lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2846/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2846/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2846

Määruse kuupäev

10.01.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Gennadi Mihejevi esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas kehtiva suitsetamise keeluga

Resolutsioon

1.Vabastada Gennadi Mihejev riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta Gennadi Mihejevi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Saata kohtumäärus Gennadi Mihejevile ja Tartu Vanglale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtule saabus 22.12.2017 kinnipeetava Gennadi Mihejevi esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohaselt on taotleja esitanud 23.11.2017 Tartu Vanglale taotluse suitsetamise lubamiseks ja vangla kauplusest sigarettide ostmiseks. 19.12.2017 on taotleja saanud keelduva vastuse. G. Mihejev palub kohtul rakendada tema suhtes esmast õiguskaitset ning lubada kohtuvaidluse ajaks suitsetada vanglas ja soetada vangla kauplusest sigarette. Samuti taotletakse Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse peatamist. G. Mihejev leiab, et suitsetamise keeld rikub tema õigusi tulenevalt põhiseaduse §-dest 19, 26 ja 32, vangistusseaduse § 41 lg-st 2 ja EIÕK artiklist 8 (lisaprotokoll nr 1 artikkel 1). Lisaks taotleb G. Mihejev kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et tuvastada Vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 31 võimalik vastuolu põhiseadusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Kohus palus Tartu Vanglal edastada kohtueelse menetluse materjalid ja teatada, kas G. Mihejev on esitanud kohtueelselt vaide Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1/1/49 peale või vaidlustanud kohtueelselt Tartu Vangla kodukorra punkte, mis käsitlevad suitsetamise keeldu Tartu Vanglas.
3.Tartu Vangla esitas kohtule 04.01.2017 vastuse, millega edastas koopiad G. Mihejevi 23.11.2017 taotlusest nr 6-24/9867-1 (tl 6), Tartu Vangla 19.12.2017 vastusest nr 6-24/9867-2 ning kinnipeetava 21.12.2017 esitatud vaidest nr 1-11/682-1. Vangla on kinnitanud 09.01.2018, et G. Mihejevi vaie nr 1-11/682-1 on menetluses, lõplikku otsust ei ole tehtud (tl 12). Kohtu seisukoht
4.Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. G Mihejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (21.08.2017-20.12.2017, tl 13-14) nähtub, et tema laekumiste ja maha arvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulekuks on 12,18 eurot, lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja lisaks Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, arvestades kinnipeetava nelja kuu sissetulekust mahaarvamisele kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi, samuti kulutused elektrile ning vältimatud kulutused summas 23,50 eurot kuu kohta. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning kuigi kohus ei pea esialgse õiguskaitse taotlust perspektiivikaks, vabastab kohus menetlusökonoomiast lähtudes, G. Mihejevi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et taotleja eesmärgiks on esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel tegema toiminguid, mis võimaldaksid temal suitsetada Tartu Vanglas. Taotluses on palutud lubada taotluse esitajal kohtumenetluse ajal suitsetada vanglas ja soetada vangla kauplusest sigarette. Samuti peatada Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivus. Kuna G. Mihejevi vaie on Tartu Vangla menetluses, siis mõistab kohus taotleja tahet selliselt, et kohtul palutakse esialgse õiguskaitse abinõuna kohustada Tartu Vangla tegema toiminguid, mis võimaldaksid vaidemenetluse ajal taotluse esitajal suitseda vanglas.
7.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.
8.G. Mihejev on esitanud vanglale taotluse lubada temal vanglas suitsetada ja osta Tartu vangla kauplusest sigarette. Vangla on jätnud taotluse rahuldamata ning kinnipeetav on selle peale esitanud vaide. Vaie Tartu Vangla 19.12.2017 vastuse nr 6-24/9867-2 peale, millega jäeti G. Mihejevi taotlus täies ulatuse rahuldamata, on käesoleva määruse tegemise seisuga menetluses. Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 või teisi vangla kodukorra punkte, mis käsitlevad suitsetamise keeldu kinnipidamisasutuses, ei ole kohtule teadaolevalt G. Mihejev kohtueelselt vaidlustanud.
9.Seega on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud osas, mis puudutab taotlust lubada suitsetada ja osta sigarette vangla kauplusest (HKMS § 249 lg 5). Käskkirja kehtivuse peatamise nõue esialgse õiguskaitse korras ei oleks lubatav, kuna G. Mihejev ei ole kohtueelselt Tartu Vangla 01.10.2017 käskkirja nr 1-1/49 või teisi vangla kodukorra punkte,

mis käsitlevad suitsetamise keeldu kinnipidamisasutuses, vaidlustanud. Selles osas kuuluks esialgse õiguskaitse taotlus tagastamisele läbivaatamatult HKMS § 249 lg 5 alusel.

10.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu kohtule pöördumatuid tagajärgi ega nende saabumise ohtu. G. Mihejev ei ole kohtule esitanud ühtegi sellekohast väidet ega tõendit, et taotlejale võiks vanglas kehtiv suitsetamiskeeld põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ette ära otsustamine ei ole üldiselt lubatav. Kaebaja ei ole taotluses ega vaides välja toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist tema suhtes. Taotleja soovib saavutada olukorda, kus temal oleks Tartu Vanglas võimalik suitsetada. Ühtegi põhjendust, missugused tagajärjed talle saabuvad, kui ta oma eesmärki ei saavuta, pole taotluse esitaja märkinud.
11.Kohus möönab, et suitsetamisest loobumisel võivad kaasneda teatud ebamugavused, kuid see ei too automaatselt kaasa pöördumatuid tagajärgi või nende saabumise ohtu, mis on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eelduseks. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449, p-s 23 väljendatud seisukoht, millega halduskohus nõustub. Tartu Ringkonnakohus leidis, et ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017 määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3 haldusasjas nr 3-17-1449, ning tegi uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Ainuüksi ajutine ebamugavus või taotleja hinnang, et Tartu Vangla kodukord või Vangla sisekorraeeskiri võivad olla vastuolus põhiseadusega, ei saa olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise alus. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Gennadi Mihejevi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
13.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja