lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2580/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2580/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
726
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.01.2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2580

Haldusasi

Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.12.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andri Ladevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Andri Ladev

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 26.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja viibis alates 11.09.2017 Tartu Vangla E-hoones, kus kümnel päeval puudus soe vesi. Vangla ei teavitanud määruskaebuse esitajat sooja vee puudumisest. Määruskaebuse esitaja nõudis kahju hüvitamist 150 eurot. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 04.12.2017. a määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaja (resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju eest hüvitist 150 eurot ning seega kuulub tasumisele riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, aga menetlusabi andmise eelduseks on ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Määruskaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist, kuna ta viibis E-hoones 10 päeva ja seal puudus piisava temperatuuriga vesi. Halduskohus leidis, et esitatud dokumentide põhjal ei ole väidetava mittevaralise kahju tekkimise eest 150 euro väljamõistmine tõenäoline. Kaebusele lisatud vangla 21.11.2017 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nähtub, et perioodil 05.09.–

02.10.2017 esinesid Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone sooja tarbevee surves tõrked amortisatsioonist kulunud soojusvaheti vahetamise tõttu. Kuna soojusvaheti telliti välismaalt, võttis selle Eestisse jõudmine paratamatult aega. Soe vesi ei puudunud täielikult. Perioodil 11.09– 28.09.2017 võis olla sooja vee surve mõnel hetkel nõrk ja samuti võis sooja vee temperatuur kõikuda kuumast jahedani. Soojusvaheti vahetamisega tegelenud ettevõtte esindaja sõnade kohaselt ei olnud sellist olukorda, et soe vesi oleks üldse päevadeks või nädalateks kinni keeratud. Määruskaebuse esitajale avaldas see olukord mõju 10 ööpäeva. Halduskohus leidis, et vee temperatuuri kõikumine ja madal surve kümne ööpäeva jooksul võis tekitada ebamugavusi, aga kohtule esitatud dokumentide alusel ei saa pidada tõenäoliseks, et seeläbi oleks määruskaebuse esitaja inimväärikusse sekkutud sellise intensiivsusega, mis annaks aluse rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on tõenäoliselt tegemist objektiivsete takistusega, mida vangla ei pidanud ette nägema. Halduskohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vangla oleks jätnud määruskaebuse esitajale tagamata võimaluse hoolitseda enda hügieeni eest. Eeltoodust tulenevalt ja halduskohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole alust eeldada, et rahalise hüvitise väljamõistmine omaks eduväljavaateid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 04.12.2017. a määruse peale määruskaebuse. Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Määruskaebuse esitajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks ja halduskohus on seda ka tuvastanud.
4.Tartu Halduskohus võttis 20.12.2017. a määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.12.2017. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
6.Halduskohus on õigesti määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud, et määruskaebuse esitaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lisaks majandusliku seisundi hindamisele on menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta.
7.Ringkonnakohus selgitab, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKm 06.09.2007, 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p 11). Kohtupraktikas on ka sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 04.05.2011, nr 3-3-1-11-11, p 11).
8.Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2017. a määrus muutmata.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium