AS-i Eesti Keskkonnateenused hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu liikluskahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. septembri 2016. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Eesti Keskkonnateenused määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Keskkonnateenused (registrikood 10277820), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel
a
määrus
Kostja BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507), volitatud esindaja Andrus Reidi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. septembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-34334 osas, milles maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 1897 eurot ja mõistis BTA Insurance Company SE eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 1897 eurot ületavas osas ning 1897 eurot ületava osa tasumata osalt seadusjärgse viivise.
2.1.Rahuldada BTA Insurance Company SE Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2.2.Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1897 eurot ning mõista AS-ilt Eesti Keskkonnateenused menetluskulude katteks BTA Insurance Company SE Eesti filiaali kasuks välja 1897 eurot.
2.3.BTA Insurance Company SE Eesti filiaalile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse määruse jõustumisest arvates kuni
kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
3.AS-i Eesti Keskkonnateenused määruskaebus rahuldada osaliselt. Kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus jättis 9. mai 2014. a otsusega rahuldamata AS-i Eesti Keskkonnateenused (hageja) hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali (kostja) vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. aprilli 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäid kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 29. augustil 2016.
2.Kostja esitas 5. septembril 2016 maakohtule avalduse, milles palus kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 3123 eurot 40 senti, sh 600 eurot riigilõivu kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, eksperditasu 457 eurot ja õigusabikulud 2066 eurot 40 senti. Kostja palus mõista menetluskuludelt välja ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja leidis, et kostja kulud õigusabile on põhjendamatult suured. Hageja palus jätta õigusabikulu väljamõistmise taotluse rahuldamata osas, mis ületab 420 eurot ja mõista tasu välja ilma käibemaksuta. Hageja arvamuse kohaselt ei ole kostja tõendanud, et arve esitaja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja nõustus tasuma riigilõivu ja ekspertiisikulu ilma käibemaksuta. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 22. septembri 2016. a määrusega avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2065 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kontrollis kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et osaliselt oli tegemist põhjendamatu kuluga.
Menetluskulude avaldusest ja lisatud arvetest nähtuvalt osutas kostja lepinguline esindaja õigusabi kokku 14 tundi ja 21 minutit. Tunnihind oli 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Arvestades apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse mahtu ja menetluse keerukust, oli
6.jaanuaril 2015. a kohtutoimikutega (3 köidet) tutvumiseks Tallinna Ringkonnakohtus mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1 tund. Tsiviilasja materjalide, Harju Maakohtu 9. mai 2014. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2014. a otsuse analüüsi osas luges kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Arvestades, et kostja oli juba varem tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja analüüsinud kohtulahendeid, siis võis kostja esindajal kuluda
8.jaanuaril ja 12. jaanuaril 2015. a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse koostamiseks kokku kõige rohkem 5 tundi. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja esindaja tasus riigilõivu 600 eurot ja ekspertiisitasu 457 eurot, mis oli põhjendatud ja vajalik kulu ja tuleb hagejalt välja mõista. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2065 eurot ((7x120) x 20% +600+457). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas maakohtule taotluse maakohtu määruses arvutusvea ja ebatäpsuse parandamiseks. Juhul, kui maakohus käsitab taotlust määruskaebusena, palus hageja tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus mõistis hagejalt välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1820 eurot. Hageja nõustus, et kostja esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei olnud ülemäärane. Samuti nõustus hageja, et kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajaliseks mahuks oli 7 töötundi. Olles aga tuvastanud, et kostja on käibemaksukohustuslane, ei saanud maakohtu tahe olla selget õigusnormi (TsMS § 174 lg-t 10) ebaõigesti kohaldada. Ilmselge ebatäpsus tuleb parandada. Maakohus leidis ebaõige arvutustehte tulemusena, et kostja põhjendatud menetluskuludeks oli kokku 2065 eurot. Arvutustehe, mille abil on kohus selgitanud põhjendatud menetluskulude suuruse arvutamist ((7x120)x20%+600+457), annab kokku arvutades põhjendatud menetluskulude summaks 1225. Hageja hinnangul soovis kohus arvutustehtena tõenäoliselt lähtuda järgmisest tehtest: 7x120+600+457, kuna õigusabikulude aluseks olev 120-eurone tunnitasu ongi juba esitatud ilma käibemaksuta summana. Siinkohal viitab hageja siiski sellele, et ka 457 euro suurune ekspertiisitasu sisaldab käibemaksu, mis eelkirjeldatud arvestades kuulub korrigeerimisele. Ekspertiisitasu suurus on ilma käibemaksuta 380 eurot. Korrektne arvutuskäik on seega 7x120+600+380 = 1820 eurot, mille tulem on 245 euro võrra väiksem, kui on märgitud kohtulahendi resolutsioonis.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 sätestab maksuvaba käibe. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata kindlustusteenuse, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahenduse käivet. Seega mõistis maakohus õigesti kulud välja koos käibemaksuga.
7.Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2016. a määrusega hageja taotluse parandada
22.septembri 2016. a määruses ebatäpsus ning luges arvestuse õigeks tehteks 7x[(120x0,2)+120]+600+475 = 2065.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise avalduse ja mõistis hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude hüvitise välja koos käibemaksuga. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada.
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus, tuvastades, et kostja on käibemaksukohustuslane, asus ekslikult seisukohale, et sellisel juhul tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on nimetatud sättest tulenevalt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Taolist kinnitust kostja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluses ei esitanud. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13). Kostja viitas vastuses hageja määruskaebuse väidetele, et kindlustusandja ei saa KMS § 16 lg 2 p-s 1 järgi oma kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on maakohus õigesti hagejalt välja mõistnud kostja kantud menetluskulud koos käibemaksuga. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuigi KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenust, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenust, on kostja asjas tuvastatu kohaselt käibemaksukohustuslane. Maakohtule esitatud e-maksuameti väljavõttest (tl 24, III kd) nähtub, et kostja oli alates 4. oktoobrist 2007 kuni vähemalt väljavõtte tegemise ajani
9.detsembril 2016 käibemaksukohustuslasena registreeritud. Sellest järeldab kolleegium, et kostjal peab lisaks KMS § 16 lg 2 p-s 1 sätestatud käibemaksuvabale käibele olema ka käibemaksuga maksustatav käive, kuna KMS § 19 lg 1 järgi tekib isikul juhul, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida ja kui tehingute maksustatav käive ei ületa isiku arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot, võib isik esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks. Ülalmärgitut arvestades tuleb kostja lepingulise esindaja kulude katteks hagejalt hüvitis välja mõista ilma käibemaksuta.
11.Õige ei ole määruskaebuse väide, et ka 457 euro suurune ekspertiisitasu sisaldab käibemaksu. Harju Maakohtu 19. detsembri 2013. a määruse kohaselt tegi kohtuasjas liiklusekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert. Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad on kehtestatud kohtuekspertiisiseadusega, mille § 277 p 13 alusel on liiklustehnilise ekspertiisi hind 457 eurot. Selliselt esitas ekspert maakohtule õiendi ekspertiisi maksumuse kohta (tl 185,
I kd). Et ekspertiisi eest makstud tasu kantakse riigi tuludesse, ei ole see maksustatud käibemaksuga, ning tuleb hagejal kostjale hüvitada.
12.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajaliku kuluna lepingulise esindaja tasu 840 eurot, riigilõiv 600 eurot ja ekspertiisitasu 457 eurot, s.o kokku 7 x 120 + 600 + 457 = 1897 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.