lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2578/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2578/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1388
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 26. jaanuar 2018, Tartu 3-17-2578 Jaan Padari kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamisega Jaan Padari määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaan Padar

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaan Padari 17. detsembri 2017. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

13.detsembri 2017. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Jaan Padar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse justiitsministri
6.oktoobri 2016. a määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 31 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja selle mõju peatamiseks. Kaebaja soovis kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist ja Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“, mis keelab suitsetamise vanglas alates 01.10.2017, peatamist.
2.Tartu Vangla edastas vastuses kohtunõudele J. Padari 24. novembri 2017. a taotluse Tartu Vanglale suitsetamise lubamiseks ja tubakatoodete väljastamiseks ning 24. novembri 2017. a vaide Tartu Vangla direktori käskkirja, mis keelab suitsetamise alates 1. oktoobrist 2017, vaidlustamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus tagastas 04.12.2017. a määrusega J. Padari kaebuse
31.detsembrini 2017. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS v.r) § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), jättis J. Padari esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kaebaja vaidlustatud justiitsministri määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes, mille tühistamist saaks halduskohtule esitatud kaebusega nõuda. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ette nähtud teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav ja selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et kuna kaebaja soovib ka Tartu Vangla kodukorra peatamist, siis vaidlustab kaebaja ka üldkorraldust, milles kehtestati muudatused Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49. Tartu Vangla teatel esitas J. Padar 24. novembril 2017 suitsetamise teemalise vaide ning taotluse, kuid vangla ei ole avaldusi veel lahendanud ning nende lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Eeltoodu tõttu tagastas kohus kaebuse nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et kaebaja peab kohtule selgitama, miks tema õiguste kaitse muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida. Samuti tuleb tal esitatud väited tõendada ning tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4.J. Padar esitas Tartu Halduskohtule täiendavad seisukohad, märkides, et kohtuvaidluse ajal ta ei saa suitsetada ning kui vaidlus lõppeb tema võiduga, ei ole võimalik vahepealsel ajal mittesuitsetamist olematuks teha. Kui kaebaja ei saa suitsetamist jätkata, võib see põhjustada võõrutusnähte, mis võivad ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste taset. Oluline on, et võõrutusnähtude tekkimine on võimalik. Kaebaja on 20 aastat suitsetanud ning tema organism on sellise elukorraldusega harjunud, mis võib võõrutusnähte suurendada. Kaebaja soovib esialgset õiguskaitset, et jätkata suitsetamist.
5.Tartu Halduskohus jättis 13. detsembri 2017. a määrusega J. Padari esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna J. Padar on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Kaebaja ei ole märkinud, millised võõrutusnähud tal on ilmnenud ega ole pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu vangla meditsiiniosakonna poole, mistõttu puuduvad tõendid, et kaebajal mingid võõrutusnähud esinevad. Pärast suitsetamise keelu tühistamist võib kaebaja hakata uuesti suitsetama. Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajale kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Asjakohatu on kaebaja väide, et tal puudub erinevalt vanglas töötavatest isikutest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Kinnipeetava liikumisvabadust piiratakse kooskõlas õigusaktidega ning see ei ole võrreldav vanglas töötavate isikute õigusega oma liikumisvabadust vabalt teostada. Kaebaja põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtumenetluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks.
6.J. Padar esitas 17. detsembril 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab asjas nr 3-17-2578 tehtud määrust. Määruskaebuses leiab kaebaja, et tema õigusi on rikutud. 15. novembril 2017 pöördus kaebaja halduskohtusse seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vangla territooriumil ja palus lubada suitsetada ja osta vangla poest sigarette, kuid talle vastati keelduvalt. Kaebaja pöördus kaks korda valvearsti poole peavaludega ja valudega rinna vasakus pooles. Hiljem sai kaebaja teada, et need sümptomid vastavad järsult suitsetamise maha jätnud inimesel tekkivatele sümptomitele. Valud kestavad siiani. Kaebaja ei pea vajalikuks pöörduda perearsti poole, kuna viimasel vastuvõtul ütles arst, et ei usu kaebaja sõnu. Samuti pöördus kaebaja kontaktisiku poole palvega anda abivahendeid suitsetamise vastu, kuid ta sai keelduva vastuse. Suitsetamisega vangla territooriumil ei sea kaebaja ohtu mittesuitsetajate tervist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
8.Ringkonnakohus märgib selgituseks, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS) § 2891 sätestab, et enne 2018. aasta 1. jaanuari esitatud edasikaebustele kohaldatakse käesoleva seadustiku enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni. Eeltoodu tõttu lahendab ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse HKMS varasema redaktsiooni (v.r) alusel.
9.J. Padar esitas määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule, mistõttu saab ringkonnakohus aru, et J. Padar soovib vaidlustada halduskohtu 13. detsembri 2017. a määrust, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
10.Tulenevalt HKMS §-st 249 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus. See on üks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldustest, mille puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Esialgne õiguskaitse peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sellega sama eesmärki. Tartu Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Varasemalt oli halduskohus 4. detsembri 2017. a määrusega kaebuse tagastanud halduskohtul puuduva pädevuse ning kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole asjaolud muutunud. Kaebaja sai halduskohtu 4. detsembri 2017. a määruse kätte 6. detsembril 2017, seega tuli määruskaebus selle määruse vaidlustamiseks esitada hiljemalt 21. detsembril 2017. Kohtute infosüsteemi andmetel kaebaja halduskohtule 4. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebust ei esitanud. Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas on jõustunud. Kuna kaebuse esemega seonduvat kohtumenetlust ei eksisteeri, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ringkonnakohtul puudub alus halduskohtu 13. detsembri 2017. a määruse tühistamiseks.
11.HKMS v.r § 206 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS v.r § 187 lg 3 p 5 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
12.Olukorras, kus kaebus on tagastatud ja halduskohtu vastavat määrust pole vaidlustatud, ilmselgelt ei ole saa rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebust. Kaebaja kaebus tagastati halduskohtul pädevuse puudumise ja kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kui kaebaja on esitanud vanglale taotluse suitsetamise võimaldamiseks ja vangla teeb keelduva otsuse, on kaebajal võimalik vaidlustada keelduv otsus koos asjakohaste vangla kodukorra sätetega. Riigikohus on asja nr 3-17-749 lahendis leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ vastavate sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus J. Padari määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse peale HKMS v.r § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 5 alusel.
14.Kaebaja palub võimalusel saata talle kohtumäärus vene keeles, kuna vene keel on tema emakeel. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kaebaja on esitanud antud haldusasja raames kohtule eesti keeles selge ja arusaadava kaebuse (tl 1-2) ning täpsustavad seisukohad (tl 14). Samuti on asja materjalidest näha, et ta on vanglale esitanud eestikeelse vaide ja taotluse (tl 7-8). Kuigi kaebaja väidab, et vene keel on tema emakeel, saab ringkonnakohtu hinnangul kaebaja eesti keelest niipalju aru, et osaleda eestikeelses kohtumenetluses ja esitada enda poolt eesti keeles koostatud ja põhjendatud dokumente. Eeltoodu alusel ei pea ringkonnakohus J. Padari taotlust põhjendatuks. Kui J. Padar soovib endiselt käesoleva määruse vene keelde tõlkimist, tuleb tal kohtule esitada selleks täiendavalt põhjendatud taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium