lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-107/3

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-107/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. jaanuar 2018, Tallinn 3-18-107

Haldusasi

A.R. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (vanglas suitsetamine).

Menetlusosalised

Taotleja: A.R.

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.R. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Tallinna Vanglas kinni peetav A.R. esitas 15. jaanuaril 2018 Tallinna Halduskohtule taotluse kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajal osta vangla kauplusest tubakatooteid ja suitsetada sellistel tingimustel, nagu see toimus enne 1. oktoobril 2017. Taotlusest nähtuvalt on A.R. esitanud Tallinna Vanglale vaide, millega taotleb suitsetamist keelava vangla kodukorra punkti tühistamist ja suitsetamise lubamiseks kohustamist. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses leiab A.R., et tema vaie on perspektiivikas, kuna vanglas kehtestatud täielik suitsetamise keeld rikub kinni peetavate isikute põhiõigusi ja on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamist halduskohtult taotleda ka enne kaebusega halduskohtusse pöördumist ehk juba vaidemenetluse ajal. Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning vaide, samuti tulevase võimaliku sellekohase kaebuse eduväljavaated on väga kasinad.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Esialgne õiguskaitse tähendab kohtu otsustust reguleerida vaidlusalune olukord mingil ajutisel viisil käimasoleva kohtumenetluse või vaidemenetluse ajaks. HkMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebaja (vaide esitaja) jaoks pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumist kohtumenetluse (vaidemenetluse) ajal. Käesoleval juhul on vaidluse all kaebaja õigus vanglas suitsetada. Alates 1. oktoobrist 2017 kaebajal vanglas suitsetamise võimalust ei ole. Möönan, et suitsetamisega harjunud inimese jaoks on suitsetamise võimaluse ära võtmine ebameeldiv, see võib põhjustada meeleoluhäireid ja füüsilisi vaevusi, ent sellele vaatamata pole tegemist pöördumatult kahjulike tagajärgedega. On üldteada, et suitsetamine on kahjustab tervist, samas kui suitsetamisest loobumise ebameeldivad kõrvalnähud on ajutised ja pikemas perspektiivis toob suitsetamisest loobumine inimesele kasu. Suitsetamine, mis on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele (siiski järjest suurenevate piirangutega) lubatud tegevus, ei ole vähemalt üldjuhul eluks vajalik ega vältimatu. Juhul kui kaebajal tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete võtmiseks. Seega isegi kui möönda, et suitsetamise võimaluse puudumisest tekkinud ebameeldivuste hilisem heastamine ei ole võimalik, ei ole tegemist kaebajale kahjuliku tagajärjega, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Seega puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
4.Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks võib olla kaebuse ilmne perspektiivitus. Leian, et kaebaja poolt esitatud vaide või tulevikus esitatava võimaliku samasisulise kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. Vanglas suitsetamise keeld ei riku ühtki vanglas kinni peetavale isikule põhiseadusega tagatud õigust. Vangistus seisnebki isikule erinevate piirangute seadmises ning kindlale režiimile allutamises. Vanglas on keelatud paljud tegevused, suhtlusvõimalused, asjad ja ained, millega tegelemine või mille valdamine vabaduses võimalik on. Selliste piirangute kogum moodustabki vangistuse sisu. Riigil on õigus vangistuse sisuks olevate piirangute kogumit muuta ning kinni peetav isik ei saa nõuda, et vangistus viidaks kogu selle kestuse ulatuses täide sellistes tingimustes, mis olid isiku vangistusse paigutamisel. Asjaolu, et tubaka suitsetamine teadaolevalt inimest agressiivseks, kontrollimatuks või muul moel ohtlikuks ei muuda (erinevalt näiteks alkoholist, mille tarvitamine vangistuses samuti keelatud, ent vabaduses võimalik on), ei tähenda, et vangistuses peaks suitsetamist võimaldama. Suitsetamisele kui tegevusele ei ole mitte kellelgi tõtt-öelda muud õigustust peale selle, et see on mõnus või harjumuspärane. Vanglas ei pea olema mõnus ega harjumuspärane.
5.Vangistuse sisuks olevad piirangud ei tohi olla meelevaldsed ent riigil on väga avar otsustusruum määramaks, milliste meetoditega vangistuse eesmärke ellu viia ja millised piiranguid vangistuse sisu moodustavad. Mida väiksem konkreetse keelatud tegevuse väärtus inimese elu ja heaolu seisukohast, seda vähem peab riik vastava tegevuse vangistuses keelamisel seda õigustama. Suitsetamine ei kujuta endast inimese elu ja heaolu seisukohast iseäranis olulist väärtust. Vanglas suitsetamise keeld on käsitatav piinamise ega inimväärikust alandava kohtlemisena.
6.Vanglas suitsetamise mitte lubamisel võib olla ka arvestatav mõju kinnipeetava taasühiskonnastamisele, sest sel moel võib isik olla suuteline ka pärast karistuse kandmist hoiduma suitsetamisest kui sõltuvuslikust tegevusest ja vältida ka suitsetamisega seotud kulusid, mis loob talle paremad võimalused toime tulekuks suitsetamist üha enam taunivas ühiskonnas. Seega on kinni peetava isiku võõrutamisel suitsetamisest oluline positiivne mõju kinni peetava isiku tulevikule.
7.Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et suitsetamise lubamine vanglas nõuab vanglateenistuselt täiendavaid tegevusi, mis seonduvad tubakatoodete ja suitsetamistarvete hoiustamisega ning selle tagamisega, et kinni peetavad isikud kasutasid suitsetamistarbeid eesmärgipäraselt ega saaks neid kasutada näiteks omavahelistes tehingutes arveldusvahendina või muul vanglas korra ja julgeoleku tagamist kahjustaval eesmärgil. Suitsetamise mitte võimaldamine on niisiis vangla julgeoleku huvides.
8.Lisaks eelnevale tuleb tähele panna, et vangla sisekorra eeskirja sätted, millest 1. oktoobril 2017 kehtiv vanglas suitsetamise keeld tuleneb (st. millega muudeti vangla sisekorra eeskirja §-e 81 ja 641), võeti vastu juba justiitsministri 6. oktoobri 2016 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Sellise piirangu kehtestamist on sestpeale korduvalt kajastatud ajakirjanduses ning kahtlemata on sellest teavitatud ka Eesti vanglates kinni peetavaid isikuid. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 2017. aasta aprillikuus vastu võetud käskkirjaga. Seega oli vanglas kinni peetavatel isikutel piisavalt aega tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga harjumiseks ning oma harjumuste ümber kujundamiseks selliselt, et suitsetamise mitte võimaldamisega kaasnevad ebameeldivused oleksid võimalikult väikesed või puuduksid sootuks. Samuti on vanglatel olnud kogu aeg kohustus tagada suitsetamisest loobuda soovivatele kinnipeetavatele vajalik nõustamine. Eelnevat kokku võttes leian niisiis, et suitsetamise järele ei ole inimesel tõsist vajadust, suitsetamisest loobumine on kasulik nii kinnipeetava tervise seisukohast ja loob talle ka paremad võimalused ühiskonda naasmisel, suitsetamise keelamine tugevdab julgeolekut vanglas ja vähendab mitmeid julgeolekuriske ning viimaks on igaühel olnud piisavalt aega harjumaks teadmisega, et alates 1. oktoobrist 2017 vanglates suitsetada ei saa ning oma harjumused ja käitumine vastavalt sellele teadmisele ümber kujundada. Neil põhjustel pean kaebaja poolt esitatud vaiet ja tulevikus esitatavat võimalikku samasisulist kaebust perspektiivituks. Ma ei nõustu eeltoodud põhjustel ka Tartu Halduskohtu poolt sarnastes küsimustes varem tehtud kohtulahendites võetud seisukohtadega. Vaide ja võimaliku kaebuse vähesed eduväljavaated koos tegeliku esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega õigustavad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja