Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1857 15. jaanuar 2018, Tartu Janar Jäätma Marko Silla kaebus Tartu Vangla 28. juuli 2017. a käskkirja nr 6-2/798 tühistamiseks Kaebaja Marko Sild Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. veebruaril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Vangla tegi 28. juuli 2017. a käskkirjaga nr 6-2/798 Marko Sillale noomituse. Käskkirjas märgitakse kokkuvõtlikult järgmist: 1) valvuri 5. juuli 2017. a ettekande nr 3494 kohaselt nägi valvur 5. juulil 2017. a kella 13.10 paiku, et M. Sild suitsetab kambris. Kui valvur avas kambriukse, jooksis M. Sild tualetti, viskas sigareti potti ja tõmbas vee peale. Täiendavas seletuses ei mäletanud valvur, kas kambris oli suitsuhais või mitte. Samas selgitas valvur, et ta nägi vaateaknast, kuidas M. Sild seisis kambri akna all ja suitsetas, seejärel jooksis ta tualetti ja tõmbas vee peale; 2) M. Sild on suitsetaja, kuid jalutusele sigarettide väljastamise lehtede andmete kohaselt ei ole ta viimasel ajal sigarette jalutusele kaasa võtnud. Talle pole eraldatud suitsukappi. Asjaolu, et M. Sillal polnud sigarette, ei ole oluline. Sagedased on juhtumid, kus kinnipeetavad toovad jalutusele väljastatud sigarette kambritesse. M. Silla kambrikaaslane on suitsetaja, kes on peaaegu igapäev võtnud jalutusele 2 või 3 sigaretti. Kambrikaaslasel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuna ta andis jalutuse ajal teisele kinnipeetavale sigarette. Eluliselt on
3-17-1555 usutav, et M. Sild suitsetas. Suitsuhaisu puudumine võib olla seletatav seeläbi, et kambri aken oli lahti. Valvur ei aja segamini poti solinat lapi pesemise solinaga; 3) kambrikaaslase seletused on moonutatud; 4) justiitsministri 30. novembril 2000 vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid; 5) tubakatoodetega seotud rikkumised on vanglas sagedased. Need rikkumised ohustavad julgeolekut vanglas ning kaaskinnipeetavate ja ametnike tervist. Tegemist on raske rikkumisega. M. Sillal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. M. Sild ei tunnista rikkumise toimepanemist. Seega tuleb karistuseks määrata noomitus.
2.Tartu Vangla jättis 28. augusti 2017. a vaideotsusega nr 1-11/459-2 M. Silla vaide rahuldamata. Vaideotsuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist: 1) teo toimepanemise tõendamiseks piisab reeglina ametniku ettekandest. Vastupidisel juhul ei ole võimalik julgeolekut vanglas tagada; 2) distsiplinaarmenetluse läbiviija hindas tõendeid. Pole alust kahelda ametniku seletuste usaldusväärsuses; 3) suitsuhaisu puudumise ja karistuse määramise küsimusi on analüüsitud.
3.M. Sild esitas kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 28. juuli 2017. a käskkirja nr 6-2/798 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) kaebaja ei ole etteheidetavat tegu toime pannud; 2) suitsuhaisu puudumist pole keegi oluliseks pidanud; 3) kambrikaaslane eitab teo toimepanemist. Kambrikaaslaste rikkumiste etteheitmine kaebajale pole põhjendatud; 4) ringi liiguvad jutud, et kinnipeetavaid karistatakse tegude eest, mida nad pole toime pannud selleks, et vähendataks avavanglasse paigutamisi.
4.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) vangla jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde; 2) teo toimepanemine on tõendatud valvuri ettekande ja seletusega. Valvur kinnitas, et ta nägi kaebajat kambris suitsetamas; 3) vanglal ei ole alust kahelda valvuri seletuste usaldusväärsuses. Kaebaja ei ole välja toonud, miks pidi valvur tema kohta ekslikku teavet jagama. Kaebaja huvi on vabaneda distsiplinaarkaristusest; 4) vangla ei pidanud kaebaja kambrikaaslase seletusi usaldusväärseks. Kambrikaaslastel on omavahel võimalik läbi arutada seletuste sisu. Vanglas ei ole heaks tooniks, kui kambrikaaslane annab teise kambrikaaslase kohta kahjustavaid seletusi. Kambrikaaslane ei vastuta menetluses antud seletuste eest. Usutav on, et kambrikaaslane üritas kaebajat karistusest päästa; 5) kambrikaaslase seletused on vastuolulised. Kambrikaaslane väidab, et kaebaja koristas ja loputas kaltsu, kui ametnik sisenes ruumi ja teatas, et teeb ettekande. Ametnik väidab, et nägi suitsetavat kaebajat. Kuna kaltsu oli võimalik loputada WC-s, ei oleks ametnik saanud kaebajat enne kambrisse sisenemist suitsetamas näha, sest ruum on piiratud. Kambrikaaslane selgitas, et kaebajal oli vatitiku jupp hamba vahel. Miks peaks kambrikaaslane seda asjaolu väitma? Selline seletus võiks oluline olla, kui valvur oleks eksinud suus olnud eseme tuvastamisel; 6) kaebaja süüd ei ole tuvastatud kambrikaaslase mineviku alusel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vastustaja karistas kaebajat noomitusega, kuna kaebaja suitsetas kambris ja rikkus seeläbi sisekorraeeskirja § 82 lg-t 3.
3-17-1555
6.Kaebaja väidab, et ta ei ole kambris suitsetanud ning vastustaja on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Kaebaja on sisukohal, et tema väiteid kinnitab kambrikaaslane. Seega on menetlusosaliste vahel vaidlus asjaolude tuvastamise üle.
7.Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja faktilise asjaolu tuvastamisel menetlusreegleid rikkunud.
7.1.Ametniku ettekandes on märgitud järgmist: „Kannan ette, et 05.07.2017 kella 13:10 paiku teostasin järelevalvet E3 eluosakonnas kambri 1092 juures, kus paikneb kinnipeetav SILD MARKO [---]. Nägin, et kinnipeetav suitsetas kambris sigaretti ja kui hakkasin kambriust avama, jooksis ta tualetti, viskas sigareti tualetipotti ja lasi vee peale.“ (tl 26). Menetlustoimingu 26. juuli 2017. a protokollis on ametniku antud seletuse kohta märgitud järgmist: „[T]a ei mäleta, kas ta suitsuhaisu tundis, ning selgitas, et nägi vaateaknast, kuidas kinnipeetav M. Sild seisis kambri akna all ja suitsetas, samuti nägi ta, et kinnipeetav M. Sild jooksis tualetti ja tualetis vee tõmbamist ta kuulis.“ (tl 32). Ametniku 8. novembri 2017. a seletuses on märgitud järgmist: „Teostasin E3 elusosakonnas järelevalvet [---]. Kambri 1092 juures nägin, et [---] M. Sild suitsetas kambri akna juures. [---] Nägin selgelt, et M. Silla suus oli just sigarett, kuna selle ots veel hõõgus punakalt. Kindlasti ei olnud see vatitiku jupp. Seda, kas kambris oli ka suitsuhaisu, ma ei mäleta. Kuna M. Sild oli akna juures, siis avatud akna korral ei pruukinud see olla minule tajutav. [---] Vee voolamise heli kuulsin alles siis, kui M. Sild jooksis tualetti ja lasi tualetipotti visatud sigaretile vee peale.“ (tl 34).
7.2.Kaebaja 10. juuli 2017. a selgitustes on märgitud järgmist: „Mingi valvur väitis et ma olevat kambris suitsetanud. See väide ei vasta tõele. Tegelesin antud hetkel koristamisega. Selle võis kuulda vee solinat. Kui meie kambris oleks keegi suitsetanud miks suitsu haisu kambris ei olnud? Ja teiseks minul pole suitsu. Ma pole üle kuu aja ühtegi suitsu teinud. [---].“ (tl 30).
7.3.Kambrikaaslase 26. juuli 2017. a seletuses on märgitud järgmist: „[---] Kambrikaaslane parasjagu koristas ja loputas põranda kaltsu kui korrapidaja tegi ukse lahti teatades talle, et teeb ettekande. Mille eest see jäi selgusetuks. Hiljem saime teada, et selle eest, et olevat suitsetanud. Mingit suitsu mu kambrikaaslane tegelt ei teinud. Meil polnud suitsulõhnagi ju kambris. Tal oli küll vatitiku jupp hammaste vahel aga seetõttu et ta urgitseb tollega pidevalt hamba vahesid. Mina pole kambrikaaslast üldse suitsetamas näinud kuna ta hetkel pole pikka aega sigaretti saanud osta.“ (tl 31).
8.Vastustaja on asjas kogunud asjakohased tõendid ning neid hinnanud. Vastustaja on põhjendanud, miks ta peab ametniku seletusi usaldusväärseks ning kambrikaaslase seletusi mitte usaldusväärseteks. Vastustaja pidas valvuri seletusi usaldusväärseks. Valvuri antud kolm seletust kattuvad (vt käesolev otsus, p 7.1). Valvuril ei olnud põhjust väära teavet esitada, nt pole valvuri ja kaebaja vahel konfliktsituatsioone esinenud. Vastustaja ei pidanud kaebaja ja tema kambrikaaslase seletusi usaldusväärseks, kuna: 1) kaebaja on asjast huvitatud isik ja 2) kambrikaaslase seletused on vastuolulised (vt käesolev otsus, p 4 alap-d 4 ja 5). Seega pole ühtegi objektiivset põhjust seada valvuri, kes täitis oma tavapäraseid töökohustusi, ja kellega eelnevalt konflikti pole väidetud, seletuste usaldusväärsust kahtluse alla. Valvuri kolmel korral antud seletused ei lahkne.
3-17-1555
Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused asjakohased ja veenvad, miks ta ei pidanud kaebaja ja tema kambrikaaslase seletusi usaldusväärseteks. Vaidlust pole asjaolu üle, et kaebaja on suitsetaja, kes viimastel jalutuskordadel ei suitsetanud. Samuti pole vaidlust selle üle, et kaebaja kambrikaaslane suitsetab, kellele on väljastatud jalutamisel 2-3 sigaretti. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kambrikaaslase seletustes esineb vastuolu. Kui kaebaja loputas põrandalappi, pidi ta seda tegema WC-s. Vastustaja seisukoha kohaselt ei ole vaateaknast WC sisemust näha. Valvur ei oleks seega saanud näha, mida kaebaja teeb ning kambrisse sisenemisel öelda kaebajale, et ta teeb tema kohta ettekande. Kaebaja ja kambrikaaslane on seotud isikud, mistõttu ei ole usutav, et kambrikaaslane annaks seletusi kaebaja vastu.
9.Asjaolu, et ametnik ei mäletanud suitsuhaisu olemasolu, ei mõjuta tõenditele antud hinnangut. Ametniku seletuste kohaselt nägi ta kaebajat akna all. Avatud akna all suitsetades ei pruukinudki kambris olla sellisel määral suitsuhaisu, mis viidatud konfliktsituatsioonis oleks pidanud ametnikule meelde jääma. Eelduslikult ei keskendunud ametnik suitsuhaisule, vaid kaebaja teole.
10.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et kaebaja pani talle etteheidetud teo toime.
11.Distsiplinaarkaristust võib kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muu õigusakti nõude süülise rikkumise korral (VangS § 63 lg 1). Sisekorraeeskirja § 82 lg 3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures tubakatooteid. Tubakatoodete hoidmise nõuete vastu on kaebaja eksinud. Kohtu hinnangul saab õigusvastase teo omistada kaebajale, kuna ta on teadlikult ja tahtlikult otsustanud vaidlusaluse teo toime panna. Kaebaja pidi olema teadlik, et kambris suitsetades rikub ta tubakatoodete hoidmise nõudeid ning ta paneb selle teoga toime sisekorraeeskirja § 82 lg 3 rikkumise.
12.Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud distsiplinaarmenetluse läbiviimise muude reeglite vastu. Distsiplinaarmenetluse viis läbi vanglateenistus, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi, talle tutvustati distsiplinaarkaristuse protokolli ja võimaldati esitada enda vastuväited (tl-d 24–25, 27 ja 30). Distsiplinaarkaristus määrati kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Käskkirja on põhjendatud.
13.Eeltoodust tulenevalt oli vanglal alus karistada kaebajat distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest.
14.Kohtu hinnangul ei ole vangla rikkunud karistuse liigi ega määra valikul kaalutlusreeglite ega proportsionaalsuse põhimõtte vastu. Kaebajale määrati leebeim karistus, milleks on noomitus. Selle määramisel arvestati lubatud kaalutlusi (käesolev otsus, p 1 alap 5).
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.