Maksu- ja Tolliameti taotlus R.R. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kadri Kööp Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – R.R.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse:
1.2.käsutamise keelumärke seadmist R.R. ja K.R. ühisomandi olevale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxx, mis keelab R.R.l kinnisasja käsutada.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte R.R.le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel 30.01.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks, paludes kohtult luba kanda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks kinnistusraamatusse hüpoteek R.R.le kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxx) aadressil xxxxxx summas 224 696,43 eurot ning käsutamise keelumärge R.R. ja K.R. ühisomandis olevale korteriomandile (registriosa nr xxxxxx) aadressil xxxxxxxxx Põhjendused:
3-18-218
1.1.Maksuhaldur nõuab sisse Ehitusturva OÜ maksuvõlga, mis on 29.01.2018 seisuga kokku 207 521,43 eurot, millest põhivõlg on 155 190,15 eurot ja intressid 52 331,28 eurot. Maksuvõlg on kujunenud 16.05.2017 maksuotsusega tasumisele määratud maksusummadest perioodi mai kuni september 2016 eest ja perioodil mai kuni juuli 2017 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest, ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. MTA alustab kohtule taotluse esitamisega R.R. suhtes maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine. Sellest tulenevalt võib isik solidaarselt äriühinguga vastutada 16.05.2017 maksuotsusega tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustuse ja sellelt arvestatud intressi tasumise eest.
1.2.Ehitusturva OÜ maksumenetluses tuvastati, et äriühing on perioodil aprill kuni september 2016 kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult OÜ Mikal, Personal2GO OÜ ja Medoniks Grupp OÜ arvetel märgitud käibemaksu. Tegemist ei olnud tegelike teenusepakkujatega ja Ehitusturva OÜ oli sellest teadlik. Maksuhaldur vähendas Ehitusturva OÜ sisendkäibemaksu 70 970,89 euro võrra ning suurendas tulumaksukohustust 94 769,98 euro võrra. Seega suurenes äriühingu maksukohustus 165 740,87 euro võrra, millest on 29.01.2018 seisuga tasumata 152 731,13 eurot. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2017 otsusega haldusasjas nr 3-17-1296 Ehitusturva OÜ kaebuse 16.05.2017 maksuotsuse peale rahuldamata ja otsus on jõustunud.
1.3.R.R. vastutab Ehitusturva OÜ endise juhatuse liikmena solidaarselt äriühingu maksuvõla eest. Ta oli Ehitusturva OÜ juhatuse liige perioodil 01.03.2016–06.10.2016 ja osales aktiivselt äriühingu juhtimises. Kõik juhatuse liikmed korraldasid äriühingu raamatupidamist ja omasid ligipääsu äriühingu pangakontodele. Maksumenetluses tuvastati, et Ehitusturva OÜ teadis, et OÜ Mikal, Personal2GO OÜ ja Medoniks Grupp OÜ ei ole tegelikeks teenusepakkujateks. Tehingud tehti omavahel seotud isikute vahel, mis võimaldas fiktiivsete tehingute tegemises kokku leppida ja võltsarveid koostada. Maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine, ettevõtlusega mitte seotud väljamaksete tegemine ja maksude tasumata jätmine Ehitusturva OÜ poolt on seotud R.R. süülise tegevusega ning et isiku tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, mistõttu võib isik vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et R.R. eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale ning viia ettevõtlusest raja tulumaksuvabalt välja. R.R.lt võimaliku vastutusotsusega nõutava põhimaksuvõla summa 29.01.2018 seisuga on vähemalt 152 731,13 eurot, millele lisandub intress 52 008,92 eurot, kokku 204 740,05 eurot.
1.4.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või võimatuks. R.R. käitumine äriühingu maksude deklareerimisel iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse, mistõttu on tõenäoline, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ja sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara. Töötajate registri andmetel on R.R.l alates 21.08.2017 kehtiv tööleping ja keskmiseks töötasuks 1502,75 eurot, kuid maksuhalduril ei ole võimalik hinnata töösuhte iseloomu, selle jätkumist ja väljamaksete võimalikku suurust. Kuna R.R.l ei ole piisavat sissetulekut vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks tasumiseks, esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus võimaliku vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades ka maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist.
1.5.Vanim tasumata Ehitusturva OÜ maksukohustus pärineb 2016. a maikuust (tulumaks). Selle deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 10.06.2016. Isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega, hakkab maksusumma määramise aegumistähtaeg alates 11.06.2019. Järelikult ei ole aegumistähtaeg möödunud. Maksuvõlga ei ole ka kustutatud. 2(6)
3-18-218
Maksuvõlga ei ole õnnestunud Ehitusturva OÜ-lt sisse nõuda. Äriühingu pangakonto arestimise tulemusel laekus maksuotsuse katteks 11 296,73 eurot. Lisaks tasaarveldas maksuhaldur maksuotsusega määratud maksusummad tagastusnõudega summas 1713,01 eurot. Äriühingul ei ole kinnisvara, sõidukeid ega väikelaevu ja tema nimele ei ole avatud väärtpaberikontosid. Äriühing deklareeris viimati käivet 2017. a juulikuu kohta ja töötasu väljamakseid 2017. a juunikuu kohta. Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 27.11.2017. Viimati esitati majandusaasta aruanne 2016. a kohta. Seega ei ole Ehitusturva OÜ tegutsev äriühing ja tema võlga ei ole võimalik vähendada majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Äriühingut ei ole äriregistrist kustutatud.
1.6.R.R.le kuulub 4 väheväärtuslikku sõidukit ja 2 kinnistut. xxxxxxxx asuv 1-toaline korter, registriosa nr xxxxxx, suurus 42,9 m2, on R.R. ja K.R. ühisomandis. Kinnistul on hüpoteek summas 35 790 eurot. Korteri väärtuseks on viimaste aastate tehinguid arvestades umbes 16 645,20 eurot, millest R.R.le kuuluva osa väärtus on 8322,6 eurot. Kinnistul, asukohaga xxxxxxx, registriosa nr xxxxxxx, üldpind 205,2 m2, asuvad hüpoteegid kokku summas 147 635,9 eurot. Kinnistu väärtuseks on viimaste aastate tehinguid arvestades umbes 245 538,22 eurot. Võttes arvesse R.R.lt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suurust kokku vähemalt 204 740,05 eurot, on põhjendatud seada tema kinnistule (registriosa nr xxxxxx) hüpoteek. Arvestada tuleb lisaks täitemenetluse kuludega kokku summas 19 956,38 eurot. Seega taotleb maksuhaldur hüpoteegi seadmist summas 224 696,43 eurot. Kuna kinnisvara müügi korral rahuldatakse esmalt hüpoteegiga tagatud nõuded, ei pruugi kinnistu müügist saadavast rahast piisata vastutusotsusega määratava summa ja sundtäitmise kulude tasumiseks. Seetõttu on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud seada lisaks käsutamise keelumärge R.R. ühisomandis olevale kinnistule (registriosa nr xxxxxxx).
1.7.Maksuhaldur lõpetab R.R. vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Deposiiti kantava tagatissumma suuruseks oleks 204 740,05 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ja kinnisasjale
3(6)
3-18-218
hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Juhul, kui vastutavad mitu isikut, peavad nad täitma kohustuse solidaarselt (MKS § 40 lg 3).
8.Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega R.R. suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Riigikohus pidas võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-117-17, p 12). Äriregistri andmetel oli R.R. kontrollitaval perioodil mai–september 2016 Ehitusturva OÜ üks juhatuse liikmetest. Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt tegelesid kõik juhatuse liikmed aktiivselt äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisega ning omasid juurdepääsu äriühing pangakontodele. Maksuotsusest ja maksuhalduri selgitustest nähtub, et Ehitusturva OÜ tegi teadlikult seotud isikutega fiktiivseid tehinguid ja kajastas teadlikult raamatupidamises võltsarveid, et vähendada tasumisele kuuluvat
4(6)
3-18-218
käibemaksukohustust ja viia raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja. Maksuotsuse õiguspärasust on kontrollitud haldusasjas nr 3-17-1296, kus Ehitusturva OÜ kaebus jäeti rahuldamata. Sellistel asjaoludel saab R.R. pidada Ehitusturva OÜ-le maksuotsusega määratud kohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. R.R. on eelduslikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutab seetõttu maksuotsuses märgitud maksuvõla tekkimise eest, millele lisandub intress. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Kuigi maksuhaldur on viidanud taotluses ka Ehitusturva OÜ mai–juuni 2017 tekkinud maksukohustusele, mille eest ei saa R.R. vastutada, sest ta ei olnud äriregistri andmetel alates 14.10.2016 enam äriühingu juhatuse liige, nähtub maksuhalduri taotluses toodud arvutustest, et R.R.le eelduslikult määratava maksukohustuse puhul ei ole 2017. a maksuvõlaga arvestatud.
10.Maksuhaldur märkis taotluses, et maksuvõla sissenõudmine Ehitusturva OÜ-lt ei ole olnud tulemuslik. Äriühingu pangakontol ei ole piisavalt raha, talle ei kuulu registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, samuti on äriühingu majandustegevus lakanud, seega ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik ka tulevikus tekkiva tulu arvelt.
11.Käesoleval juhul ei esine taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Vastutusotsuse tegemise aluseks on äriühingu maksuvõlg, mille tekkimise eest vastutab R.R.. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud.
12.Kohus peab võimalikuks, arvestades R.R. käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isik võib hakata tema enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
13.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 122 kohase tagatise, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud täitekulude suuruses ja vajalikkuses.
14.Kohus selgitab, et täitetoiminguteks loa andmise puhul on kohtupraktikas pidevalt rõhutatud, et MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 58). Riigikohus toonitas 14.05.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-13 (p 14), et loa taotlemise menetluses tuleb uurida kinnistute väärtusi ning võrrelda nõude suurust ja vara väärtust. Maksuhaldur on esitanud hinnangud varale, mille suhtes ta soovib taotleda hüpoteegi seadmist või keelumärke kandmist. Kohtul ei ole põhjust kahelda esitatud andmetes ja kohtu hinnangul ei ole taotletud meetmed omaniku huve ülemäära kahjustavad. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust ja sellele lisanduvaid võimalikke täitekulusid, samuti kinnistutel olevasolevaid hüpoteeke, ei piisaks tõenäoliselt üksnes ühe kinnistu müügist saadavast rahasummast nõude täitmiseks. Kuna kohtulikku hüpoteeki ei ole võimalik seada ühisomandis olevale kinnisasjale ilma teise ühisomaniku loata (vt Riigikohtu 12.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-1141), on põhjendatud seada võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks teisele R.R. omandis olevale kinnistule käsutamise keelumärge, keelates R.R.l seda kinnistut käsutada.
15.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja
5(6)
3-18-218
põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.