Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-107
Haldusasi
XX esialgse õiguskaitse taotlus
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – XX Haldusorgan – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2018. a määruse peale haldusasjas nr 3-18-107 rahuldamata.
Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
3-18-107 Vanglas suitsetamise keeld ei riku ühtki vanglas kinnipeetavale isikule põhiseadusega tagatud õigust. Vangistus seisnebki isikule erinevate piirangute seadmises ning kindlale režiimile allutamises. Riigil on õigus vangistuse sisuks olevate piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik ei saa nõuda, et vangistus viidaks kogu selle kestuse ulatuses täide sellistes tingimustes, mis olid isiku vangistusse paigutamisel. Vangistuse sisuks olevad piirangud ei tohi olla meelevaldsed, ent riigil on väga avar otsustusruum määramaks, milliste meetoditega vangistuse eesmärke ellu viia ja millised piiranguid vangistuse sisu moodustavad. Mida väiksem on konkreetse keelatud tegevuse väärtus inimese elu ja heaolu seisukohast, seda vähem peab riik vastava tegevuse vangistuses keelamisel seda õigustama. Suitsetamine ei kujuta endast inimese elu ja heaolu seisukohast iseäranis olulist väärtust. Vanglas suitsetamise keeld ei ole käsitatav piinamise ega inimväärikust alandava kohtlemisena. Vanglas suitsetamise mittelubamisel võib olla ka arvestatav mõju kinnipeetava taasühiskonnastamisele, sest sel moel võib isik olla suuteline pärast karistuse kandmist hoiduma suitsetamisest kui sõltuvuslikust tegevusest ja vältida suitsetamisega seotud kulusid, mis loob talle paremad võimalused toimetulekuks suitsetamist üha enam taunivas ühiskonnas. Suitsetamise mittevõimaldamine on vangla julgeoleku huvides. Vangla sisekorra eeskirja sätted, millest 01.10.2017 kehtiv vanglas suitsetamise keeld tuleneb (st millega muudeti vangla sisekorraeeskirja §-e 81 ja 641), võeti vastu juba justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 2017. a aprillikuus vastu võetud käskkirjaga. Seega oli vanglas kinni peetavatel isikutel piisavalt aega tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga harjumiseks ning oma harjumuste ümber kujundamiseks selliselt, et suitsetamise mitte võimaldamisega kaasnevad ebameeldivused oleksid võimalikult väikesed või puuduksid sootuks. Samuti on vanglatel olnud kogu aeg kohustus tagada suitsetamisest loobuda soovivatele kinnipeetavatele vajalik nõustamine.
Tallinna Vangla palub 02.02.2018 kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta.
XX ei ole käesolevaks ajaks esitanud Tallinna Vanglale vaiet vangla vastuse peale, millega ei rahuldatud tema taotlust kauplusest sigarettide ostmiseks ja suitsetamise lubamiseks. Seega on XX läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 5). Lisaks ei nähtu määruskaebusest ühtegi põhjendust, millised negatiivsed tagajärjed XX-le esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasnevad. XX õigused ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel olulisel määral või pöördumatult kahjustada.
2(3)
3-18-107 esialgse õiguskaitse taotluse üksnes juhul, kui käimas on vaidemenetlus või vaidemenetlus on läbitud ja kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.