Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 10. november 2016 nr 2-16-114015 Osaühing ProInkasso hagi Janno Oja vastu 02.04.2012 sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppest tuleneva võla 1917,34 euro väljamõistmiseks
1.Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-114015.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista Osaühingult ProInkasso Janno Oja kasuks kostja kantud menetluskulud summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks 23,33 eurot) ja tasumata ning väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub 140 euroga.
5.Toimetada määruse koopia kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele. Edasikaebamise kord TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS
1.Hageja on 30.06.2016 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas 29.07.2016 vastuväite, mistõttu edastati tsiviilasi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hageja on 15.08.2016 esitanud kostja vastu hagiavalduse 02.04.2012 sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppest tuleneva võla 1917,34 euro saamiseks. Kostja avaldas 06.09.2016 vastuses muuhulgas, et vaidlusalusel 02.04.2012 dokumendil olev allkiri on võltsitud ega kuulu kostjale. Hageja on 16.05.2016 esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, taotledes menetluse lõpetamist ning ühtlasi poole riigilõivu summas 112,50 eurot tagastamist, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude osas põhjendab hageja, et TsMS § 200 lõikele 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja on nimetatud kohustust rikkunud ning põhjustanud oma käitumisega ise olukorra, kus hageja esitas kostja vastuväitele vaatamata kohtusse hagi menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Nimelt esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses sisutu vastuväite, et „avaldaja nõue võlgniku vastu on esitatud alusetult ja on täielikult põhjendamatu“. Kui kostja oleks esitanud maksekäsu kiirmenetluses vastuväite koos sisuliste põhjendustega kokkuleppe allkirjade ehtsuse osas, ei oleks hageja lasknud asjal minna üle hagimenetlusse ning kostja oleks saanud enda ja hageja võimalikke menetluskulusid vältida. Lisaks on oluline märkida, et hageja esindaja saatis enne hagi esitamist 09.08.2016.a. kostja esindajale kirja (tl 31), milles soovis kostja seisukohta kompromissi sõlmimise võimaluste osas, eesmärgiga vältida mõlema poole huvides hagimenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid. Antud kirjale vastust ei saabunud ning samuti ei olnud kostja esindajat võimalik telefoni teel kätte saada. Kostja, jättes maksekäsu kiirmenetluses oma vastuväite sisuliselt põhjendamata ning jättes oma vastuväite sisu ja seisukoha avaldamata ka pärast seda, kui hageja esindaja pöördus enne hagi esitamist kostja esindaja poole kompromissläbirääkimiste sooviga, on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt ning tekitanud hagejale (ja ilmselt ka endale) asjatult täiendavaid menetluskulusid. Hageja andis seega kostjale võimaluse menetluskulusid vältida, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Hageja on teadlik, et TsMS § 168 lg 4 näeb ette üldreegli, mille kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, kuid leiab, et eelkirjeldatud asjaolude tõttu tuleb nimetatud üldreeglist kõrvale kalduda.
3.Kostja on 04.10.2016 seisukohas nõus menetluse lõpetamisega, kuid soovib kostja menetluskulude summas 420 eurot (sh km) väljamõistmist hagejalt. Kostja tõendab oma menetluskulusid 03.10.2016 arvega nr 161001 (tl 36) Kostja leiab, et tema menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. Advokaadist esindaja õigusabi koosnes: - maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumine ja makseettepanekule vastuväite koostamine – 0,5 tundi; - hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs ning konsultatsioon esindatavaga – 1 tund; - hagile kostja vastuse koostamine – 2 tundi Kokku on vandeadvokaat Raul Oberg osutanud kostja Janno Ojale õigusabi 3,5 tunni ulatuses. Advokaadibüroos Oberg & Partnerid OÜ, mille kaudu vandeadvokaat Raul Oberg tegutseb, on 2016.a. kehtestatud advokaadi poolt osutatava õigusabi ühe tunni hinnaks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Kostja ei ole oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. Õigustamatu, kohatu ja eluliselt mitteusutav on hageja väide, et allkirjad dokumentidel on võltsitud kostja teadmisel ja korraldusel. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vaidlusaluseid 02.04.2012.a. dokumente lisama ei pidanud ega ka lisanud. Tõendite lühikirjeldusest maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei piisa, et anda hinnang tõendi sisu, vormi ja lubatavuse kohta. Hageja on maksekäsu
kiirmenetluse avalduses andnud ebaõige kinnituse, et on avaldajana esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt. TsMS § 485 lg 2 kohaselt ei ole makseettepanekule vastuväite põhjendamine vajalik. Hageja pidi arvestama, et ebaõige avalduse ja hagi esitamisega võib temal kaasneda kohustus hüvitada kostja menetluskulud. Kostja poolt lepingulise esindaja kasutamine oli igati õigustatud. Seonduvalt hageja lepingulise esindaja 09.08.2016.a. e-kirjaga osundab kostja, et selles ei ole tuntud mingit huvi vastuväite põhjuste kohta, vaid lähtuti kompromissi võimalikkuse puhul eeldusest, et hageja nõue on põhjendatud ja võimalik kompromiss võimaldaks võlgnikul vaid vähendada tema poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Alles hageja poolt esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide (tõendite) pinnalt sai kostja kujundada oma kindla seisukoha dokumentide võltsituse ja nõude põhjendatuse osas. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ebaõigete väidete ja kahtlaste tõendite esitamisega maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses võttis hageja endale teadlikult riski, et temal tuleb hüvitada kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, sealhulgas hagist loobumise korral. TsMS § 162 lg 4 ei ole käesoleval juhul ka analoogia korras kohaldatav.
4.Hageja on 20.10.2016 veel kohtule täiendavalt avaldanud, et kostja on oma menetlusõigusi kasutanud pahauskselt. Hageja lähtus kohtusse pöördumisel heast usust, et kokkuleppe on allkirjastanud kostja. Hageja leiab, et maksekäsumenetluses tuleks vastuväidet põhjendada tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kui võlgnikule oli tema vastu esitatud nõue arusaamatu, siis oleks mõistlikult ja heas usus tegutsemise korral saanud lihtsasti avaldajaga ühendust võtta nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks – vajalikud kontaktid olid maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud. Võlgnik seda ei teinud ega reageerinud mingilgi moel avaldaja poolt heas usus tehtud ettepanekule pidada kompromissläbirääkimisi hagimenetluse ja sellega seonduvate kulude vältimiseks. Hageja on seisukohal, et vastuväite põhjendused jäeti kostja poolt meelega avaldamata, et suurendada kostja menetluskulusid. Vastuväite sisu varasemal avaldamisel ei oleks hagimenetlusega seotud kulusid kostjale tekkinnud, kuna avaldaja ei oleks hagi kohtusse esitanud. Eeltoodud põhjendused annavad aluse lugeda kostja menetluskulusid põhjendamatuks ja ebavajalikuks, arvestades samuti vaidluse vähest keerukust ja kostja vastuse sisu ning pikkust. Samuti ei eeldanud põhjendamatu vastuväite koostamine mingeid õigusalaseid teadmisi. Samuti on maksekäsumenetluses kõikide menetluskulude hüvitamise ülempiiriks avaldaja jaoks 20 eurot, mistõttu ei saaks see hageja hinnangul olla suurem ka võlgniku menetluskulude osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
6.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine alust menetluse lõpetamisest keeldumiseks ning kuna hageja on hagist loobunud, võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
8.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust, seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on seisukohal, et menetlusosaline ise kannab enda poolt esitatavate tõendite kvaliteedi riski, mistõttu esitades kohtusse avalduse/hagi, mis tugineb kontrollimata tõenditele, võtab hageja riski, et menetlus ei pruugi kulgeda hagejale esmalt eelduslikult soovitud suunas. Samas möönab kohus, et ka kostja ei tohiks sellises olukorras venitada vastuväidete esitamisega, millised on kostjale teada juba varasemalt, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada kostjal väidetavalt tekkinud menetluskulusid.
9.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus kontrollib käesolevaga kostja lepingulise esindaja kulude kogusummas 420 eurot (sh km 70 eurot) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on vandeadvokaadi tunnitasu (120 eurot, sh käibemaks) aktsepteeritav ning kooskõlas advokaatide tasumääradega. Kohus nõustub hagejaga osas, milles ta märgib, et kuivõrd maksekäsumenetluses kõikide menetluskulude hüvitamise ülempiiriks avaldaja jaoks on 20 eurot, ei saaks see olla suurem ka võlgniku menetluskulude osas. Arvestades maksekäsu kiirmenetluse vastuväite lakoonilisust, ei ole põhjendatud hüvitada kostja menetluskulusid maksekäsumenetluses suuremas ulatuses kui 20 eurot (sh käibemaks). Arvestades käesoleva tsiviilasja vaidluse vähest keerukust ning kostja põhivastuväite olemust on kohtu hinnangul põhjendatud kostja menetluskulud kohtumenetluses ühe õigusabitunni ulatuses, mis kulus kohtu arvates kostja 06.09.2016 kirjaliku vastuse koostamiseks. Kohus on seisukohal, et vastuse koostamine käesolevas tsiviilasjas ei saanud olla nii aja- ning ressursimahukas, kui menetlusosaline üritab seda kohtule näidata. Samuti ei arvesta kohus menetluskuludena kulusid, mis ei ole kontrollitavad ega hinnatavad, s.o konsultatsioon kliendiga. Kohus saab arvestada menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse menetlusdokumendi, s.o antud juhul kostja vastuse, koostamisega. Ka hagimaterjale, millega tutvuda, ei olnud käesolevas tsiviilasjas palju, st sisuliselt vaid üks üheleheline võladokument (tl 13). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 140 (ükssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks 23,33 eurot) (120 + 20).
10.Kuivõrd kostja on taotlenud menetluskuludelt ka viivist, rahuldab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotluse ja mõistab väljamõistetud menetluskuludelt hagejalt kostja kasuks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus määrab, et menetluskulude viivisearvestus tuleb lõpetada, kui viivisesumma võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 140 euroga.
11.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohasel tagastatakse hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust. Hageja taotlusel tuleb menetluses tasutud riigilõivust kokku summas 225 eurot hagejale tagastada 112,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.