AS Eesti Keskkonnateenused hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu liikluskahju hüvitiseks ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 09.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Keskkonnateenused apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 992.46 eurot
Istugi toimumise aeg
24.11.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Keskkonnateenused (registrikood 10277820), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel Kostja BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507) lepinguline esindaja Andrus Reidi
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.05.2014 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja BTA Insurance Company SE Eesti filiaalilt 9 159.34 eurot, viivised kohtotsuse tegemise kuupäeva seisuga 1 046.35 eurot ja sellest edasi viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhisummalt AS Eesti Keskkonnateenused kasuks.
3.Jätta AS Eesti Keskkonnateenused nõue BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu rahuldamata kahju (kohtuvälised ekspertiisi- ja õigusabikulud) 2 510.82 euro ulatuses.
4.Poolte menetluskulud maa – ja ringkonnakohtus jäävad BTA Insurance Company SE Eesti filiaali kanda.
5.Jätta rahuldamata AS Eesti Keskkonnateenused taotlus riigilõivu 100 eurot
tagastamiseks seoses nõude vähendamisega. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja eelnev menetluse käik
1.Hageja esitas 18.03.2013 metsaveoki kindlustanud kostjale (edaspidi ka BTA) kahjuavalduse kahju hüvitamiseks. 27.05.2013 otsustas BTA kahju mitte hüvitada. Hageja pöördus Kindlustuse Vaidluskomisjoni. BTA ei nõustunud vaidluskomisjoni otsusega ja esitas 22.08.2013 taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses. 08.03.2013 juhtus liiklusõnnetus, milles osalesid palgiveok ja prügiveok. Liiklusõnnetuse põhjustajaks on metsaveoki juht, kes ei näidanud üles liikluses tavaliseks peetavat hoolsust. Liiklusõnnetus toimus märtsikuus hommikul kell 9.50 ja nähtuvalt sündmuskohal tehtud fotodest sõitis metsaveokijuht vastu päikest. Arvestades talvise päikese heledust koosmõjus peegeldusega lumelt ja suhteliselt varast hommikutundi, pimestas päike märkimisväärselt metsaveokijuhti. Metsaveok oli ülekoormatud, laotud ülemise ääreni palke täis. Liiklusõnnetus toimus lumisel ja jäisel teel. Metsaveoki juht ei vähendanud sõidukiirust, kuigi ta lähenes libedale kurvile kitsal teel. Metsaveok peatus peale liiklusõnnetust ca 40 meetri kaugusel kokkupõrkekohast, liikudes ülesmäge. Metsaveoki kiirus oluliselt suurem kui 20 km/h, vastasel korral olnuks objektiivselt võimatu libedal teel kallakust üles saada. Kokkupõrge toimus kurvi peal, seejuures möödus metsaveok prügiveokist väliskurvis. Haagise pöörderaadius erineb seda vedava veoki pöörderaadiusest. Metsaveok ei arvestanud järelhaagise suurema pöörderaadiusega kurvis ega asjaoluga, et isegi kui kabiiniosa mahub prügiveokist mööda, ei pruugi haagiseosa mööda mahtuda. Prügiveok oli enne õnnetust võtnud võimalikult tee paremasse serva, keerates esiosa tee parempoolsesse lumevalli esirattaga vastu teepiirde tähisposti ning õnnetuse ajal prügiveok juba seisis. Prügiveok oli varustatud ABS-ga. Liiklusõnnetuse tõttu kannatada saanud prügiveoki taastamise maksumuseks on 8 112.99 eurot (hageja vähendas nõuet 13.12.2013 menetlusdokumendis). Lisaks on hageja teinud kulutusi ekspertiisile ja kohtueelselt õigusabile kogusummas 2 510.82 eurot. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 20 249.98 eurot (tlk 33). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivised seisuga 25.03.2014 summas 6 55.61 eurot ja sealt edasi viivised VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pärast hagejapoolset nõude vähendamist ei vaidlustanud kostja hageja veokile tehtavaid remondikulutusi. Esitatud õigusabi- ja ekspertiisikulud on menetluskulud, mitte kahju. Lisaks on õigusabikulud põhjendamatult suured ja osaliselt mittevajalikud. Kostja vähendas kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel 100%. Hageja ei ole tõendanud, et päike pimestas metsaveoki juhti. Üldteadaolev asjaolu ei ole, et rohkem kui 3⁄4 ulatuva koorma korral on metsaveok ülekoormatud. Hageja ei ole tõendanud, et metsaveoki kiirus oli suurem kui 20 km/h. Puuduvad tõendid, et prügiveok sõitis kokkupõrke vältimiseks eelnevalt lumevalli. Ei ole üüldteada asjaolu, et
haagise pöörderaadius erineb seda vedava veoki pöörderaadiusest. ABS ei toimi kiirustel alla 10 km/h, seega ei saanud jäätmeveok seista. Arvestades teeolusid, vastutulnud sõiduki kiirust 20 km/h ja prügiveoki kiiret seismajäämist, on täiesti usutav, et prügiveok sõitis minimaalse kiirusega blokeerunud ratastega ning ABS ei rakendunud väikse kiiruse tõttu tööle. Vastasel juhul olnuks ka liiklusõnnetuse tekkemehhanism teistsugune ning prügiveok ei jäänuks teeserval pidama, vaid sõitnuks teelt välja. Sellega on seletatav ka horisontaalne nühkejälg prügiveoki rehvil ja ümberlükatud hageja väide, et sõidukid kontakteerusid hageja poolt kirjeldatud viisil. See on kooskõlas nii metsaveoki juhi telefonikõne salvestuse, tema seletuse, RP arvamuse ja sündmuskoha fotodega. Metsaveok on liikunud teeservas oma suunavööndis. Kahju on tekitanud prügiveoki juht, kes eiras liiklusnõudeid ja jättis vajaliku hoolsuse järgimata. Antud kohas oli tegemist teekallakuga, kus laskumisel oli prügiveok ja mäkke tõusul metsaveok. Kuigi liiklusseadus seda otsesõnu ei sätesta, pidanuks prügiveoki juht kui laskuja kiirust vähendama, vajadusel seisma jääma ning võimaldama mäkke tõusval raskemal sõidukil oma sõidukist mööduda. Prügiveoki juhil oli parem ülevaade antud liiklussituatsioonist ja temal oli võimalik ka kahju tekkimist vältida, nähes vastutulevat koormatud järelhaagisega sõidukit. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata (LKindlsS § 7 lg 1, § 28 lg-te 1 ja 3, VÕS § 139 lg 1, § 1056 lg 1 ja § 1057 alusel) ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asjatundja RP arvamust (vaidluskomisjoni tlk 30) hindas kohus dokumentaalse tõendina. Selle põhjal tuvastas kohus, et liiklusõnnetuse põhjustas prügiveoauto juht, kes kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku seal liikunud metsaveoki haagisega. Samale järeldusele on jõudnud liiklusekspert vastates kohtu küsimustele liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kohta. Asjatundja AL arvamust ei pidanud kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna asja tundev isik oli andnud oma arvamuse jäätmeveoki juhi selgituste alusel ja lähtunud eeldusest, et jäätmeveok oli enne kokkupõrget võimalikult tee servas. Maakohus viitas Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-13 seisukohtadele. Tunnistajate ütlused olid vastuolulised ja langesid kokku vaid osas, mis puudutas teeolusid (tee oli libe, kitsas ja lumine ning nähtavus oli hea). Hageja väide, et metsaveoki juht oli päikesest pimestatud on oletuslik. Tunnistaja AS ütlustega, RP arvamusega ja EKEI ekspertiisiga luges kohus tõendatuks, et metsaveok sõitis oma sõidureas, prügiveok ei seisnud kokkupõrke hetkel, vaid liikus, kaldudes vastassuunavööndisse, misjärel põrkas kokku metsaveoki haagisega. Kinnitust ei leidnud tunnistaja AK ütlused, et metsaveok sõitis haagisega tema juhitava auto kabiini sisse. Mõlemad veokid liikusid kokkupõrke hetkel. Pärast prügiveoki vasakpoolse esinurga kontakteerumist haagisega toimus väiksema massiga prügiveoki esiosa metsaveokist eemale paiskumine. Selle tulemusel toimunud prügiveoki pärisuunalisel pöördumisel prügiveoki tagateljest tahapoole jääv vasak taganurk liikus vasakule ja kontakteerus metsaveoki haagisega. Kohus luges ekspertiisiaktiga tõendatuks, et prügiveoki ja metsaveoki kokkupõrge toimus olukorras, kus prügiveok oli liikumas metsaveoki vasaku külje poole, st veokite vaheline kokkupõrge toimus prügiveoki liikumise tagajärjel. Eksperdiarvamusest nähtuvalt võimaldas sõidutee laius veokite ohutut möödumist, metsaveok (sh haagis) liikus parempoolse lumevalli läheduses. Seega on kohtu arvates võimalik järeldada, et tee äärde ei hoidnud prügiveoki juht ja see viitab otseselt teeolusid mittearvestavale käitumisele prügiveoki juhi poolt. Ekspert ei kinnita ka hagis kirjeldatud metsaveoki
poolhaagisega nn kurvi lõikamist. Kohus nõustus eksperdi järeldusega, et kuigi autorongi poolhaagis liikus kurvis metsaveoki juhikabiiniga võrreldes mõnevõrra tee telgjoonele lähemal ei saa seda vaadelda kurvi lõikamisena ja liiklusohuna, sest maanteetingimustes olevates laugetes kurvides on haagise kõrvale kaldumine ebaoluline, mida ilmekalt näitavad ka metsaveoki haagise poolt tekitatud jäljed. Liikunuks prügiveok parempoolse sõidutee lumevalli vahetus läheduses, olnuks sõidukite möödumine olnud ohutu. Prügiveoki juht ei valinud sõiduoludele kohaseid juhtimisvõtteid ega täitnud hoolsuskohustusest (LS § 16 lg 1), mis tõi kaasa kahju tekkimise. Ükski hagiavalduses viidatud vale juhtimisvõte metsaveoki juhile ei ole tõendamist leidnud. Avarii põhjustas ainuüksi kannatada saanud prügiveoki juhi raske eksimus, kes pidurdas ega hoidnud tee äärde. Arvestades sõidukit, sõidutee olustikku ja liikumissuunda ei saanudki metsveoki juht enamat hoolt rakendada. Kuivõrd tee oli kitsas ja libe, ning kokkupõrke hetkel asus prügiveok väikese nurga all sõidutee suhtes, on ilmne, et prügiveo juht ei valinud liiklusoludele sobivaid juhtimisvõtteid. Tõendid ei kinnita, et palgikoorma suurus (väidetav ülekoormus) oleks otseselt mõjutanud avariid. Kahjuhüvitis tuleb seetõttu vähendada 100%. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkis ainuüksi kannatanu raske eksimuse tõttu, mis oleks täielikult elimineerinud metsaveokist tulenevad riskid. Ei ole tõendatud, et prügiveokijuhi osalus liiklusõnnetuses või prügiveokist objektiivselt lähtuvad riskid oleksid olnud märkimisväärselt suuremad kui metsaveokil. Puuduvad tõendid selle kohta, et prügiveokist oleks objektiivselt potentsiaalselt lähtunud suurem oht, kui metsaveokist, mis saanuks sõltuda nt prügiveoki suuremast massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest vms. Tegemist on olulise asjaoluga, mille hindamiseta ei ole VÕS § 139 aluste kindlakstegemine võimalik. Kohtule esitatud tõenditest kogumis järeldub metsaveokist lähtuv objektiivselt suurem oht ning seega pidanuks metsaveoki juht näitama liiklemisel üles äärmist ettevaatust ja seda suuremal määral kui prügiveoki juht. Tõendatud ei ole, et prügiveoki mõni konkreetne manööver oleks olnud objektiivselt ohtlik ja oleks põhjustanud liiklusõnnetuse. Kohus ei ole hinnanud ega analüüsinud tõendeid, millest nähtub, et: prügiveoki juht pidurdas (eesmärgiga vältida üldse metsaveokiga kohakuti jõudmist), prügiveoki rool oli keeratud välja paremal, so tee serva, metsaveoki juht jätkas liikumist (sellega tekitas just metsaveok olukorra, kus veokid peavad teineteisest mööda mahtuma), veokite kabiiniosad mahtusid teineteisest mööda. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud ka otsuses esitatud järeldus, justkui prügiveok ei liikunud teeserva läheduses. Kohus tugineb siinkohal eksperdi oletusele. Kohtuotsuse põhjendustes märgib kohus, et eksperdil puudusid andmed sõidutee sõidetava osa laiuse, teekõvera raadiuse ja sõidukite paiknemise kohta ning arvutuslikku analüüsi ega liiklussituatsiooni modelleerimist ei ole teostatud. Sama nähtub ka ekspertiisiaktist. Tõendamata on, et prügiveok oleks kaldunud vastassuuna vööndisse. Nähtuvalt kohtuekspertiisi aktist oli metsaveoki haagiseosa telgjoonele lähemal kui kabiiniosa, samas ei ole eksperdile teada prügiveoki liikumistrajektoor. Ekspert on ka märkinud, et tal puudub informatsioon tee laiuse jm kohta. Seega ei ole välistatud, et kokkupõrge toimus telgjoonel ja kumbki sõiduk ei asunud vastassuunavööndis. Kohus on jätnud täpsustamata, milline juhtimisvõte oli ebaõige ja millised tõendid selle (ebaõige) juhtimisvõtte kasutamist tõendavad. Otsuses esitatud väide, et tõendamata
olevat metsaveoki juhi vale juhtimisvõte, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuna kahjuhüvitise vähendamise aluseks VÕS § 139 tähenduses saaks olla just prügiveokijuhi vale juhtimisvõte. Ei ole tõendatud ega nähtu kohtuotsusest, et prügiveoki juht oleks jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuse ja oleks rikkunud liiklusnõudeid. Samas on tõendatud, et metsaveoki mõõtmed, mass ja kiirus olid oluliselt suuremad kui prügiveokil ning seega ka nõuded käibes vajaliku hoolsuse määral olid suuremad just metsaveokijuhile. Otsuses on ebaõigesti märgitud, nagu oleks oletuslik (tõendamata) hageja väide, et päike pimestas metsaveoki juhti. Tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et varakevadine ere päike paistis metsaveokijuhile otse vastu. Asjaolu, et prügiveoki rool oli paremale välja keeratud tähendab, et lumevalli sõitmine oli teadlik ning sellise manöövri ainus eesmärk saab siiski olla kokkupõrke vältimine. Muud eesmärki pidanuks kohus otsuses selgitama. Kostja ei ole tõendanud kahjuhüvituse vähendamise aluste olemasolu (VÕS § 139 mõttes), mistõttu tuleb metsaveoki juhi kui suurema ohu allika valitseja poolt tekitatud kahju hüvitada täies ulatuses. Juhtide osalus õnnetuse põhjustamisel on eeldatavasti võrdne (seejuures metsaveokist lähtuv spetsiifiline risk on suurem) ja kahju kuulub hüvitamisele täies ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha ise uue lahendi, millega rahuldab hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. I
7.Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas kostja kui palgiveoki vastutuskindlustuse andja peab hüvitama hagejale 10 623.81 euro suuruse kahju (LKindlS § 7 lg 1 ja § 40 lg 1, VÕS § 1057) ja viivised (LKindlS § 45 alusel).
8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - 08.03.2013 toimus liiklusõnnetus, kus kitsas ja lumelibedas kurvis põrkasid omavahel kokku jäätmeveok ja palgiveok, mille tulemusena sai jäätmeveok kahjustusi; - õnnetus toimus kurvi peal, palgiveok möödus jäätmeveokist väliskurvis; - palgiveok sai pidama umbes 40 m hiljem, seejuures liikus metsaveok kallakust üles; - juhid lahkusid sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetuse liiklusseaduses kehtestatud nõuete kohaselt vormistamata; - jäätmeveoki taastamiskulu on 8 112.99 eurot.
