Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu. XXXOÜ 13.03.2013 remondi eelkalkulatsiooni alusel esitatud nõue 17 739,16 eurot, on põhjendamatult suur. Sõiduki esmase registreerimise aeg Eestis on 2005 aasta ja ekspluatatsioonis olnud 8 aastat. Renault sõidukite margiesinduse XXXhinnapakkumine uute varuosade hindadega ja tööde maksumusega, ei ole põhjendatud. Vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest. XXX OÜ 19.04.2013 hinnapakkumise kohaselt on sõiduki taastamise maksumuseks (summa ilma käibemaksuta) 8112,99 eurot. Esitatud õigusabi- ja ekspertiisikulud on menetluskulud, mitte kahju. Õigusabikulud on põhjendamatult suured, OÜ XXX arve insenertehnilise nõustamise kohta on põhjendamatu, kuna hageja ei ole esitanud hagiavalduse juurde ühtki dokumentaalset tõendit antud firmalt. Kostja ei ole seadusevastaselt vähendanud kahjuhüvitist 100%. Hageja ei ole tõendanud, et päike pimestas metsaveoki juhti. Kostja leiab, et üldteadaolev asjaolu ei ole, et rohkem kui 3⁄4 ulatuva korma korral on metsaveok ülekoormatud. Hageja ei ole tõendanud, et metsaveoki kiirus oli suurem kui 20 km/h. Puuduvad tõendid, et prügiveok sõitis kokkupõrke vältimiseks eelnevalt lumevalli. Liiklusõnnetuse järgne foto ei kinnita nimetatud asjaolu. Kostja ei nõustu, et üldteada asjaolu on, et haagise pöörderaadius erineb seda vedava veoki pöörderaadiusest. Hageja väidab, et kuna prügiveokil oli ABS, siis sai see nühkejälg tekkida vaid olukorras, kus prügiveok seisis. Samas on hageja ise esitanud tõendi, mille kohaselt ABS ei toimi kiirustel alla 10 km/h. Arvestades teeolusid, vastutulnud sõiduki kiirust 20 km/h ja prügiveoki kiiret seismajäämist, on täiesti usutav, et prügiveok sõitis minimaalse kiirusega blokeerunud ratastega ning ABS ei rakendunud väikse kiiruse tõttu tööle. Vastasel juhul olnuks ka liiklusõnnetuse tekkemehhanism teistsugune ning prügiveok ei jäänuks teeserval pidama, vaid sõitnuks teelt välja. Sellega on seletatav ka horisontaalne nühkejälg prügiveoki rehvil ja ümberlükatud hageja väide, et sõidukid kontakteerusid hageja poolt kirjeldatud viisil. See on kooskõlas nii metsaveoki juhi telefonikõne salvestuse, tema seletuse, XXXarvamuse ja sündmuskoha fotodega. Metsaveok on liikunud teeservas oma suunavööndis. Kahju on tekitanud prügiveoki juht XXX, sest just tema eiras liiklusnõudeid ja jättis vajaliku hoolsuse järgimata, mitte metsaveoki juht. Antud kohas oli tegemist teekallakuga, kus laskumisel oli prügiveok ja mäkke tõusul metsaveok. Kuigi liiklusseadus seda otsesõnu ei sätesta, pidanuks prügiveoki juht kui laskuja kiirust vähendama ja vajadusel seisma jääma ning võimaldama mäkke tõusval raskemal sõidukil oma sõidukist mööduda. Prügiveoki juhil oli parem ülevaade antud liiklussituatsioonist ja temal oli võimalik ka kahju tekkimist vältida, nähes vastutulevat koormatud järelhaagisega sõidukit. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 18.03.2013.a metsaveoki kindlustanud kindlustusseltsile BTA Insurance Company SE Eesti filiaalile (edaspidi BTA), kahjuavalduse kahju hüvitamiseks. 27.05.2013.a tegi BTA otsuse liikluskahju nr. XXX hüvitamisest keeldumise kohta. BTA oli otsuses seisukohal, et VÕS § 139 lg 1 ja LKindlS § 44 lg 2 alusel tuleb hagejale makstavat kahjuhüvitist vähendada 100%.

Kindlustuse Vaidluskomisjoni 10.07.2013.a otsusega nr 7-1/13/76 rahuldati hageja kaebus osaliselt ja mõisteti BTA-lt AS Eesti Keskkonnateenused kasuks välja kindlustushüvitis summas 8869 eurot, kulud ekspertiisile summas 200 eurot ja kulud õigusabile summas 1535,60 eurot. Kindlustuse vaidluskomisjon asus seisukohale, et tegemist oli segasüüga, kus mõlema veokijuhi vastutus liiklusõnnetuse põhjustamise eest oli võrdne (tlk 11-15). BTA ei nõustunud vaidluskomisjoni otsusega ja esitas 22.08.2013 taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses (tlk 2). LKindlS § 58 lg 2 järgi, kui kindlustuse vahekomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus on asja juurde välja nõudnud Kindlustuse Vaidluskomisjoni nr 7-1/13/76 toimiku (eraldi köitena), lugedes TsMS § 229 kohaselt sealsed dokumentaalsed tõendid asja juurde võetuks. LKindlS § 58 lg 10 kohustab kohut nõudma vaidluskomisjoni menetluses olnud asjas esitatud hagi menetlemisel asja materjalid komisjonist välja ja võtma need toimikusse, kusjuures esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Hageja tugines hagiavalduses (tlk 33) liiklusõnnetuse asjaoludele, mille üle puudub vaidlus: 08.03.2013.a kella 10.00 paiku toimus Rapla maakonnas Märjamaa vallas Velise külas Velise-Sillaotsa Talumuuseumi tee 1. km-l avarii, milles põrkasid omavahel kokku AS-ile Eesti Keskkonnateenused kuuluv jäätmeveosõiduk Scania, registrimärgiga XXX, mida juhtis XXXning metsaveosõiduk Scania, registrimärgiga XXX, mida juhtis XXX. Hageja on seisukohal, et kostja kohustub hüvitama liikluskahju metsaveoki kindlustusandjana LKindlS § 7 lg 1 alusel ja vaidluse all ei ole, et vastutus hageja ees esitatud asjaoludel saaks tuleneda metsaveoki valdaja riskivastutusest VÕS § 1057 alusel. Hageja on nõude esitanud LKindlS § 7 lg 1 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatud isiku tekitatud liikluskahju. LKindlS § 28 lg 1 kohaselt on liikluskahju mh juriidilise isiku asjale tekitatud kahju (varakahju). LKindlS § 28 lg 3 järgi on varakahju asja kahjustamise kahju ning mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile. VÕS 1057 järgi vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, § 1056 lg 1 kohaselt ei sõltu vastutus süüst. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et hageja prügiveok sai liiklusõnnetuses kahjustada. Kostja ei vaidlustanud kahju suurust (tlk 70, 189), va OÜ XXX arves (vaidluskomisjoni tlk 89) toodud konsultatsioonikulu. Kostja leiab, et õnnetus toimus vaid hageja enda autojuhist tulenevatel asjaoludel ja seetõttu hüvitis kuulub VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamisele 100%. Kostja leiab ka, et arvestades sõidukite masside ja pikkuse erinevust, lasus suurem hoolsuskohustus prügiveoki juhil ja just temapoolse raske hooletuse tõttu sai kahju tekkida. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kindlustusandja kohustub tõendama, et esineb alus kahju hüvitise vähendamiseks eeltoodud sätte alusel. Seega tuleb käesolevas vaidluses tulenevalt kostja vastuväidetest tuvastada avarii toimumise tehiolud, hinnates autojuhtide käitumist ohutu liiklemise nõuetest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on võimalik hinnata kahjuhüvitise vähendamise aluseid VÕS § 139 lg 1 alusel. AS-ile Eesti Keskkonnateenused kuuluvat jäätmeveosõidukit Scania P 270, registrimärgiga XXX, juhtis XXXja metsaveokit Scania R 480, registrimärgiga XXX XXX. Liiklusõnnetuse tekkemehhanismi selgitavad tõendid on XXX(tlk 172) ja XXX (tlk 168) tunnistajana antud

ütlused, asjatundjate XXXja XXXarvamused ning asja menetlemise käigus läbi viidud liiklusekspertiis (tlk 181). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse osas selles osalenud juhid kahju põhjustanud sõiduki juhi suhtes kokkuleppele ei jõudnud, toimunut ei vormistatud ja PPA Lääne prefektuuri teate kohaselt on juhtum registreeritud (tlk 40-42,117), kuid väärteomenetlust ei alustanud. XXX ütlustega on tõendatud, et fotod sündmuskohast tegi politseitöötaja (tlk 118-143, 168). Hageja väiteid nagu olnuks metsaveoki kiirus oluliselt suurem, kui 20 km/h, ei kinnita ükski tõend. Ekspert on ekspertiisiaktis leidnud, et puuduvate andmete tõttu sõidutee sõidetava osa laiuse, teekõvera raadiuse ja sündmusosaliste sõidukite liiklusõnnetuse järgse paiknemise kohta, arvutuslikku analüüsi ja liiklussituatsiooni modelleerimist ei teostatud. Riskivastutuse sätete kohaldamisel ei ole VÕS § 1056 esimesest lõikest ja § 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül ei objektiivses ega subjektiivses tähenduses. Riigikohus on lahendi 3-2-1-7-13 punktis 22 muuhulgas märkinud, et oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 293 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Kohtueelses menetluses andis asjatundja XXX arvamuse (vaidluskomisjoni tlk 30), mille järgi on sündmuskohast tehtud piltidel näha metsaveoki rataste poolt lumisele teele jäetud jäljed. Need jäävad sõidutee mõttelisest teljest paremale. Seega metsaveok on liikunud kogu sõiduki laiuses oma suunavööndis. Kokkupõrkel eraldunud, metsaveoauto haagisel asuvast koormast pudenenud, puukoore tükid on ladestunud metsaveoauto suunavööndisse. Prügiveoauto kabiinist kokkupõrkel eraldunud tükid lebavad tee keskosas. Seega on kokkupõrge veokite vahel toimunud pigem metsaveoauto suunavööndis. Seega ei saa olla tõene väide, et metsaveoauto juht kaldus haagisega vastassuunavööndisse. Ei saa olla tõene väide, et prügiveoauto seisis kokkupõrkehetkel parempoolsel teepervel, sest kokkupõrkel eraldunud sõidukite tükid asuvad mõlemast sõidukist eemal, prügiveoautol on kokkupõrkest teise sõiduki haagisega vigastatud vasak esinurk ja vasak taganurk. Juhul, kui prügiveoauto oleks seisnud, pidanuks kokkupõrke tagajärjel metsaveoautol kannatada saama kogu prügiveoauto poolne külg, lumel nähtavad metsaveoauto haagise jäljed kulgevad paralleelselt piki parempoolset teeperve. Prügiveoauto peatuskoht on teeperve suhtes nurga all. XXX eeltoodud arvamuse järgi liiklusõnnetuse põhjustas prügiveoauto Scania XXX juht, kes kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku seal liikunud metsaveoki haagisega. Samale

järeldusele on jõudnud liiklusekspert vastates kohtu küsimustele tekkemehhanismi kohta.

liiklusõnnetuse

Hageja esitas dokumentaalse tõendina asjatundja XXX 18.06.2013.a arvamuse (vaidluskomisjoni tlk 81), leides, sellele tugindes, et kokkupõrke põhjustas palgiveoauto juht, rammides oma poolhaagisega seisvat prügiveoautot. Hageja peab määravaks asjaolu, et XXX uuris sõidukeid ja fotosid, misjärel kirjeldas sündmust. Esitatud arvamusest nähtuvalt: 1) Liiklusõnnetuse toimumise eelselt oli prügiveo Scania, XXX, võtnud võimalikult tee paremasse serva, keerates esiosa tee parempoolsesse lumevalli esirattaga vastu teepiirde tähisposti; 2) Palgiveo Scania, XXX, rammis oma poolhaagisega seisva prügiveoauto kabiini vasakpoolset esinurka ja oma liikumise jätkudes ka prügiveoki vasakpoolset taganurka; 3) Metsaveo poolhaagise vasakpoolne horisontaalne allasõidutõke jättis prügiveo Scania vasakpoolse esiratta tagaosale horisontaalse nühkejälje, mis saab tekkida vaid seisva (mittepöörleva) ja paremale poole välja pööratud esiratta puhul. XXX seisukohta ei kinnita eksperdi järeldus, ning ta on aluseks võtnud asjaolu, et prügiveok oli võimalikult tee servas enne kokkupõrget. Seega on ta arvestanud prügiveoki juhi selgitustega, mis ei ole aga kohtu hinnnagul kooskõlas teiste tõenditega. Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-13 punktist 27 tulenevalt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi mh juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Täiendavad reeglid on VÕS § 139 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud isikukahju hüvitamise piiramisel. VÕS § 139 kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel ja sellele saab tugineda ka vastutuskindlustusandja. Sõidukikindlustuse kahjuavalduses (vaidluskomisjoni tlk 5) on XXX seletus, et sõitis paremasse tee serva ja peatus, vastutuleva palgiveoki poolhaagis rebis eest kabiini ja tagaosa pealisehitise. XXXon kahjuteates kirjeldanud, et tee oli libe, prügiauto pidurdas ja libises poolhaagisele külge (vaidluskomisjoni tlk 28). Vaidluskomisjoni istungil selgitas XXX, et palgiveokit nähes võttis ta hoo maha, peatas masina ja keeras sujuvalt paremale lumevalli otsa, ning pidurdas (lk 99). Kohus määras kostja taotlusel 19.12.2013 liiklustehnilise ekspertiisi (tlk 154), mille viis läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert. Eksperdile esitati toimiku materjal, sh tunnistajate kohtuistungil antud ütlused. XXXkinnitas kohtuistungil, et prügiveokit nähes tõmbas ta veoki nii tee äärde, kui sai ja hakkas pidurdama, koheselt aga libeduse tõttu auto seisma ei jäänud ja liikus ka kokkupõrke ajal. Tunnistaja ütluse kohaselt kokkupõrge toimus, kui tema juhitav metsaveok oli oma sõidetavas suunavööndis, sama leidis ka liiklusekspert. XXXütluste kohaselt keeras ta auto tee paremasse serva, pidurdas ning kokkupõrke ajal tema juhitav auto seisis ning metsaveoki poolhaagis põrkas auto kabiiniga kokku. Sõidukute juhtide ütlused on erinevad kokkupõrke hetke ja sellele eelnenud olude kirjeldamisel, nii sõidukite liikumise kui õnnetuse kellaaja osas. Vaidluse all on samuti, kas hagis väidetult poolhaagis lõikas teed või vastupidiselt prügiveok sõitis sisse omal sõidusuunal asuvale metsaveokile. Kohtu hinnangul ei saa sündmuse tehiolusid erineval viisil kirjeldada, need saavad olla siiski nii nagu juhtum tegelikkuses oli. Avarii kokkupõrke osas ei kattu hageja taotletud tunnistaja ütlus sündmuskohas tegelikult toimunuga. Ekspertiisiaktis toodu ei kinnita XXXütlusi liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Liiklusõnnetuses osalenud juhtide ütlustest saab üheselt vaid järeldada, et tee oli libe, kitsas ja lumine ning nähtavus oli hea. Tunnistaja XXX, XXX ja

EKEI ekspertiisakti eksperdiarvamusega on tõendatud, et metsaveok sõitis oma sõidureas, prügiveok ei seisnud kokkupõrke hetkel, vaid liikus, kaldudes vastassuunavööndisse, misjärel põrkas kokku metsaveoki haagisega. Seega ei kinnita asjas kogutud tõendid XXXütlusi selle kohta, et metsaveok sõitis haagisega tema juhitava auto kabiini sisse. Kohtu arvates ei ole õige tema ütlus, et haagis oli vastasuuna vööndis, sest vaidluskomisjoni istungil ta selgitas, et ei vaadanud jälgi teel. Kohus nõustub eksperdiga, et mõlemad veokid kokkupõrke hetkel liikusid. Ekspert on oma järeldusi asjatundjana põhjendanud, et sündmusosaliste veokite kontakt toimus olukorras, kus sõidukid olid teineteise suhtes väikese nurga all nii, et prügiveok oli lähenemas metsaveoki vasakule küljele. Pärast prügiveoki vasakpoolse esinurga kontakteerumist haagisega toimus väiksema massiga prügiveoki esiosa metsaveokist eemale paiskumine. Selle tulemusel toimunud prügiveoki pärisuunalisel pöördumisel prügiveoki tagateljest tahapoole jääv vasak taganurk liikus vasakule ja kontakteerus metsaveoki haagisega. Hageja väide, et metsaveoki juht oli päikesest pimestatud on oletuslik, XXXseda kohtuistungil ei kinnitanud. Pealegi on tõendatud, et tema juhitav veos liikus oma sõidureas võimalikult tee äärde tõmbununa. Hagejal on TsMS §-st 5 lg 1 ja 199 lg 1 p 5 tulenevalt võrdne õigus kostjaga tõendeid esitada, hagis etteheidetud asjaolusid metsaveoki juhile aga ta tõendanud ei ole. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-13 märkinud, et VÕS § 139 võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Kolleegiumi arvates saab VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit. Kui sõidukit juhtis muu isik, tuleb autojuhi käitumine omistada mootorsõiduki omanikule kui kannatanule. Riigikohus on eelnimetatud lahendi punktis 31 märkinud ka, et riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina. Riskimäära võivad konkreetsed asjaolud suurendada või vähendada. Täiendavalt saab hinnata iga sõiduki konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust, millest tulenevalt õnnetus tekkis (nt möödasõit, pööre peateele). Punktis 32 on riigikohus märkinud, et teisalt saab aga arvestada ka õnnetuse põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist (vt ka nt Riigikohtu

metsaveoki poolhaagisega nn kurvi lõikamist. Kohus nõustub eksperdi järeldusega, et kuigi autorongi poolhaagis liikus kurvis metsaveoki juhikabiiniga võrreldes mõnevõrra tee telgjoonele lähemal ei saa seda vaadelda kurvi lõikamisena ja liiklusohuna, sest maanteetingimustes olevates laugetes kurvides on haagise kõrvale kaldumine ebaoluline, mida ilmekalt näitavad ka metsaveoki haagise poolt tekitatud jäljed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu, samas on hageja tunnistaja andnud võrreldes teiste tõenditega vastuolulisi ütlusi sündmuse kohta (avarii toimumise aeg, prügiauto väidetav seismine avarii hetkel). Kogutud tõendid ei kinnita hagis toodut, et metsaveoki haagis sõitis vastu seisvat prügiveokit põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Vastupidiselt, tõendatud on, et prügiveok sõitis vastu metsaveoki haagist. See nähtub XXX ja liikluseksperdi arvamusest, kus on järeldus, et prügiveok ei seisnud kokkupõrke hetkel, nagu väitis XXX, vaid liikus ja kaldus vastassuunavööndisse, põrkas kokku metsaveoki haagisega ning seejärel pööranud paremale teelt välja. Kohus nõustub eksperdiga, et liikunuks prügiveok parempoolse sõidutee lumevalli vahetus läheduses, olnuks sõidukite möödumine olnud ohutu. Kohus leiab, et prügiveoki juht ei valinud sõiduoludele kohaseid juhtimisvõtteid ega täitnud hoolsuskohustusest, mis tõi kaasa kahju tekkimise. LS § 16 lg 1 näeb ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Ükski hagiavalduses viidatud vale juhtimisvõte metsaveoki juhile ei ole tõendamist leidnud. Kohus leiab, et metsaveoki juht, liikudes oma sõidureas võimalikult tee servas, täitis hoolsuskohustuse ega saanud kahju ärahoidmiseks enamat teha. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-13 punktis 33 märkinud, et juhtide käitumist iseloomustavate asjaolude arvestamine hüvitise suuruse määramisel ja sel põhjusel hüvitise vähendamine ei tohi siiski moonutada riskivastutuse olemust ega viia VÕS § 1057 kohaldamise välistamiseni. Selliselt muutuks riskivastutus sisutühjaks. Kahju hüvitamise otsustamist ei saa taandada üksnes liiklusnõuete rikkumise eest avalik-õigusliku vastutamise küsimusele. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud. Arvestada tuleb aga ka sõidukitest nende massi või kiiruse erinevuse tõttu tulenevaid riske, mis võivad hüvitise vähendamise eeltoodud asjaoludel välistada. Hageja väited ei leidnud tõendamist, et prügiveok sõitis tee kõrval olevasse lumevalli eesmärgiga vältida kokkupõrget. Õige ei ole hageja väide, et metsaveok analoogset ettevaatusabinõud tarvitusele ei võtnud, vaid jätkas liikumist varasemalt valitud trajektooril. Kohus leiab, et asja sisulisel arutamisel on tuvastamist leidnud, et kokkupõrke hetkel mõlemad sõidukid liikusid ja juhul, kui prügiveok liikunuks sõidutee parempoolse tee ääre

lähedal, kokkupõrget ei oleks toimunud. Sõidukite asetus avarii järgselt, kinnitab, et metsaveok oli tee servas. Kohus leiab esitatud tõendite põhjal, et avarii põhjustas ainuüksi kannatada saanud prügiveoki juhi raske eksimus, kes pidurdas ega hoidnud tee äärde. Arvestades sõidukit, sõidutee olustikku ja liikumissuunda ei saanudki metsveoki juht enamat hoolt rakendada. Kuivõrd tee oli kitsas ja libe, ning kokkupõrke hetkel asus prügiveok väikese nurga all sõidutee suhtes, on ilmne, et prügiveo juht ei valinud liiklusoludele sobivaid juhtimisvõtteid. Kohus leiab ka, et tõendid ei kinnita, et palgikoorma suurus (väidetav ülekoormus) oleks otseselt mõjutanud avariid. Hageja ei ole ka asja sisulise arutamise käigus ekspertiisaktis toodut ümber lükanud ega esile toonud, mida saanuks metsaveoki juht ohu ärahoidmiseks teha. Hagis esile toodud väited metsaveoki juhi poolt kahju põhjustamise kohta on täielikult tõendamata ning kahjuhüvitis tuleb vähendada 100%. Menetluskulude jaotus. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.