Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega
Resolutsioon
1.Vabastada Roman Gavrontšuk riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Saata kohtumäärus Roman Gavrontšukile ja Tartu Vanglale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtule saabus 21.11.2017 kinnipeetava Roman Gavrontšuki taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, lubades temal kohtumenetluse ajal suitsetada vanglas ja soetada vangla kauplusest sigarette. Taotluse kohaselt on R. Gavrontšuk esitanud 21.11.2017 vanglale taotluse, milles palus lubada suitsetada ning luba osta vangla kauplusest sigarette. Taotluse kohaselt on R. Gavrontšuk saanud 18.12.2017 vanglalt keelduva vastuse nr 6-24/9742-2. Taotlusele ei ole lisatud kohtueelse menetluse dokumente. R. Gavrontšuk on esitanud ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohus palus Tartu Vanglal esitada seisukoht R. Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse ja tagajärgede kohta. Samuti edastada kohtule kohtueelse menetluse materjalid.
3.Tartu Vangla esitas kohtule 27.12.2017 seisukoha, milles leiab, et R. Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kohtu seisukoht
4.Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. R. Gavrontšuki vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (20.08.2017-19.12.2017, tl 19) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei saa R. Gavrontšuki esialgsele õiguskaitse taotlusele eelhinnangut andes, lugeda seda ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus R. Gavrontšuki HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et R. Gavrontšuk palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel tegema toiminguid, mis võimaldaksid temal suitsetada Tartu Vanglas.
7.Tartu Vanglas on 21.12.2017 registreeritud R. Gavrontšuki vaie nr 1-11/680-1 (tl 18) Tartu Vangla keelduva 15.12.2017 vastuse nr 6-24/9742-2 peale. Tartu Vangla 15.12.2017 otsusega (tl 16-17) jäeti R. Gavrontšuki 22.11.2017 esitatud taotlus suitsetamiseks loa saamiseks ja sigarettide ostmiseks vangla kaupluse vahendusel rahuldamata. Taotleja märgib vaides, et rikutud on tema õigusi ja vabadusi, mis tulenevad vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 2, põhiseaduse §-dest 19, 26 ja 32 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8 (lisa protokoll nr 1 art 1).
8.Seega, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud (HKMS § 249 lg 5). Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kohus möönab, et suitsetamisest loobumisel võivad kaasneda teatud ebamugavused, kuid see ei too automaatselt kaasa pöördumatuid tagajärgi või nende saabumise ohtu, mis on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eelduseks. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449, p-s 23 väljendatud seisukoht, millega halduskohus nõustub. Tartu Ringkonnakohus leidis, et ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada
võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. R. Gavrontšuk ei ole taotluses ega vaides välja toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist tema suhtes. R. Gavrontšuk soovib saavutada olukorda, kus tal oleks Tartu Vanglas võimalik suitsetada. Ühtegi põhjendust, missugused tagajärjed talle saabuvad, kui ta oma eesmärki ei saavuta, pole taotluse esitaja märkinud. Seetõttu ei pea kohus lubatavaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
10.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ette ära otsustamine ei ole üldiselt lubatav. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu ning R. Gavrontšuk ei ole kohtule esitanud ühtegi sellekohast väidet ega tõendit, et taotlejale võiks vanglas kehtiv suitsetamiskeeld põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks.
11.Tartu Ringkonnakohus analüüsis 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis.
12.Kohus nõustub ka viidatud ringkonnakohtu määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla õigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017 määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3 haldusasjas nr 3-17-1449, ning tegi uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Seega teatud ebamugavuste talumine ei tähenda esialgse õiguskaitse vajadust ning väidetav põhiõiguste riive ei kaalu üles olulist avalikku huvi ja ettenähtavaid tagajärgi Tartu Vangla jaoks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus R. Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.