt võimalik öisel ajal kinnipeetavatele viivitamatult tualeti külastamist võimaldada. 3) Vanglas seati ohtu kaebaja turvalisus. 24.03.2015 paigutati kaebajaga samasse kambrisse suitsiidile kalduv ja öösiti voodit märgav kinnipeetav O. H., kes magas kaebaja kohal ülemisel naril. Seetõttu polnud kaebajale tagatud turvaline magamisvõimalus. Pärast kaebaja pöördumist Justiitsministeeriumi poole lisati kambrisse ühekordne voodi, mille tagajärjel vähenes aga liikumisruum ja halvenesid elamistingimused (polnud võimalik kasutada lauda ning prügiämbrile ei jäänud enam kohta). 26.04.2015 paigutati O. H. teise kambrisse. 04.05.2015 pöördus kaebaja vangla poole, et kaks ühekordset voodit vahetataks nari vastu, et kambris oleks rohkem ruumi liikumiseks. 03.06.2015 vastusega jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei maininud O. H-ga seotud asjaolusid vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses, sest kartis Harku ja Murru Vanglas viibimise ajal, et kõnealune isik paigutatakse uuesti kaebajaga samasse kambrisse.
Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
2(5)
3-16-1227 1) Kaebaja viibis kambris nr 212 (29,7 m2, 10-kohaline) perioodil 13.09.2010–10.06.2011 ning kambris nr 112 (14,9 m2, 4-kohaline) perioodidel 11.06.2011–14.08.2013, 18.08.2013– 06.01.2014 ja 03.02.2014–21.04.2016. Kambrite mõõdud on fikseeritud spetsialisti tehtud mõõtmiste põhjal. Kuna kinnipeetavatel puuduvad täpsed mõõteseadmed, ei saa kaebaja väide kambri nr 112 suuruse kohta lükata ümber vangla esitatud andmeid. 1159 päeval oli kambrisse nr 112 paigutatud 4 kinnipeetavat ning sel ajal oli kambris 3,73 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta; 538 päeval viibis kambris 3 isikut ning põrandapinda oli 4,97 m2 kinnipeetava kohta; 50 päeval viibis kambris 2 kinnipeetavat, jättes kummagi kasutusse 7,45 m2 pinda. Põrandapinna arvutamisel tuleb arvestada ka mööbli alla jääva pinnaga. WC asus väljaspool kambrit eraldi pesuruumis, kus oli võimalik kasutada nii sooja kui ka külma vett. Vahemikus 22.00–06.00 oli kinnipeetavatel võimalik tualetti pääseda, andes sellest kambris asuva kella abil valvurile märku. Päevasel ajal olid kambrite uksed avatud ning kinnipeetavatel oli võimalik vastavalt oma soovile pesuruumi kasutada. Osakonna, kus kaebaja viibis, maksimaalseks täituvuseks oli 70 isikut. Harku ja Murru Vangla naiste osakonnas kehtinud päevakava kohaselt oli kinnipeetavatele hommikuste hügieeniprotseduuride jaoks ette nähtud 45 minutit (kella 06.10st 06.55-ni). Vangla direktori 07.01.2015 käskkirjaga pikendati hommikusteks hügieenitoiminguteks ette nähtud aega. Vanglale teadaolevalt ei ole esinenud olukordi, kus mõnel kinnipeetaval oleks jäänud soovitud protseduurid tegemata, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et vangla tagatud võimalused olid ebapiisavad. 2) Kaebaja on alates 2010. aastast järjepidevalt olnud tööga hõivatud, algul abitöölisena vangla majandustöödel, seejärel AS-s Eesti vanglatööstus. Kaebaja osales Harku ja Murru Vanglas viibimise ajal riigikeele õppes (perioodidel 28.03.–15.09.2011 ja 27.02.–07.03.2013, viimase kursuse katkestas kaebaja oma soovil). Lisaks on kaebaja käinud õigeusu kiriku teenistustel vastavalt nende toimumisele ning osalenud käsitööringis, inglise keele õppes ja arvutikursustel (viimasest loobus oma soovil). Kinnipidamistingimused ei olnud kogumis inimväärikust alandavad. 3) Turvalisuse ohustamist puudutavate väidete osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2017 määrusega kaebuse ajavahemikku 13.09.2010– 20.04.2013 ning turvalisuse ohustamist puudutavas osas läbi vaatamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendi asjas Muršić vs. Horvaatia järgi ei tule mööblialust pinda põrandapinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalik kambris tavapäraselt liikuda. Kohtul pole alust pidada vastustaja esitatud andmeid kambri suuruse kohta ebaõigeks. Kaebaja viibis vaidlusalustel ajavahemikel kambris, kus oli põrandapinda kinnipeetava kohta 3,73–7,45 m2. Kambri nr 112 kogupindala (14,90 m2) arvestades oli seal mõistlikult võimalik inventari vahel liikuda. Kaebajale tagatud põrandapind oli kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga. Kaebajal oli päevasel ajal võimalik liikuda väljaspool kambrit, sealhulgas käia tööl ja väljas jalutuskäigul. 2) Kuna kaebaja kambris tualett ja kraanikauss puudusid, võib pidada eluliselt usutavaks, et hommikuste hügieenitoimingute sooritamine võis piiratud aja ja suure kinnipeetavate hulga tõttu tekitada aeg-ajalt ebamugavust. Kaebaja ei ole samas väitnud, et vähese aja tõttu jäid tal hügieenitoimingud tegemata. Kaebajal oli pesuruumile ligipääs kogu päeva vältel. Pelgalt ebamugavust ei saa lugeda inimväärikuse alandamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3(5)
3-16-1227
7.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus on tõenditena arvestanud vaid vangla esitatud materjali, jättes kõrvale kaebaja selgituse, et kambri nr 112 pindala oli 13,90 m2. Kambri mõõtmisel kasutas kaebaja korrapidaja ruumist saadud joonlauda ja mõõdulinti. Kambris oli järgmine inventar: kaks kahekordset voodit (kokku 2,84 m2), isiklike asjade hoiukoht (0,5 m2), kaks kappi (0,48 m2), laud (0,72 m2), neli tooli (0,77 m2), pesukuivatusrest (0,69 m2; paiknes kambri keskel). Mööbli alla jäi seega kokku ligikaudu 6 m2 põrandapinnast. Kambris polnud võimalik inventari vahel vabalt liikuda. Pärast täiendava voodi paigutamist kambrisse vähenes vaba pind veelgi. Samuti puudus võimalus kasutada lauda ning prügiämber seisis jalatsite kõrval, mis on ebasanitaarne. Vangla ei rahuldanud kaebaja taotlust vahetada kaks ühekordset voodit nari vastu. 2) Arvestades, et väikest pesuruumi pidi 45 minutiga jõudma kasutada 70 naist, jäi igaühele bidee kasutamiseks 38 sekundit ja kraanikausi kasutamiseks 1 minut ja 55 sekundit. Tõeline katsumus on selle ajaga pesta hambad, nägu ja kaenlaalused.
8.Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vangla tegi mõõtmised kambrites laserkaugusmõõtjaga. Joonlaua ja mõõdulindi abil saadud tulemus ei saa olla selle vahendiga saadud tulemusest täpsem. Kambris paiknesid kinnipeetavatele igapäevaseks kasutamiseks vajalikud esemed – kapid, voodid, istepingid ja laud. Tegemist ei olnud esemetega, mis vähendanuks liikumisruumi põhjendamatult. Inventari vahel ei jäänud kinnipeetavatele sedavõrd vähe liikumisruumi, et kambris oleks olnud takistatud igapäevategevused. Lisaks oli kaebajal ulatuslik võimalus liikuda väljaspool kambrit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et laserkaugusmõõtjaga saadud kambri mõõtmise tulemused on usaldusväärsemad kui joonlaua ja mõõdulindiga saadud tulemused. Ringkonnakohtul ei ole seega alust kahelda vastustaja väites, et kambri nr 112 pindala oli 14,9 m2 ning halduskohus on otsuse tegemisel õigesti just sellest lähtunud. Seda arvestades oli kaebajale alates 21.04.2013 kambris nr 112 tagatud vähemalt 3,73 m2 põrandapinda.
11.EIK on kinnipidamistingimusi puudutavas praktikas pidanud lisaks isiklikule voodile ja vähemalt 3 m2 suurusele põrandapinnale kinnipeetava kohta oluliseks ka seda, et kinnipeetavatel on võimalik kambris erinevate mööbliesemete vahel vabalt liikuda (vt nt 20.10.2016 otsus asjas Muršić vs. Horvaatia, avaldus nr 7334/13, p 114; 10.04.2012 otsus asjas Ananyev jt vs. Venemaa, avaldused nr 42525/07 ja 60800/08, p-d 147-148; 17.10.2013 otsus asjas Vladimir Belyayev vs. Venemaa, avaldus nr 9967/06, p 30). Kuna Harku ja Murru Vanglat enam ei eksisteeri, ei ole praegusel hetkel enam võimalik täpselt välja selgitada mööbli suurust ja paiknemist kambris nr 112. Kui lähtuda kaebaja esitatud inventari mõõtudest, siis võttis mööbel (kui kambris oli kaks nari) enda alla ligikaudu 6 m2. Seega jäi mööbli vahel liikumiseks 8,9 m2. Tavaliselt asuvad voodid, kapid ja muu inventar seinte ääres, jättes kambri keskosa liikumiseks vabaks. Pesukuivatusrest on väike ese (0,69 m2) 4(5)
3-16-1227 ning seda saab vajadusel kambris ümber tõsta ja paigutada selliselt, et see takistaks liikumist võimalikult vähe. Ringkonnakohtul ei ole kambri pindala ja mööbli alla jääva pinna suurust arvestades põhjust arvata, et kinnipeetavatel ei olnud kambris piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Kaebaja väidetest järeldub, et alates 06.04.2015 paigutati kambrisse ühe nari asemele kaks ühekordset voodit. Voodi eeldatavat suurust (1,42 m2) arvestades jäi sellisel juhul kambris vabaks liikumiseks ligikaudu 7,48 m2. Ka see ei ole niivõrd väike pind, et oleks põhjust arvata raskuste tekkimist kambris liikumisel.
12.Halduskohus on kinnipidamistingimusi hinnanud kogumis, võttes muu hulgas arvesse kaebaja võimalusi liikuda väljaspool kambrit. Toimikust nähtub, et see võimalus oli vangistuse tingimusi arvestades võrdlemisi suur: lisaks igapäevasele jalutuskäigule oli kaebajal võimalik päevasel ajal (sh söögikordade ajal) viibida väljaspool kambrit ning tal oli vajadusel võimalik kasutada koridoris paiknevat lauda (Harku ja Murru Vangla 03.06.2015 kiri nr 5-9/15/119-2 – tl 20); kaebaja oli suurema osa vangistuse ajast hõivatud tööga ning ta sai osaleda ka muudes väljaspool kambrit toimuvates tegevustes (keeleõpe, käsitööring, jumalateenistused). Asjaolu, et kaebaja ei töötanud ega osalenud huvi- ja õppetegevuses igapäevaselt, ei mõjuta praegusel juhul kinnipidamistingimuste õiguspärasust.
13.Ringkonnakohus möönab, et olukord, kus 45 minuti jooksul soovib kolme kraanikausi, kolme tualeti ja ühe bideega pesuruumi kasutada kuni 70 naist, võis kaebajale tekitada ebamugavusi. Isikliku hügieeni hoolitsemisega seotud probleemidele Harku ja Murru Vangla N1 osakonnas juhtis tähelepanu ka õiguskantsler OPCAT kontrollkäigu 19.11.2013 aruandes (kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/opcat-kontrollk%C3%A4ikharku-ja-murru-vangla, lk 10–12). Samas ei ole kaebaja toonud esile ühtegi konkreetset juhtumit, kus tal oleks jäänud hommikused hügieenitoimingud tegemata. Apellatsioonkaebuses märgitud arvestuslik aeg, mis oli ühel kinnipeetaval võimalik pesemiseks kasutada, ei ole sedavõrd lühike, et selle ajaga pole võimalik nägu, kaenlaaluseid ja hambaid pesta. Lisaks saab hammaste pesemise ajal ühte kraanikaussi kasutada vähemalt kaks kinnipeetavat, mis võimaldab sellele toimingule kaebaja märgitust mõnevõrra rohkem aega pühendada. Samuti märgib ringkonnakohus, et vangla ei olnud kinnipeetavate mure lahendamisel täiesti tegevusetu. Õiguskantsler tunnustas eelnevalt viidatud aruandes vanglateenistuse ametnikke, kes püüdsid lahendada hommikusi hügieeniprotseduure ja duši all käimise võimaldamist puudutavaid probleeme töökorralduslike meetmetega (nt lubades suurema kinnipeetavate hulgaga eluhoone korruse kinnipeetavatel kasutada ka väiksema koormusega korruse pesuruumi). 07.01.2015 käskkirjaga võimaldati kinnipeetavatele hommikusteks hügieenitoiminguteks varasemast rohkem aega. Kaebaja pole väitnud, et ka õhtuste hügieenitoimingute jaoks polnud piisavalt aega. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kokkuvõttes tegemist selliste ebamugavustega, mille puhul muudest kinnipidamistingimustest sõltumata oleks alust tuvastada inimväärikuse alandamine.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu jäävad menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.