lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-8/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-8/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1286
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-8

Määruse kuupäev

12.01.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Andrei Gavrilini kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega

1.Tagastada Andrei Gavrilini kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Resolutsioon Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Andrei Gavrilin esitas Tartu Halduskohtule 02.01.2018 kaebuse, mille kohaselt on kaebaja esitanud 17.11.2017 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas vanglas suitsetamist keelavat käskkirja ja palus lubada temal suitsetada. Kaebuse kohaselt tagastas Tartu Vangla 07.12.2017 kaebaja vaide põhjusel, et vaide esitamise tähtaeg on möödas. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja taotleb kaebuses, et tal lubataks suitsetada vähemalt kolm suitsu päevas. Samuti taotleb kaebaja, et Tartu Vangla kompenseeriks talle moraalse kahju miinimumpalga ulatuses tema õiguste rikkumise ja au solvamise eest. Lisaks esitas A. Gavrilin koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, et tal lubataks suitsetada vähemalt kolm sigaretti päevas.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Kohus palus kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohtueelse menetluse materjalid ning teatada, kas A. Gavrilin on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse kaebuses toodud asjaoludel.
3.Tartu Vangla teatas kohtule 09.01.2018, et Tartu Vangla 29.12.2017 kirjaga nr 1-11/59-4 on tagastatud kinnipeetava vaie suitsetamist piirava käskkirja peale (tl 10). Tartu Vanglale on kaebaja esitanud 10.11.2017 taotluse laos olevate suitsude tagastamiseks ja suitsetamise võimaldamiseks. Tartu Vangla jättis 11.12.2017 otsusega taotluse rahuldamata (tl 12) ning kinnipeetav ei ole esitanud vaiet vangla otsuse peale, vaide esitamise tähtaeg ei ole möödunud. A. Gavrilin ei ole vangla kinnitusel esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses suitsetamise keelamisega enda õiguste rikkumise ja au solvamise hüvitamiseks. Kohtu seisukoht
4.Kohtule on esitatud kaebusest saab välja lugeda, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla otsusega tagastada 17.11.2017 esitatud vaie. Kohus leiab, et Tartu Vangla on 29.12.2017 vaide tagastanud õiguspäraselt. Tartu Vangla otsuse kohaselt on vaie tagastatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 ja § 34 lg 3 alusel. Kohus

nõustub, et vaie kuulus tagastamisele, kuna mööda oli lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei olnud põhjust ennistada. Kohus ei nõustu, et esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta (HMS § 34 lg 3). Kaebuse kohaselt on kaebaja andnud vanglale lisaselgitusi tähtaja osas. Kohtueelse menetluse dokumentidest nähtuvalt on vangla andnud 06.12.2017 kaebajale tähtaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 7-8). Kaebaja on esitanud vanglale 07.12.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 9), milles selgitab, et esitas vaide alles siis, kui ta sai kohtu kaudu teada, kuidas ta peab tegutsema seoses antud olukorraga. Kaebaja palus oktoobri alguses vangla kodukorda tutvumiseks, kuid on saanud kodukorraga tutvuda üksnes paar päeva, mis on ebapiisav. Kaebaja ei saanud väidetavalt ligi Vangla sisekorraeeskirja failile. Asjaolud langesid ära, kui kaebaja sai teada õiguskantsleri arvamusest. Kohus leiab, et kodukorraga üksnes paari päevane tutvumine ei saa olla asjaolu, mis saanuks takistada kaebajal vaidlustada alates 01.10.2017 Tartu Vangla territooriumil kehtima hakanud suitsetamise keeldu. Kohtu arvates ei ole usutav, et kaebaja suitsetajana ei saanud aru juba alates esimesest päevast, mil Tartu Vangla kodukorra ja Vangla sisekorraeeskirja muudatused jõustusid, s.t 01.10.2017, et vanglas enam suitsetada ei lubata ning kauplusest suitsu osta ei saa. Kaebaja tähtaja ennistamise põhjendused on otsitud ja kaebaja viitab üksnes juriidilisele kogenematusele. Puuduste kõrvaldamise avaldusest saab välja lugeda, et kaebaja tutvub aktidega, mis nõuavad vaidlustamist ja rikuvad tema õigusi, ning seejärel esitab vaidlustused õigeaegselt. Kohtu arvates kaebaja eksib, kui leiab, et õiguste rikkumisest peab teada saama üksnes pärast õigusaktiga tutvumist. Kaebajal ei olnud võimalik vanglas suitsetada alates 01.10.2017. Siis jõustus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 kodukorda lisatud p 2.3., mis keelab vangla territooriumil suitsetamise, samuti jõustusid teised muudatused, mille kohaselt on suitsud keelatud ja suitsu osta vangla kauplusest ei saa. Ühtlasi jõustus 01.10.2017 justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31, millega keelati kinnipeetavatel vanglas tubakatoodete ja -esemete omamine. Kaebaja pidi tajuma oma õiguste riivet mitte siis, kui sai teada ja tutvuda eelpool nimetatud õiguslike dokumentidega või õiguskantsleri arvamusega, vaid suitsetamise keeld pidi avaldama reaalselt kaebajale mõju siis, kui ta ei saanud enam suitsetada. Kui kaebaja oli enne suitsetamise keelu kehtima hakkamist suitsetaja, siis ta pidi loobuma suitsetamisest alates 01.10.2017, samuti oli tal jalutama minnes keelatud suitsude kaasavõtmine, samuti ei saanud ta enam kauplusest suitsu osta, lisaks paigutas vangla kinnipeetavate alles jäänud sigaretid nende isiklike asja hulka lattu. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta pöördus esmakordselt suitsetamise vaidlustamiseks 10.11.2017 kohtu poole ja miks ta ei saanud varem oma õiguste kaitseks vaidlustada vanglas 01.10.2017 kehtima hakanud suitsetamise keeldu. Kohus nõustub, et kaebetähtaeg Tartu Vangla kodukorra punktide, mis jõustusid 01.10.2017, möödus 30 päeva pärast muudatuste jõustumist. Kaebajale oli tutvustatud Tartu Vangla kodukorda vangla vaide tagastamise otsuse kohaselt 21.09.2017 (tl 10 p). Seega oli kaebajale enne 01.10.2017 teada võimalus tutvuda õigusaktide ja kohtulahenditega interneti vahendusel. Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja põhjendust, et temale oli piiratud juurdepääs Vangla sisekorraeeskirja failile, kuna Vangla sisekorraeeskiri on leitav Riigi Teataja veebilehelt, millele juurdepääs on lubatud vangistusseaduse § 311 kohaselt.

5.Seega on kohtu hinnangul Tartu Vangla 29.12.2017 vaide tagastamise otsus nr 1-11/594-4 õiguspärane, kuna kaebaja on esitanud vaide pärast kaebetähtaega ning vangla jättis vaide tähtaja ennistamise taotluse põhjendatult ennistamata mõjuva põhjuse puudumise tõttu. Kuna kaebaja vaie on õiguspäraselt tagastatud, siis ei ole kaebajal läbitud nõuetekohaselt kohtueelne menetlus ning kaebus kuulub tagastamisele.
6.Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib kaebuse esitada seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse puhul üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4). Kuna VangS § 11 lg 5 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse nii tühistamiskaebuse kui kohustamiskaebuse esitamisel halduskohtule, siis ei ole enne vaidemenetluse läbimist kohtule kaebuse esitamine lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele. Kohus selgitab, et käesoleval juhul oleks kaebuse esitamine Tartu Vangla kodukorra suitsetamist keelavate punktide tühistamiseks olnud lubatav vaid juhul, kui Tartu Vangla oleks kaebaja vaide tagastanud ebaõigesti.
7.Kohus leiab, et kaebaja õigused ei jää kaebuse tagastamise tõttu kaitseta. Kaebaja on pöördunud 10.11.2017 taotlusega nr 6-24/9350-1 vangla poole. Tartu Vangla on 11.12.2017 otsusega nr 624/9350-2 jätnud taotluse rahuldamata. Kaebajal on õigus esitada vaie vangla otsuse peale ja pärast vanglalt vaidele vastuse saamist on kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole. Käesoleva kaebusega ei saa kaebaja vaidlustada Tartu Vangla 11.12.2017 otsust, millega tema taotlust tagastada laos olevad suitsud ja võimaldada suitsetada ei rahuldatud, kuna kaebaja ei ole Tartu vangla kinnitusel esitanud vaiet 11.12.2017 otsuse peale.
8.Kaebuses taotleb kaebaja ka kahju hüvitamist, et Tartu Vangla kompenseeriks talle moraalse kahju miinimumpalga ulatuses tema õiguste rikkumise ja au solvamise eest. Kohus selgitab, et ka hüvitamiskaebuse esitamiseks kohtule on seaduses sätestatud, et kinnipeetav peab eelnevalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Vastavalt VangS § 11 lg-le 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu vangla 09.01.2018 kinnitusel ei ole kaebaja Tartu Vanglale kaebuses toodud asjaoludel kahju hüvitamise taotlust esitanud. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus tervikuna Andrei Gavrilini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning kohtule teadaolevalt ei toimu vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse esitamise lubatavuse eeldusega, mistõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium