Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-114925/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 996

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

PlusPlus Baltic OÜ12273105

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-114925

Tsiviilasi

Plusplus Baltic OÜ hagi XXXXvastu võlgnevuse nõudes 1 602.77 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Plusplus Baltic OÜ (registrikood 12273105, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Mõista kostjalt XXXX hageja Plusplus Baltic OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 854 (kaheksasada viiskümmend neli) eurot, lepingutasu 18.90 eurot (kaheksateist eurot ja 90 senti), intress 160.27 eurot (ükssada kuuskümmend eurot ja 27 senti), viivis 471.13 eurot (nelisada seitsekümmend üks eurot ja 13 senti) ja viivis põhivõlgnevuselt (854 eurot) alates 13.09.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,0518 % päevas.

3.Mõista kostjalt XXXX hageja Plusplus Baltic OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (225 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Mõista kostjalt XXXX välja menetluskulud summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 54.56 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 170.44 eurot, Plusplus Baltic OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank EE513300333522160001. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Nimelt kuulus nõue esmalt XXXX OÜ-le ja seejärel XXXX As-le, kes loovutas nõude PlusPlus Baltic OÜ-le, kellele osutab õigusabi PlusPlus Inkasso OÜ. Nii hageja kui ka hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse gruppi (PlusPlus Capital AS, hageja ja hageja esindaja on PlusPlus Capital AS tütarettevõtted. Tütarettevõtjat loetakse emaettevõtja kontrolli all olevaks, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat. Antud juhul omab emaettevõtja 100% hageja ja hageja esindaja osadest, seejuures on ka majandusaasta aruannetes hageja ja hageja esindaja kajastatud kui grupi tütarettevõtted), millest tekib kohtu hinnangul põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev grupi liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku koormama hakkab. Kohus leiab, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.