9.Hageja tugineb eelkõige järgmistele asjaoludele: - jäätmeveoki juht sõitis palgiveokit tulemas nähes võimalikult tee parema serva lähedale ja peatus.; - palgiveoki juht sõitis vastu päikest ja oli päikesest pimestatud; - palgiveok oli ülekoormatud; - palgiveok oli varustatud järelhaagisega, mille pöörderaadius erineb seda vedava veoki pöörderaadiusest; - palgiveoki juht ei vähendanud libedale kurvile kitsal teel lähenedes sõidukiirust;
- palgiveoki kiirus oli üle 20 km/h. - palgiveoki juht oli sunnitud haagise pärast kalduma vastassuunavööndisse; - jäätmeveok oli varustatud ABS-iga; - jäätmeveok sõitis tee kõrval olevasse lumevalli eesmärgiga vältida kokkupõrget.
10.Kostja tugineb eelkõige järgmistele vastuväidetele: - liiklusõnnetuse põhjustas jäätmeveoki juht, kes libedate teeolude tõttu kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku palgiveoki haagisega. - palgiveok liikus võimalikult tee parempoolse ääre lähedal, oma suunavööndis; - jäätmeveok ei seisnud kokkupõrkehetkel parempoolsel teeserval; -jäätmeveoki ABS ei rakendunud, kuna jäätmeveok sõitis kiirusel alla 10 km/h blokeerunud ratastega; - jäätmeveok pidurdas kurvis ja libises seetõttu palgiveoki poolhaagisele külge; - prügiveok pidanuks kallakust laskuvana kiirust vähendama ja vajadusel seisma jääma ning võimaldama mäkke tõusval raskemal sõidukil oma sõidukist mööduda. - jäätmeveoki juhil oli parem ülevaade liiklussituatsioonist ja tal oli võimalik kahju tekkimist vältida; - jäänuks jäätmeveok enne mäest laskumist vajadusel seisma, olnuks võimalik kahju vältida; II
11.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusele kohalduvad võlaõigusseaduse riskivastutuse sätted. Maakohus on õigesti tuvastanud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud, mille üle puudub vaidlus. Maakohus viitas põhjendatult Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-13, milles on käsitletud kahe suurema ohu allika riskivastutuse küsimusi. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga tõenditele, mille kohaselt: - Palgiveok ei kaldunud oma haagisega vastassuunavööndisse (asja tundva isiku R.Põdersalu arvamus). - Jäätmeveok ei seisnud kokkupõrke hetkel parempoolsel teeserval, mõlemad veokid liikusid õnnetuse toimumise hetkel (samas ja ekspertarvamus). - Jäätmeveok kaldus vastassuunavööndisse õnnetuse hetkel (samas ja ekspertarvamus). - Tee oli libe, kitsas ja lumine, aga nähtavus oli hea (tunnistajate AK ja AS ütlused). - Pole teada, kas palgiveoki juht oli päikesest pimestatud, tõendid seda ei kinnita. - Kokkupõrge toimus jäätmeveoki liikumise tagajärjel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga asja tundva isiku AL arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. III
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt VÕS § 1057 koosmõjus § 139 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus on jätnud analüüsimata ja hindamata poolte õnnetuse toimumise ohu ja riskidega seonduvad väited, mis on oluline menetlusõiguse rikkumine. Menetluslikud minetused saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates tõendeid apellatsiooniastmes.
13.Riigikohus on märkinud, et mootorsõidukite kokkupõrkamisel sõidukitele tekkinud kahju hüvitamisel lähtutakse VÕS §-s 132 sätestatud põhimõtetest, st riskivastutuse puhul võib kohus VÕS §-de 139 ja 140 alusel kahjuhüvitist piirata (ülal viidatud lahendi p-d 24 ja 25). Selleks tuleb kindlaks teha, kas kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab ja vähendada kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasud kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi mh juhul, kui kahjustatud isik jätis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Nõustuda ei saa maakohtu
seisukohaga, et kokkupõrge toimus üksnes prügiveoki liikumise tagajärjel, mistõttu saab vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 l alusel 100 %.
14.Maakohus on jätnud arvestamata esmalt igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suuruse, mis sõltub sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina. Riskimäära võivad konkreetsed asjaolud suurendada või vähendada.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on palgikoormaga sõitev haagisega varustatud veokist lähtuv risk tulenevalt tema massist ja veoki pikkusest suurem jäätmeveokist lähtuvast riskist. Palgikoormaga sõitva veoki pidurdustee on tema massi tõttu suurem kui jäätmeveoki oma. Nimetatut kinnitab palgiveoki edasisõitmine pärast kokkupõrget kallakust üles 40 meetrit. Vaidlust ei ole poolte vahel, et palgiveok liikus väliskurvis. Hinnates palgiveoki manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust, tuleb arvestada hageja väidetega, et haagise pöörderaadius erineb veoki enda omast, mis võib väliskurvis olla täiendavaks ohuks vastutulevale sõidukile. Hageja esitatud väljavõttega haagisega sõiduki Honda Civicu käsiraamatust (I kd, tl 86 - 87) loeb kohus tõendatuks, et järelhaagise mass, pikkus ja kõrgus mõjutavad auto juhitavust ja suutlikkust, seega nõuab haagise vedamine spetsiaalseid juhtimisvõtteid. Haagisega tuleb läbida kurve aeglasemalt ja suurema kaarega. Haagis lõikab kurvi rohkem kui auto ning võib sõita otsa objektidele, millest auto pääseb mööda. Pidurdamiseks haagisega tuleb varuda rohkem aega ja teepikkust.
16.Maakohus on leidnud, et metsaveoki juht ei teinud ühtegi valet juhtimisvõtet ja õnnetust saanuks vältida, kui jäätmeveoki juht oleks liikunud parempoolse sõidutee lumevalli vahetus lähetuses. Seejuures on maakohus toetunud ekspertarvamusele. Ekspertarvamusest ei tulene järeldust õnnetuse vältimise võimalike tingimuste kohta.
17.Maakohus on viidanud LS §-st 16 tulenevale üldisele hoolsuskohustusele, mida jäätmeveoki juht rikkus. Samas on pooled toonud esile mitmeid liiklusseaduse sätete eiramisi mõlema sõidukijuhi poolt, eitamata kummagi liiklusõnnetuses osaleja rikkumisi. Kostja väited, et jäätmeveoki juht laskus mäest, on ümber lükatud sündmuskohast tehtud fotodega. Tegemist on tee kallakuga, kuid fotode põhjal pole võimalik väita, et jäätmeveoki juht laskus mäest. Mõlemal sõidukil oli kitsal, libedal ja kurvilisel teel kohustus olla tähelepanelik, mõlemal oli kohustus hoida ohutut külgvahet ja vajadusel sõiduk peatada (LS § 46 lg 3 ja § 50 lg 3 p 1 ja 2). Riigikohus on eelpooltsiteeritud lahendi p-s 33 märkinud, et kahju hüvitamise kohustust ei saa taandada üksnes liiklusnõuete rikkumise eest avalikõigusliku vastutuse küsimusele. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud. Arvestada tuleb aga ka sõidukitest nende massi või kiiruse erinevuse tõttu tulenevaid riske, mis võivad hüvitise vähendamise eeltoodud asjaoludel välistada.
18.Ringkonnakohus leiab poolte esile toodud ja tõendatud asjaolude pinnalt, et avariid ei põhjustanud üksnes jäätmeveoki juhi raske eksimus, mis annaks aluse vähendada kahjuhüvitist nullini. Seejuures arvestab ringkonnakohus järgmiste, maakohtu poolt tähelepanuta jäänud asjaoludega: jäätmeveoki kiirusega alla 10 km/h; palgiveoki haagise pöörderaadiusest tuleneva vajadusega läbida kurve suurema kaarega; palgiveoki suurema massi ja pikkusega võrreldes jäätmeveokiga; palgiveoki pikema pidurdusteega võrreldes jäätmeveokiga; õnnetuskohal kurvi ja
libeda teega. Vaidlust ei ole selles, et tavaolukorras oleks sõidukid üksteisest mööda pääsenud, kuid arvestada tuleb lumevallidega tee ääres, libedusega ja kurviga õnnetuspaigas.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdne ja ei esine sõidukitest nähtuvate riskide olulisi erinevusi. Seetõttu peab kumbki sõidukivaldaja teisele tekitatud kahju täies ulatuses hüvitama (vt Riigikohtu eelpoolviidatud lahend p 33). Vaidlust ei ole selles, et hageja otsene varaline kahju on pärast nõude vähendamist 8 112.99 eurot. IV
20.LKindlS § 28 lg 3 p 2 sätestab, et varakahjuks on muu hulgas mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile. Hageja ei ole esile toonud asjaolu, et tal oleks enne vaidluskomisjoni menetlust tekkinud seoses kahjuavalduse esitamisega kindlustusandjale kulutusi. Sellised kulud oleks ringkonnakohtu hinnangul vaadeldavad LKindlS § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud kuludena (vaata selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend 24.09.2013 tsiviilasjas nr 2-12-22703). Kuna vaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ja vaidlus vaadatakse läbi kohtus, siis on vaidluskomisjoni menetluses kantud õigusabikulud TsMS § 144 p 4 järgi kohtuvälise menetluse kulud ja neid ei ole võimalik välja mõista LKindlS § 28 lg 3 p 2 järgi kahjuna.
21.Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes ja nende väljamõistmine toimub käesoleva tsiviilasja lahendamise jätkumenetluses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. LKindlS § 28 lg 3 kuulub kohaldamisega siis, kui vaidlus kohtumenetluses ei jätku. Seega ei kuulu hageja nõue 2 510.82 euro ulatuses rahuldamisele kahju hüvitisena ja ringkonnakohus vastavate kulude vajalikkust ja põhjendatust ei hinda. Hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, so 8 112.99 euro ulatuses ja jääb rahuldamata 2 510.82 euro ulatuses. V
22.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise. LKindlS § 45 lg 4 sätestab, et kannatanule hüvitise väljamaksmisel tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses. Kostja tegi õigusabi kulude hüvitamisest keeldumise kohta 27.05.2013 otsuse ja hüvitis oleks tulnud hagejale tasuda 28.05.2013. LKindlS § 45 lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda viivist. Viivise arvestus on järmine: - Kuni 30.06.2014 (34 päeva) – viivisemäär 8,75 %, seega 8 112.99 x 8.75 % / 365 x 34 /100 = 66.12 eurot - 01.07.2013 – 31.12.2013 – viivisemäär 8,5 %, seega 8 112.99 x 8,5 % / 365 x 183 /100 = 345.75 eurot - 01.01.2013 – 12.12.2014 – viivisemäär 8,25 %, seega 8 112.99 x 8,25 % /365 x 346 /100 = 634.48 eurot. Kokku on viivise summa kohtuotsuse tegemise aja seisuga 1 046.35 eurot. Edasi kuulub viivis väljamõistmisele VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VI
23.Maakohus ei ole arvestanud hageja poolt nõude vähendamisega ja on seetõttu määranud valesti hagihinna. Peale hageja osaliselt nõudest loobumist oli hagihind 10 623.81 eurot, kuid hageja suurendas viivisenõuet (I kd, tl 199) 439.07 euroni. Sellele tuleb lisada arvestuslik viivis ühe aasta eest 929.58 eurot (TsMS § 133 lg-d 1 ja 2). Hagihind oli maakohtus seega 11 992.46 eurot. Apellatsioonimenetluses on hagihind samas (TsMS § 137 lg 1).
24.Hageja on taotlenud seoses osalise nõude vähendamisega riigilõivu tagastamist. Maakohus ei ole vastavat taotlust lahendanud. Riigilõivu tagastamist reguleerib TsMS § 150. Hageja vähendas nõuet, kuna menetluse jooksul selgus sõidukile tekkinud kahju väiksem suurus. Nõude vähendamise korral menetlusseadustik riigilõivu tagastamist ette ei näe. Seetõttu tuleb hageja vastav taotlus jätta rahuldamata.
25.Hageja pakkus kostjale maa- ja ringkonnakohtus kompromissi poole esialgse hagis nõutud summa ulatuses, millele lisanduvad vaidluskomisjonis kantud kõik ekspertiisi- ja õigusabikulud, st kostja oleks pidanud hüvitama 20 249.98 : 2 = 10 124.99 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele 9 159.34 euro ulatuses ehk ligilähedases ulatuses sellele, mida hageja kompromissina pakkus. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel nii maa- kui apellatsioonimenetluses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Osaliselt tühistatud Riigikohtu 26.11.2015 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334334 osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud, ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Kautsjon tagastada BTA Insurance Company SE Eesti filiaali arvelduskontole.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.