Roland Kirotmaa kaebus Tartu Vangla 28.08.2017 käskkirja nr 6-2/935 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Roland Kirotmaa Vastustaja – Tartu Vangla Kaebetähtaja ennistamata jätmine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Roland Kirotmaa menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Võtta Roland Kirotmaa kaebus menetlusse.
3.Asja vaatab läbi kohtunik Sirje Kaljumäe.
4.Tunnistada vastustajaks Tartu Vangla.
5.Jätta rahuldamata taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-17-2829 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 5 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tartu Halduskohus tagastas 20.10.2017 määrusega Roland Kirotmaa kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses kartserisse paigutamisega (haldusasi nr 3-17-2078) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas kaebajale määruse põhjenduste p-s 8, et hüvitamisnõue ei ole kuigi perspektiivikas abinõu, kui kaebaja ei ole riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, sh ei ole tühistamisnõudega vaidlustanud Tartu Vangla 28.08.2017 käskkirja nr 6-2/935. Kohus märkis, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/935 kehtetuks tunnistamise osas, kuid kohtumääruse tegemise ajaks oli möödunud tühistamisnõudega kohtusse pöördumise tähtaeg (30 päeva vaideotsuse teatavaks tegemisest; HKMS § 47 lg 2). Kohus selgitas veel, et kui kaebajal on mõjuv põhjus, miks ta ei ole
3-17-2829
õigeaegselt pärast Tartu Vangla 06.09.2017 vaideotsuse nr 1-11/492-2 saamist pöördunud halduskohtusse käskkirja nr 6-2/935 tühistamiseks, saab kaebaja taotleda tähtaja ennistamist.
2.R. Kirotmaa esitas Tartu Halduskohtule 24.11.2017 taotlusena pealkirjastatud dokumendi, milles märkis: „Taotlen kohtult tähtja ennistamist seoses haldusasjaga nr 3-172078. Kandsin karistust kartseris ning mulle ei antud kirjatarbeid (isiklikke). Ei antud neid ka vangla poolt. Seetõttu ei saanud esitada kohtule tühistamisnõuet.“ Ühtlasi taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.
3.Kuna haldusasjas nr 3-17-2078 menetlus oli R. Kirotmaa avalduse laekumise ajaks lõppenud ja 20.10.2017 kohtumäärus edasi kaebamata jõustunud, leidis kohus, et pole võimalik täiendavalt menetleda tühistamisnõuet haldusasja nr 3-17-2078 raames. Kohtu hinnangul oli kaebajal tahe esitada haldusasjas nr 3-17-2078 kohtult saadud selgitustest tulenevalt Tartu Vangla 28.08.2017 käskkirja nr 6-2/935 tühistamise nõue. Kohus registreeris kaebuse eraldi haldusasjana (3-17-2829). Kaebaja kinnitas kohtule 26.12.2017, et on soovinud sellist kaebust esitada (tl 11). Kaebaja märkis veelkord, et kaebuse õigeaegne esitamine ei olnud võimalik kirjutusvahendite ja dokumentide puudumise tõttu. Menetlusabi taotluse lahendamine
4.Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. Halduskohtusse kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivu seaduse § 60 lg 1)
4.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 (alates 01.01.2018) sätestab: „Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast“. Endiselt on kohaldatav kohtupraktika (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-16, p 7), mille järgi võib kinni peetavate isikute puhul eeldada, et nende igakuised kulutused on ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (praegusel juhul aluseks võetava ajavahemiku (17.07.2017 – 26.11.2017) puhul 5% 470 eurost).
4.2.Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud on taotleja K-raha väljavõtte (tl 9) järgi 200 eurot. Sellest lubatavad mahaarvamised HKMS § 112 lg 1 ja viidatud kohtupraktika järgi on kokku 180,58 eurot (VangS § 44 lg 2 alusel vabanemisfondi 77,86 eurot; elektrienergia eest 8,72 eurot; miinimumpalgast 4x470x0,05=94 eurot). Seega ei võimalda taotleja ühe kuu kahekordne keskmine sissetulek tasuda 15 euro suurust riigilõivu.
4.3.Eelnevat arvestades rahuldab kohus menetlusabi taotluse. Kaebuse menetlusse võtmine
5.Kohus leiab, et kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ning alluvuse järgi lahendamisele Tartu Halduskohtus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg 5). Kaebusel ei ole HKMS § 37–39 tähenduses puudusi, mis takistaksid kaebuse menetlemisse võtmist. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Kohus on eelnevalt vabastanud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebus tuleb HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse võtta. Kohus lähtub seejuures kaebuse esitamise ajal ning kuni
2(4)
3-17-2829
01.01.2018 kehtinud HKMS regulatsioonist, mille kohaselt ei olnud menetluse lõpetamine kabetähtaja ületamise tõttu võimalik ilma kaebust menetlusse võtmata. Kohus tunnistab kooskõlas HKMS § 17 lg-ga 1 vastustajaks Tartu Vangla. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.Kohus märkis juba 20.10.2017 kohtumääruses ja 30.10.2017 selgitustes kaebajale (haldusasja nr 3-17-2078 toimik, tl 25), et tühistamisnõudega kohtusse pöördumise tähtaeg on 30 päeva vaideotsuse teatavaks tegemisest (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja on 06.09.2017 vaideotsuse nr 1-11/492-2 kätte saanud samal päeval (haldusasja nr 3-17-2078 toimik, tl 1111p). Seega lõppes kaebetähtaeg 06.10.2017. Kaebaja on esitanud tähtaja ennistamise taotluse ja märgib, et õigeaegselt tühistamiskaebusega kohtusse pöördumist takistas tal kirjutusvahendi puudumine kartseris viibides. Täiendavalt märgib kaebaja 26.12.2017 vastuses 21.12.2017 kohtumäärusele (tl 11), et talle ei antud kartseris oleku ajal isiklike asjade hulgast dokumendimappi, milles olid kõik kaebaja dokumendid ning ta ei mäletanud üksikasju (kuupäevad, numbrid, kaebetähtajad).
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvate põhjuste all mõeldakse kohtupraktikas eelkõige objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil menetlustoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-5900). Senises kohtupraktikas ei ole kartseris viibimine olnud üldjuhul takistuseks kohtusse pöördumisel ning kartseris viibivad kinnipeetavad kasutavad sagedasti kartseris viibides oma kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Tartu Vangla on vastuseks kohtunõuetele teatanud, et kaebaja viibis kartseris 05.09.201717.10.2017 (22.12.2017 vastus, tl 8) ning selgitanud, et R. Kirotmaa ei ole alates 05.09.2017 kuni käesolevani esitanud vanglale kirjalikke taotlusi dokumendimapi ja kirjutusvahendite saamiseks (04.01.2018 vastus, tl 15-16). Isegi kui vastab tõele asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud kartseris viibides kirjutusvahendeid kasutada, saanuks ta soovi korral kaebuse kohtusse esitada vahetult kartserist 17.10.2017 vabanedes. Praegu möödus sellest aga rohkem kui kuu aega.
9.Kaebetähtaja ennistamise taotlusest ega ka muudest haldusasja materjalidest ei nähtu, et varasem mittevaidlustamine oli tingitud põhjustest, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud menetlusosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00).
3(4)
3-17-2829
Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning jätab taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seetõttu lõpetab kohus ka HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse.
10.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kuna kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, jääb see kulu riigi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal ka tõenäoline (nt Riigikohtu 19.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, p 19 ja seal viidatud praktika; 13.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-15, p 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda.