Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses helistamise mittevõimaldamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Andri Ladevi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Andri ladev esitas 11.07.2017 (6-30/558-1) ja 17.07.2017 (6-30/5821) Tartu Vanglale taotluse erakorralise kõne saamiseks, mida ei lubatud. Samuti esitas A. Ladev 17.07.2017 selgitustaotluse ja 19.07.2017 märgukirja seoses nimetatud taotlustega.
2.Tartu Vangla vastas eelpool nimetatud A. Ladevi taotlustele 24.07.2017 vastusega nr 6-30/5582 (tl 3).
3.A. Ladev pöördus 04.09.2017 õiguskantsleri poole märgukirjaga, millele õiguskantsleri kantselei vastas 11.09.2017 vastusega nr 14-5/171122/1703923 (tl 2).
A. Ladev esitas 18.09.2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab kahju hüvitamist: 1) 50 eurot selle eest, et temale ei lubatud kahel nädalal järjest helistada erakorralise taotluse alusel sugulasele, et saada isiklikule arvele raha ja 2) 50 eurot selle eest, et 16.09.2017 ei saanud helistada. 19.10.2017 puuduste kõrvaldamise avalduses selgitas A. Ladev, et varaline kahju seisneb selles, et suhtlemise piirangu tagajärjel ei saanud ta oma olmetingimusi parandada ja ta oli enne 6-30/558-1 taotluse esitamist ilma ühegi pesemisvahendita.
5.A. Ladevi esitas 27.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 100 eurot seoses helistamise mittevõimaldamisega. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 14.11.2017 otsus nr 1-13/189-4 (tl 6-7), millega jäeti A. Ladevi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebuses taotleb A. Ladev ka riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
6.Kohus jättis kaebuse 18.12.2017 määrusega käiguta, paludes kaebajal täpsustada esitatud kahjunõuet, sh kas ta leiab, et temale on tekitatud varaline või mittevaraline kahju ja millised tagajärjed on temale saabunud seoses helistamise mittevõimaldamisega.
Kohtu seisukoht
7.Kohtu hinnangul on puuduvad kaebusel eduväljavaated ja võimalik kaebaja õiguste riive väheoluline, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Kaebusest saab välja lugeda, et kaebaja soovib Tartu Vanglalt kahju hüvitamist, kuna 11.07.2017, 17.07.2017 ning 16.09.2017 (kolm korda) ei võimaldatud temal helistada. Kaebaja märgib hüvitise suuruseks 100 eurot. Kaebaja ei märkinud kaebuses, milles seisneb temale tekkinud kahju, kuid väidab, et 16.09.2017 helistamine pidi tagama tema isiklikule arvele 100 eurot. Puuduste kõrvaldamise avalduses märgib kaebaja, et 16.09.2017 ei võimaldatud temal helistada, kuigi luba selleks oli olemas, ning sellega tekitati otseselt 100 eurot kahju. Kaebajal oli kokku lepitud teda materiaalselt toetava inimesega, et ta helistab 16.09.2017, misjärel pidi kaebaja saama isikult 100 eurot poeraha. 11.07.2017 ja 17.07.2017 sai kaebaja kaudse kahju, kuna ei saanud ühendust sugulasega, kes toetaks teda materiaalselt.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 sätestab kinnipeetavale õiguse kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega vastu võetud nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) viitab § 51 lg-s 2, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukord sätestab punktis 13.8.1., et Tartu Vangla tagab E-hoone suletud osakondades paiknevatele kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. VSKE § 51 lg 3 järgi kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse alusel.
10.Kaebaja viibis Tartu Vangla 14.11.2017 otsuse nr 1-13/189-4 kohaselt ajavahemikul 22.07.2017-11.08.2017 E-hoone 2. osakonnas algselt vahistatuna ja hiljem vastuvõturežiimil (tl 6p).
11.Vangla 24.07.2017 vastuses kaebajale selgitas vangla, et suletud E-2 osakonnas toimub telefoni kasutamine korraliselt teisipäeviti ja neljapäeviti. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 11.07.2017 taotluse erakorralise kõne saamiseks 15.07.2017 ja 16.07.2017. Vangla otsusest nähtuvalt kontrollis vangla, kellele kaebaja 15.07.2017 ja 16.07.2017 soovis helistada. Vangla leidis, et kaebaja on esitanud taotluses tõele mittevastavaid andmeid. Kohtule ei ole usutavad kaebaja poolt kahju hüvitamise taotluses, kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud põhjendused, et graafikuvälise helistamise mittevõimaldamisega rikuti tema õigust suhelda perekonnaga või tõi kaasa olukorra, kus kaebajal ei olnud hügieenivahendeid. Kohtu arvates on tegemist otsitud põhjustega ning vangla tegevus ei saanud kaebajale kaasa tuua kahju, mille eest oleks võimalik riigivastutuse seaduse alusel vanglalt kahjuhüvitist nõuda. Tartu Vangla on selgitanud kaebajale, millistel päevadel on graafiku järgi võimalik helistada. Samuti on vangla selgitanud, millistel puhkudel on lubatud graafikuvälisel ajal helistada ehk millistel tingimustel on lubatud erakorralise helistamise taotlus vanglale esitada.
12.Kaebaja viibis vangla kinnitusel suletud osakonnas ka 14.09.2017, kui esitas taotluse nr 630/726-1 vajadusega helistada emale ja sugulasele erakorralistel perekonna sündmustel. Tartu
Vangla 14.11.2017 otsuse kohaselt rahuldati kaebaja taotlus tingimuslikult ning inspektorkontaktisik on lubanud helistada, kui valvuritel on aega seda võimaldada (tl 6p). Kaebajale on võimaldatud helistamist 15.09., 17.09., 18.09., 20.09., 22.09., 23.09., 24.09., 25.09., 27.09., 29.09., 30.09., 01.10. 2017. aastal. 16.09.2017 oli laupäev ning sellel päeval vangla kinnitusel kaebaja tõepoolest helistada ei saanud. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajale sai tekkida otsene varaline kahju seoses helistamise mittevõimaldamisega 16.09.2017, kui kaebajale tagati võimalus helistada enne ja pärast nimetatud kuupäeva. Samuti on ilmselgelt põhjendamatud kaebaja väited, et ta pidi hakkama saama ilma söögi, joogi ja pesemisasjadeta kuu aega. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-31-40-07, p 11). Isik võib nõuda avaliku võimu kandjalt rahalist hüvitist üksnes siis, kui tema õigusi olulise määral rikutakse süüliselt ning saabuvad tagajärjed, mille eest on võimalik seaduses sätestatud alustel rahalist hüvitist nõuda (RVastS § 9 lg 1). Kohtule ei nähtu ühtegi tagajärge, mis oleks kaebajale saabunud helistamise mittevõimaldamisega 16.09.2017, mille eest saaks nõuda kahju hüvitamist vanglalt.
13.Tartu Vangla leiab, et ei ole kohustatud lubama graafikuvälist helistamist, v.a riigiasutustele, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga, samuti lubatakse graafikuväliseid helistamisi seoses erakorraliste sündmustega nagu nt kinnipeetava lähedase surm, lapse sünd jms (vt tl 3). Kohus nõustub vangla seisukohaga ning leiab, et vanglal on õigus nõuda, et kinnipeetav põhjendaks erakorralise helistamise taotlust ning vanglal on õigus teada, kellele kinnipeetav helistab. Kaebaja eksib, kui peab vangla poolt andmete kontrollimist jälitustoiminguteks. Vanglale annab õiguse nõuda suletud osakonnas kinnipeetavate puhul helistamiseks kirjaliku taotluse esitamist eelpool viidatud VSKE § 51 lg 3 ning VSKE § 51 lg 4 p 3 kohaselt peab taotluses olema muuhulgas märgitud isik või asutus ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada.
14.Eeltoodud põhjustel ei pea kohus otstarbekaks kaebuse edasist menetlemist ning tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Isegi kui möönda, et kaebaja õigusi rikuti helistamise mittevõimaldamisega, võis selline rikkumine kaebajale tegelikku kahju tuua väga vähesel määral. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse ja muud kaebuses esitatud taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest taotlused ei ole kaebusest eraldiseisvalt menetletavad ning tegemist ei ole puudusega, mida oleks võimalik kõrvaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.