Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 23.01.2018, Tartu 3-17-2893 Gintas Burkauskase esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määrus Gintas Burkauskase määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja/määruskaebuse esitaja Gintas Burkauskas
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Gintas Burkauskase määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
3.Jätta Gintas Burkauskase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määrus resolutsiooni p 2 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 22.12.2017. a käskkirjaga nr 6-1/1273 alates 22.12.2017 G. Burkauskase suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p-de 1, 3 ja 4 ning justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 14 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirja kohaselt toimus kambris nr 306 konflikt X.X. ja G. Burkauskase vahel, mis sai alguse sellest, et X.X. ei ostnud poest kaupa G. Burkauskasele, mistõttu viimane lõi rusikaga X.X. G. Burkauskase suhtes on varasemalt 27.09.2016 samalaadsetel põhjustel (tekitas kaaskinnipeetavale vigastusi, sest viimane kasutas külmkapis riiulit, mida G. Burkauskas pidas enda omaks) kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid kinnipeetav jätkuvalt lahendab probleeme füüsilise vägivallaga. Seega võib G. Burkauskas jätkata subkultuuriliste tõekspidamiste viljelemist ning ohustada kaaskinnipeetavate õigushüvesid ja julgeolekut vanglas. G. Burkauskase puhul on subkultuurilistest hoiakutest tulenev vägivaldse ründe toimepanemise oht alaline, seega intsidentidest tekkinud pinge foonil uue konflikti ja ründe tõenäosus on tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Vangla leidis, et
ohutuse tagamiseks ja õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks on kinnipeetava suhtes põhjendatud kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.
2.G. Burkauskas esitas 27.12.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus peatada Tartu Vangla 22.12.2017. a käskkirja nr 6-1/1273 kehtivus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Taotluse põhjendused: 22.12.2017 lukustatud kambrisse paigutamisel midagi ei selgitatud. VangS § 69 kohaldamisest teatati suuliselt ja mingeid seletusi ei võetud. Vestlusest operatiivtöötajaga sai teada, et põhjus tuleneb 15.12.2017 toimunud konfliktist ning seostub kaaskinnipeetavate M.M. ja X.X. ga. Esialgu keelduti käskkirja väljastamast ja hiljem ei tõlgitud käskkirja ega operatiivtöötaja ettekannet. G. Burkauskasel ei ole X.X. ga konflikti ega seost viimase vigastusega. Käskkirjas ei ole märgitud konflikti aega, samuti puuduvad tõendid.
3.Tartu Vangla teatas 03.01.2018. a seisukohas, et G. Burkauskas esitas 27.12.2017 vanglale vaide 22.12.2017. a käskkirja nr 6-1/1273 peale ja menetlus on vanglas pooleli. Vangla leidis, et G. Burkauskase esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati G. Burkauskase suhtes kaaskinnipeetavate ohutuse tagamiseks.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 03.01.2018. a määrusega G. Burkauskase menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Kohtule kättesaadava info alusel ei ole põhjust välistada kaebuse perspektiivi ega esialgse õiguskaitse vajadust, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel rakendatakse kinnipeetava suhtes tavarežiimist ulatuslikumaid piiranguid. Arvestada tuleb avaliku huvi ja teiste isikute huvide ning õiguste olulisust. Vangla on selgitanud, et taotleja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise tingis vajadus tagada kaaskinnipeetavate ohutus ja ära hoida edaspidiseid rikkumisi. Vanglal on kohustus tagada vangla üldine ja seal viibivate isikute julgeolek (VangS § 66 lg 1), mille üheks abinõuks on VangS §-s 69 sätestatud julgeolekumeetmete kasutamine. Avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ja teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas on ülekaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kui vanglal on tekkinud kahtlus julgeolekuohus, siis selle tõrjumise vajadus õigushüvede kaitseks on kaalukam kinnipeetava suhtes kohaldatavatest ajutistest piirangutest. Eelnevat arvestades ja erinevate huvide kaalukust silmas pidades ei ole tegemist haldusaktiga, mis ilmselgelt oleks õigusvastane ja taotleja liikumisvabadust ülemääraselt piirav. Haldusaktis ei esine selliseid puudusi, mis annaks juba esialgse õiguskaitse menetluses alust arvata, et julgeolekuabinõude kohaldamine on ilmselgelt õigusvastane olnud. Kui piirangute kohaldamine peaks õigusvastaseks osutuma, on hilisem kahju hüvitamine võimalik õiguskaitseabinõu. Seega ei ole põhjendatus kohaldada HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.G. Burkauskas esitas 11.01.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 22.12.2017. a käskkirja nr 6-1/1273 kehtivuse peatamiseks. Määruskaebuse põhjendused: G. Burkauskasel ei ole olnud konflikte X.X. ga. Vangla kitsendas määruskaebuse esitaja õigusi ja rikkus HMS-i, HKMS-i, VSkE, õiguskantsleri ettekirjutust, VangS § 11 lg 5 ja § 41 lg 1 nõudeid. VangS § 69 kohaldamise kehtivus on väga pikaajaline, kuna G. Burkauskas on üksikkambris 49 ööpäeva ning lisaks kohaldatakse muid keeldusid (nt kuuma vee puudumine, võimaluse puudumine pesta, käia arsti juures, helistada jne). Enne VangS § 69 kohaldamist
peab vangla veenduma inimese süüs või konflikti toimumises. Riigikohus on seisukohal, et diskretsiooniotsuse puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti hoolikas. Kinnipeetavate õigusi intensiivselt kitsendavate meetmete kohaldamiseks ei piisa ainult abstraktse julgeolekuohu tuvastamisest (Riigikohtu 23.05.2013. a otsus nr 3-3-1-19-13, p 23). Kohus peab tuvastama, kas vangla kahtlustus kaitstavale õigushüvele võimaliku kahju tekitamise osas oli põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. G. Burkauskase määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Alates 01.01.2018 esitatud määruskaebuste puhul ei ole vaja enam tasuda riigilõivu. Seega saab ringkonnakohus G. Burkauskase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse võtta.
7.Tartu Vangla on saanud esitada 03.01.2018 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele vastusena halduskohtu nõudele ning määruskaebuse kiiremaks läbivaatamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab tema varasema seisukohaga (HKMS § 252 lg 1).
8.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
9.HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et käesolevas asjas ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks ega esialgse õiguskaitse vajadust olematuks. Ka on halduskohus HKMS § 249 lg-st 3 lähtudes õigesti arvestanud avaliku huvi ja teiste isikute õiguste olulisust. Oluliseks ja avalikes huvides olevaks tuleb pidada üldist julgeoleku tagamist vanglas. G. Burkauskas ei vaidle määruskaebuses vastu halduskohtu seisukohale, et avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ja teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas on ülekaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
11.G. Burkauskase arvates peab kohus tuvastama, kas vangla kahtlustus kaitstavale õigushüvele võimaliku kahju tekitamise osas oli põhjendatud. Ringkonnakohus G. Burkauskase väitega ei nõustu. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust
(Riigikohtu 02.06.2010. a otsus nr 3-3-1-33-10, p 11; 06.05.2015. a otsus nr 3-3-1-88-14, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (Riigikohtu 20.04.2011. a otsus nr 3-3-1-94-10, p 12; 06.05.2015. a otsus nr 3-3-1-88-14, p 15). Veel on kohtupraktikas järjekindlalt rõhutatud nii vangla kohustust tagada julgeolek kui ka vangla pädevust julgeolekuohte ära tunda ja hinnata ning teostada kaalumist kohaste abinõude valikul ja kohaldamisel (Riigikohtu 25.10.2012. a otsus nr 3-3-1-28-12, p 14). Samuti on kohtupraktikas korduvalt selgitatud, et täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (Riigikohtu 13.11.2009. a otsus nr 3-3-1-63-09, p 16; 06.05.2015. a otsus nr 3-3-1-88-14, p 16; 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 17). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu 06.05.2015. a otsus nr 3-3-1-88-14, p 16).
12.Asjaolud ja kaalutlused, millele tuginedes anti hinnang G. Burkauskase ohtlikkusele ja võimalikule õigusrikkumise ohule (uue konflikti ja ründe oht), on ringkonnakohtu hinnangul vangla 22.12.2017. a käskkirjas selgelt välja toodud. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka määruskaebuse esitaja väidetest asjaolusid, millele tuginedes saaks pidada vangla prognoosotsust meelevaldseks ega ka järeldada kohaldatud julgeolekuabinõude alusetust. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu 23.05.2013. a otsuse nr 3-3-1-19-13 p-s 23 märgitule ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest otsuses on antud hinnang ohjeldusmeetmete kohaldamise vajadusele kinnipeetava etapeerimisel saatebussis, millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus G. Burkauskase määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.01.2018. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata.
14.G. Burkauskas on määruskaebusele lisanud 22.12.2017. a õiendi ettekande E6261 juurde ja Tartu Vangla 22.12.2017. a käskkirja nr 6-1/1273. Kuna eelnimetatud käskkiri on juba haldusasja toimikus olemas (tl 23-24), siis tagastab ringkonnakohus selle määruskaebuse esitajale. Ringkonnakohus ei pea vaidluse lahendamiseks vajalikuks ka määruskaebusele lisatud õiendi asja materjalide juurde võtmist ning tagastab ka selle määruskaebuse esitajale.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.