G.A. kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.A. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta G.A. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.02.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla 29.11.2016 käskkirjaga nr 5-1/2447 kohaldati vahistatu G.A. suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (tl 25-26).
2.Tallinna Vangla 23.01.2017 käskkirjaga nr 5-1/166 lõpetati G.A. suhtes alates 23.01.2017 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (tl 27).
3.Tallinna Vangla tagastas 25.11.2017 G.A.le temalt 29.11.2016 käskkirja alusel ära võetud esemed, mille hulgas oli ka käekell. Vangiregistri infosüsteemi on selles osas kantud järgmine selgitus: „25.01.2017 kella 15.00 paiku kabinetis 408 esemed olid üleantud G.A. ́le: /-/.../-/ Käekell QQ (töötab, kuid vahistatud sõnade kohaselt kinnitus läks katki; käekella küljes oli nöör)“ (tl 28p).
4.G.A. esitas 09.03.2017 (registreeritud 10.03.2017) Tallinna Vanglale taotluse käekella „Q&Q“ parandamiseks või asendamiseks muu samaväärse tootega (tl 24).
5.Tallinna Vangla jättis 04.05.2017 otsusega nr 5-37/17/30-2 G.A. taotluse rahuldamata (tl 7-8). 1) G.A. hinnangul on talle kuuluva käekella (soetatud vangla kauplusest) rihma kinnitus läinud katki isiklike esemete hoiustamise või pakkimise ajal. Esemete pakkimise juures viibinud ametnikud selgitasid, et isiklike asjade pakkimine toimetati hoolsalt ning ühtki eset selle käigus ei kahjustatud. Hoiustamiseks ladustati asjad kottidesse pakitult kappi, kus asjad asetati üksteise kõrvale. Isiklikke asju pakiti alguses koos vahistatuga, kes hiljem saadeti jalutuskäigule ning ametnikud lõpetasid pakkimise ilma vahistatu juuresolekuta. Esemed pakiti eraldi kottidesse, et kahjustada saamine oleks välistatud, nt pakiti raamatud ja toiduained muudest esemetest eraldi. Konkreetselt käekella või selle pakkimist ametnikele ei meenunud, kuivõrd vahistatul oli asju väga palju. Samuti ei ole ametnikele teada, et mõni pakitav ese oleks mingil viisil saanud pakkimise käigus kahjustada. 2) Ei ole üheselt selge, kes vaidlusaluse käekella on pakkinud ja millises seisukorras oli ese enne vangla poolt hoiustamist. Samas puudub mõistlik alus eeldamaks, et kell on kahjustada saanud just pakkimise ja hoiustamise käigus. Asjaolude täpsemalt välja selgitamiseks palus vangla G.A. kella fotografeerimiseks ja uurimiseks vanglale üle anda, mida G.A. oli nõus tegema. Menetleja selgitas välja, et kell on katkine ega lukustu korrektselt. Menetleja teostas 26.04.2017 menetlustoimingu, külastades koos käekellaga kellasseppa. Kellassepp selgitas, et kinnituse küljest on ära murdunud väike osa, mis rihma kinnitab. Kellassepa hinnangul ei ole võimalik kella parandada ega endist olukorda taastada. Menetleja palus kellassepal ka selgitada, kuidas on saanud rihm katki minna, samuti seda, kas katkiminek nt kella pakkimise ja hoiustamise ajal on võimalik. Kellassepp selgitas, et sellisel viisil kellarihm katki minna ei saanud, tegemist on tüüpilise käekella rihma kinnituse katkiminekuga, mis on põhjustatud käekella kasutava isiku poolt. Rihma kinnitus saab katki minna juhul, kui kellarihma on püütud füüsilise jõuga vales suunas kokku suruda kella käe peale asetamisel. Kinnituse katki minemiseks on vaja rakendada arvestatavat füüsilist jõudu, vastasel juhul ei saa metallist osa kinnituse küljest ära murduda. 3) Erialaspetsialisti seisukohti silmas pidades ei ole tõenäoline, et kellarihma kinnitus on katki läinud vangla tegevuse tagajärjel või sellest tulenevalt. Samuti ei saa usutavaks pidada, et kellarihma kinnituse siseküljel asuv väike osa saaks ära murduda hoiustamise või pakkimise käigus, isegi juhul, kui mõni muu ese oleks olnud asjade hoiustamisel kella peale asetatud.
2(7)
3-17-1189 Murdunud osa näol on tegemist sedavõrd väikese ja raskesti ligipääsetava kellarihma kinnituse osaga, millele ei ole võimalik juurde pääseda ühelgi muul viisil, kui kinnitust sulgeda üritades. 4) Kuna käekella rihm ei saanud katki minna vanglaametnike tegevuse tagajärjel, siis puudub õigusvastane tegevus, mis võiks tingida G.A. kahjunõude rahuldamise. Ei saa esineda ka põhjuslikku seost G.A.le kahju tekkimise ja vangla tegevuse vahel, mistõttu ei kuulu kahjunõue rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.G.A. esitas 02.06.2017 (täiendatud 07.12.2017 ja 08.12.2017) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks (tl 1-2, 38, 5052). 1) Tallinna Vangla ametnikud on kahjustanud kaebajale kuuluvat käekella, mille maksumus oli 36 eurot. Seega tuleb Tallinna Vanglal käekell oma kuludega parandada või asendada see uue samaväärse tootega. 2) Kui vanglaametnikud tulid kaebajalt isiklikke esemeid ära võtma, siis kaebaja juuresolekul ametnikud pakkimisega ei tegelenud. Kaebaja asetas ametnike juuresolekul voodi peale asjad, mida soovis lubatud esemetest enda valdusesse jätta ning kohe pärast seda viidi ta jalutuskäigule, misjärel alustasid ametnikud pakkimisega. See, et ametnik ei mäleta täpselt kella pakkimist, ei anna alust väiteks, et ükski vanglaametnik käekella ei pakkinud. 3) Kaebajal oli isiklikke esemeid mitu kotitäit (enam kui 20 kg). Kapp, kuhu asjad paigutati, on alla kuupmeetri ja sinna ei ole võimalik asetada selline hulk esemeid kõrvuti. Ka esemete pakkimine eraldi kottidesse ei välista käekella kahjustada saamist. Kilekott võib mõningatel juhtudel kaitsta iluvigade (nt kriimustuste) tekke eest, kuid ei kaitse metallrihma deformeerumise eest, kus mõjuvateks jõududeks on kaal ja survejõud. Kuivõrd ametnikele ei meenunud, kes ja kuidas täpsemalt kella pakkis, viitab see sellel, et pakkimist ei viidud läbi hoolsalt. Vastasel juhul oleks tähelepanu pööratud sellele, et käekell pakitakse nii, et see ei jää kusagile koti põhja raskemate esemete alla. 4) Võttes arvesse, et käekell on ostetud 2015. a oktoobris, on kellal kehtiv garantii. Seega puudub alus eeldamaks, et kaebaja poleks rikke varasemal tekkimisel garantiiremondi poole pöördunud. 5) Kaebaja on tutvunud menetluse käigus läbi viidud menetlustoimingu protokolliga, kuid ei ole saanud kinnitust, et antud menetlustoiming on tõepoolest aset leidnud. Protokollis puudub nt igasugune informatsioon, mis ettevõte või litsentseeritud teenuseosutaja poole on pöördutud. Seega on antud menetlustoimingu läbiviimine paljasõnaline. Samuti jääb protokollist selgusetuks, millistel tingimustel valiti välja teenuseosutaja, et kõik osapooled saaksid olla kindlad selle sõltumatuses. Antud küsimuses kaebaja poole pöördutud ei ole. Tallinna Vangla küsis kaebajalt käekella üksnes fotografeerimiseks. Kellassepa poole pöördumisest teavitati alles pärast menetlustoimingu läbiviimist. Paljasõnaline on ka protokollis märgitud väide, et tegemist on tüüpilise käekella rihma kinnituse katkiminekuga, mis on põhjustatud käekella kasutava isiku poolt. Pigem tundub loogiline, et vigastuse tekitab keegi, kes ei kasuta regulaarselt konkreetset kella, teadmata kuidas seda korrapäraselt kinnitada. Konsultatsioon kellassepaga ei ole ühtlasi vormiliselt pädev dokument, hindamaks avalik-õigusliku suhtes tekkinud kahju. Läbi oleks tulnud viia ekspertiis. Ekspertiisi näol ei ole tegemist üleliigse kulutusega.
3(7)
3-17-1189 6) Tallinna Vangla on rikkunud ka avaliku teabe seaduse § 19 kaebaja 07.05.2017 teabenõude täitmisel. Teabevaldaja peab teavitama teabenõudjat tähtaja pikendamisest koos põhjendustega 5 tööpäeva jooksul. Tallinna Vangla teavitas tähtaja pikendamisest alles 16.05.2017 teatisega ning on jätnud tähtaja pikendamise põhjendamata. Sellise venitamistaktika kasutamine seadust rikkudes ning seejärel puuduliku protokolli esitamine seab veel enam kahtluse alla 26.04.2017 teostatud menetlustoimingu autentsuse. 7) Jääb selgusetuks, kuidas Tallinna Vangla on jõudnud järeldusele, et käekella küljes olev nöör viitab asjaolule, et kellarihma kinnitus oli katki juba enne 29.11.2016. Tegu on hüpoteetilise ja paljasõnalise väitega. Samuti pole Tallinna Vangla esitanud täpsemaid andmeid ega fotomaterjale, missuguse nööriga täpsemalt tegu oli (nööri pikkus, materjal, läbimõõt jne). Seega jääb selgusetuks, kust võis kõnealune nöör pärineda või mis otstarve nööril täpsemalt olla võis. Kuna nööri päritolu on ebaselge, siis pole välistatud, et nöör võis kuidagi kella külge haakuda hetkel, kui vanglaametnikud tegelesid asjade pakkimisega või siis nt ladustamiskohas. 8) Kaebaja käib pidevalt kambrist väljas (kokkusaamistel, internetipunktis jne). Seega on käekella kaasaskandmise võimalus eluliselt tähtis planeerimaks kõikvõimalikke toimetusi. Tuleb ka arvesse võtta, et kaebaja kunagi vabaneb vahi alt ning kella kaasaskandmise vajadus suureneb veelgi.
Tallinna Vangla palub 07.09.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata (tl 22-23).
1) Ametnikud läksid 29.11.2016 kambrisse nr 358 ja andsid G.A.le korralduse isiklikud asjad kokku pakkida, mida kaebaja ka tegema asus. Kaebaja väidet, et ta ei pakkinud, vaid asetas esemed voodile, ei kinnita vanglaametnike ütlused. Kuna tuli jalutuskäigu aeg, jättis G.A. asjade pakkimise pooleli ja läks jalutuskäigule. Asjade kokkupanemise viisid lõpuni vanglaametnikud, kuna oli oluline, et piirangud rakenduksid juba peale jalutuskäiku. Kottidesse pakitud G.A. isiklikud asjad hoiustati teises üksuses vastavaks otstarbeks olevas lukustatavas kapis. 2) Vaidlust ei ole selles, et G.A. on 27.10.2015 soetanud vangla kauplusest käekella. Käekella seisukord enne 29.11.2016 on vanglale teadmata. Vanglateenistuse ametnikud on kinnitanud, et nende poolt pakitud asjade hulgas ei olnud G.A. käekella. Käekella tagastamisel 25.01.2017 oli käekella küljes nöör. Kuna nöörid on vangla sisekorraeeskirja ja kodukorra kohaselt keelatud, on vähetõenäoline, et G.A. asjade pakkimisel oleks vanglaametnike tähelepanuta jäänud käekell, mille küljes on nöör. Kuna ükski vanglaametnik käekella ei pakkinud, saab järeldada, et käekella pakkis G.A. enne jalutuskäigule minemist ise. Käekella küljes olev nöör viitab asjaolule, et kellarihma kinnitus oli katki juba enne 29.11.2016. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, mis põhjusel nöör käekella küljes oli. 3) Olukordi, kus kambrite läbiotsimisel vms tegevuses mõnda kinnipeetavale kuuluvat eset kahjustatakse, tuleb aegajalt ette. Vanglateenistuse ametnikud ei salga juhtunut maha, vaid sellest informeeritakse nii vanglat kui kinnipeetavat. Kui vangla süü on kahju tekitamisel tõendatud, korvab vangla kinnipeetavale tekitatud kahju. Seetõttu ei ole alust kahelda ametnike väidete õigsuses, sest neil puudub motivatsioon ebatõeste selgituste andmiseks. 4) Tõene ei ole kaebaja väide, et temalt on käekell välja nõutud üksnes fotografeerimiseks. Menetleja on koostanud 11.04.2017 dokumendi, milles palub G.A.lt nõusolekut käekella loovutamiseks eseme seisukorra fikseerimiseks. Seda, kuidas fikseerimine täpselt aset leiab, ei ole kirjeldatud. Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel lasi menetleja kellassepal hinnata G.A. käekella rihma seisukorda. Menetleja on 26.04.2017 koostanud menetlustoimingu protokolli. Vangla ei ole kellasseppa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 17 lg 1 alusel eksperdina välja kutsunud ja 26.04.2017 menetlustoimingu protokoll ei ole ekspertiisiakt. HMS § 5 lg 2 kohaselt
4(7)
3-17-1189 tuleb haldusmenetluse läbiviimisel vältida ka üleliigseid kulutusi. Suure tõenäosusega ületanuks ekspertiisi maksumus käekella hinna. Menetleja on konsulteerinud 26.04.2017 OÜ Saxby (Liivalaia 20a, Tallinn) spetsialistiga, mis ei ole keelatud ning spetsialisti arvamus on protokolliliselt fikseeritud. Kellassepa juures käimist kinnitab ka transpordi vajaduse taotlus Tallinna Vangla transpordi broneerimise kalendris. 5) Protokollist nähtuvalt ei funktsioneerinud G.A. kella kinnitus nõuetekohaselt. Kellassepa selgitus viitab sellele, et käekella rihma kinnitus on vigastatud kella kasutamise käigus, mitte käekella pakkimise ja hoiustamisega. Oluline on siiski rõhutada, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel üksnes 26.04.2017 protokollist lähtunud, vaid kõiki välja selgitatud ajaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnanud. 6) Kaebaja selgitus, et kui käekella rihm olnuks varasemalt purunenud, saatnuks ta eelduslikult kella garantiiremonti, on oletuslik. Kauplus võinuks saata kella ekspertiisi, mille kulu tulnuks katta G.A.l. Kui kaebaja teadis, et ekspertiis võib tulla tema kahjuks ja kaasnevad kulud tuleb nagunii temal endal kanda, võis ta ka teadlikult jätta käekella garantiiremonti saatmise võimaluse kasutamata. 7) G.A. taotleb kella maksumuse 36 euro hüvitamist. Isegi kui leidnuks tuvastamist, et kaebaja käekella rihma kinnitus on purunenud vastustaja süül, on käekella kogu maksumuse hüvitamise nõue põhjendamatu. Kaebajal oli käekell olnud juba aasta, seega tuleks arvestada amortisatsiooniga. Samuti on fikseeritud, et muid vigastusi käekellal ei olnud ning ese on kellana kasutatav ja kaebajal kambris. Arvestades, et kaebaja viibib vahistatu staatusest tulenevalt 23 tundi ööpäevas suletud kambris, ei ole eluliselt vajalik kella käel kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on halduskohtule 02.06.2017 esitatud kaebuses (samuti Tallinna Vanglale 09.03.2017 esitatud taotluses) nõudnud, et Tallinna Vangla laseks talle kuuluva käekella oma kuludega parandada või asendaks selle uue samaväärse tootega. Seega on kaebaja kohtule (ja eelnevalt ka Tallinna Vanglale) esitanud Tallinna Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 5, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1). HKMS § 37 lg 2 p 5 kohaselt võib kaebusega nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus). RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Riigikohus on oma 11.10.2006 määruse nr 3-3-1-71-06 p-s 11 täpsemalt selgitanud, et tagajärgede kõrvaldamise nõue esitatakse haldusorgani õigusvastasele tegevusele eelnenud olukorra taastamise eesmärgil. RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. Riigikohus selgitas 10.03.2015 otsuse nr 3-3-1-83-14 p-s 17, et heastamiskaebuse rahuldamine on võimalik juhul, kui kaebaja õigusi on kaebuses kirjeldatud viisil rikutud ning rikkumist on võimalik kaebaja soovitud viisil heastada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas Tallinna Vangla rikkus kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud viisil ehk kas vastustaja on toime pannud talle kaebuses etteheidetava teo.
5(7)
3-17-1189
9.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulub käekell Q&Q, mille ta 2015. a oktoobris vangla kauplusest 36 euro eest soetas. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajale kuuluva käekella metallrihma kinnitus (pannal) ei toimi, st rihm ei kinnitu. Kuna kaebaja osas rakendati Tallinna Vangla 29.11.2016 käskkirja alusel isiklike asjade keeldu, siis tuli kaebaja isiklikud asjad kokku panna ja vanglas selleks ettenähtud kohas kuni piirangu lõppemiseni hoiustada. Pooled vaidlevadki käesolevas asjas selle üle, kas kaebajale kuuluva käekella metallrihma kinnitus on katki läinud Tallinna Vangla ametnike tegevuse tõttu (s.o 29.11.2016 kaebaja isiklike asjade pakkimisel ja/või nende hoiustamisel) või mitte.
10.Asja materjalidest ei tule välja see, milline oli kõnesoleva käekella seisukord enne seda, kui vanglaametnikud kaebaja isiklikud esemed kokku pakkisid ja hoiustasid selleks ettenähtud kapis. Kuna nimetatud asjaolu ei ole praeguseks hetkeks võimalik enam kindlaks teha, siis tuleb kohtul asja lahendamisel lähtuda asjas esitatud tõenditest ja selgitustest ning nende elulisest usutavusest.
11.Kohus leiab, et kaebaja poolt esile toodud asjaolud ei tõenda eraldi võetuna ega kogumis seda, et Tallinna Vangla ametnike tegevuse tõttu läks kaebaja käekella rihma kinnitus katki. Vanglaametnikud on ühtemoodi selgitanud, et kaebaja hakkas alguses oma asju ise pakkima, misjärel ta viidi jalutuskäigule ja vanglaametnikud lõpetasid kaebaja isiklike asjade pakkimise. Samuti nähtub vanglaametnike selgitustest, et ühelegi neist ei meenu kaebajale kuuluv käekell (vanglaametnike selgitused tl 30p-35). Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et tõenäoliselt pakkis kaebaja käekella ise enne jalutuskäigule minemist. Eeltoodust tulenevalt puudub alus arvata, et kaebajale kuuluva käekella pakkisid vanglaametnikud ja kahjustasid seejuures kella rihma kinnitust. Kohtul puudub alus kahelda vanglaametnike selgitustes ja eelistada kaebaja väiteid. Kohus peab vähetõenäoliseks ka seda, et kaebaja isiklike asjade pakkimisel või hoiustamisel võis kaebaja kellarihma kinnitus katki minna. Kohus, tutvunud poolte antud selgitustega, kaebaja esitatud fotodega kõnesolevast käekellast ning internetist kättesaadavate foto- ja videomaterjalidega sarnaste käekellade kohta1, saab aru, et kaebaja käekella rihma pandla küljest on murdunud väike metallist haak, mis pidanuks pandla kinnitama: kaebaja esitatud fotodelt ei nähtu seda väikest metallist haaki, mis sama tüüpi kelladel / kellarihma kinnitustel on olemas. Asja materjalid kui ka internetist kättesaadavad videomaterjalid viitavad üheselt sellele, et kellarihma küljes olnud metallosa murdumiseks tuleks kasutada arvestatavat füüsilist jõudu, kontsentreerituna konkreetsele pisidetailile. Arvestades, milliste muude kaebaja isiklike asjadega koos võis kõnesolev käekell olla pakitud või mis võisid olla selle peal (tl 24p), samuti kaebaja käekella murdunud osa asukohta ja selle murdmiseks rakendatava jõu suurust, on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebaja käekella rihma kinnitus võis katki minna selle paigutamisel kotti koos teiste kaebaja isiklike esemetega või pakitud esemete hoiustamisel lukustatud kapis. Kohtu hinnangul ei lükka seda järeldust ümber ka muud kaebaja esitatud väited käekellal oleva garantii ja ametnike pakkimise hoolsuse kohta. Lisaks nähtub asja materjalidest, et 25.01.2017 märkas Tallinna Vangla valvur asjade tagastamisel kaebajale, et käekella küljes olid lühikesed nöörijupid. Kaebaja ei ole vastavale väitele vastu vaielnud, leides vaid, et nööri päritolu on ebaselge. Kohus leiab, et kuigi ei ole täpselt teada, kuidas ja miks olid kaebaja käekella küljes nöörijupid, siis viitab see eelkõige
3-17-1189 võimalusele, et need olid kella külge paigaldatud katkise pandla kinnitamiseks, st käekella randmel kandmiseks vaatamata katkisele pandlale. Seejuures võib pidada tõenäoliseks, et nöörijupid olid kella küljes juba enne 29.11.2016 toimunud kella pakkimist (mitte ei ole sinna vanglaametnike poolt lisatud asjade pakkimisel või hoiustamisel), mis viitab omakorda sellele, et rihmakinnitus oli selleks ajaks juba katkine.
12.Tallinna Vangla 26.04.2017 koostatud menetlustoimingu protokolli (tl 29p) osas tuleb esmalt märkida, et vastavalt HMS § 5 lg-le 1 määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Sama § lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. See tähendab, et Tallinna Vanglal tuli kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid menetlustoiminguid kaebaja taotluse lahendamisel läbi viia (ka ekspertiisi määramine kui menetlustoimingu läbiviimine oli vastustaja kaalutlusõigus). Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust kõnealuses olukorras ekspertiisi läbiviimiseks, samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks taotlenud vastustajalt ekspertiisi tegemist. Antud juhul otsustas vastustaja küsitleda asjatundjat (kellasseppa). Selle fikseerimiseks koostas vastustaja 26.04.2017 menetlustoimingu protokolli. Kuigi nimetatud protokollis puudub täpsustus menetlustoimingu koha ja küsitletud spetsialisti kohta nagu HMS § 18 lg 2 p 1 ja 2 nõuab, on vastustaja siiski kohtule esitatud vastuses kaebusele täpsustanud, et konsulteeritud on OÜ Saxby (Liivalaia 20a, Tallinn) kellassepaga. Seega puudub kohtul mõistlik alus eeldamaks, et sellist menetlustoimingut vastustaja poolt läbi ei viidud (vastustaja on ühtlasi esitanud väljavõtte Tallinna Vangla transpordi broneerimise kalendrist vangla sõiduki kasutamise kohta nimetatud kuupäeval Liivalaia 20a aadressil käimiseks – tl 30) ja kellassepp oleks andnud selgitusi erapoolikult. Ka kaebaja väited vastustaja poolt avaliku teabe seaduse rikkumise kohta ja selle kohta, et kaebaja mõistis, et temalt nõuti vaidlusalust käekella üksnes fotografeerimiseks, ei viita sellele, et kõneolevat menetlustoimingut ei oleks vastustaja poolt läbi viidud. Kohtu hinnangul võib pidada usutavaks, et kellassepa hinnangul sai kõnealuse kellarihma kinnitus minna katki kellarihma ebaõigel jõuga kinnitamisel. Seejuures on kohtu hinnangul võimalik teha ka ilma asjatundja / kellassepa arvamuseta järeldus, et konkreetse rihmakinnituse detaili murdumine eeldab arvestatavat füüsilist jõudu ning selle murdumine ainuüksi asjade ühte kotti pakkimise ja hoiustamise tulemusena on äärmiselt ebatõenäoline, kui mitte võimatu.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita või pidada tõenäoliseks, et käekella rihma kinnitus läks katki vanglaametnike tegevuse tõttu. Samuti ei ole välistatud, et käekella rihma kinnitus oli murdunud / katki juba enne 29.11.2016 ehk enne seda, kui vanglaametnikud kaebaja isiklikke asju pakkima asusid. Seetõttu on täitmata heastamiskaebuse rahuldamise eeldus, et Tallinna Vangla on kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud viisil rikkunud ning kaebaja kaebus jääb rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega kulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.