lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2867/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2867/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
959
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse kohta

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-17-2867 09.01.2018 Mare Priks Aleksei Durnevi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega

Resolutsioon

1.Tagastada Aleksei Durnevi kaebus haldusasjas nr 3-172867.
2.Jätta Aleksei Durnevi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Saata määrus taotluse esitajale.

Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse saabus 27.12.2017 Aleksei Durnevi kaebus seonduvalt suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja leiab, et kodukord, käskkiri või otsus ei saa muuta vangistusseadust (VangS), mille kohaselt on keelatud kohaldada piiranguid, mis põhjustavad rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kaasnevad kaebaja kinnipidamisega. Kui vangla kuulutab enda territooriumi suitsuvabaks, siis soovib kaebaja, et vangla tagaks talle igapäevaselt võimaluse viibida väljaspool vanglat, kus tema suitsetamine ei segaks kaaskodanikke. Kaebaja soovib vaidlustada justiitsministri määruse, millega muudeti justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) ning keelati suitsetamine vangla territooriumil. Ühtlasi soovib kaebaja esialgset õiguskaitset. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 19.12.2017 vastus nr 624/10112-2, millega jäeti rahuldamata A. Durnevi taotlus saada luba suitsetada Tartu Vangla territooriumil ja osta vangla kaupluse vahendusel sigarette. Ühes kaebusega esitas A. Durnev taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus esitas 04.01.2018 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule teatada, kas A. Durnev on vanglale või vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keeluga seonduvaid taotlusi või vaideid ning kas vangla on need lahendanud.
3.Tartu Vangla teatas kohtule 08.01.2018, et Aleksei Durnev ei ole Tartu Vanglale ega Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud vaideid seoses suitsetamise keelamisega vangla territooriumil. Kaebaja ei ole esitanud ka muud liiki pöördumisi seoses suitsetamise keelamisega.

Vangla osutab, et kaebaja on esitanud vanglale üksnes ühe pöördumise, mis jäeti rahuldamata 19.12.2017 vastusega nr 6-24/10112-2, mis on kohtule kaebusega esitatud. Kohtu seisukoht

4.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse lubatavuse üle (I) ning seejärel hindab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (II). Kohus lähtub nõude käsitlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. I
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
6.Kaebaja soovib vaidlustada justiitsministri määrust, millega muudeti VSkE-d ning keelati suitsetamine vangla territooriumil. Kaebaja poolt viidatud muudatused kehtestati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“.
7.Justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada või mille õigusvastasust saaks kohtus HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel kindlaks teha. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9).
8.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Aleksei Durnevi kaebuse justiitsministri määruse peale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
9.Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja senini kaebuse asjaoludega seonduvalt vaideid esitanud, mistõttu kohus ei saa kaebajat suunata tulemuslikuma nõude esitamisele. Taotlejal tuleb aga arvestada, et käesolevalt võib tühistamiskaebuse osas vaide esitamise 30-päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on

isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14). Kaebajal on õigus pöörduda uuesti kohtu poole seadusega sätestatud korras. II

10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
11.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kuna kohus tagastab kaebuse imperatiivse tagastamisaluse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes HKMS § 249 lg-test 1 ja 2 kohtu- ega vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
12.Seonduvalt taotleja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata ja kaebus tagastatakse, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium