lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2797/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2797/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
477
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineRVastS § 15 lg 1Õigusemõistmisel tekitatud kahjuRVastS § 7Vastutuse alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2797

Määruse kuupäev

03.01.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Mart Andrese (Andres) kaebus kahju hüvitamise nõudes

Resolutsioon

Tagastada Mart Andrese kaebus haldusasjas 3-17-2797.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja 204 lg 1).

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtule saabus 19.12.2017 Mart Andrese (Andres, endise nimega Õunap) kaebus, milles kaebaja esitab kahjunõude kokku summas 1,1 miljonit eurot seoses Andres Parmase toime pandud toimingutega, kui A. Parmas oli Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik 2006. aastal, samuti sellele järgnenud toimingutega erinevate ametkondade poolt. Kaebaja vabadus oli piiratud 11 aastat. Kaebaja viitab vaimsele kuritarvitamisele. Kaebus on adresseeritud Tartu Halduskohtu, Tartu Maakohtu ja Riigikohtu esimehele. Kohtu seisukoht
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kaebusest võib järeldada, et M. Andres nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses erinevate ametnike toimingutega, mille tõttu oli tema vabadus piiratud 11 aastat. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas vabaduse piiramise all karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Kohus leiab, et kaebaja nõue ning selle faktiline põhjendus seosetu.
4.Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega peab RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt kahju hüvitamiseks esinema avalik-õiguslikus suhtes toime pandud õigusvastane tegu, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isikule kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kui mõni nimetatud eeldustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamisele ei kuulu. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
5.Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis saaksid olla aluseks kaebajale mittevaralise kahju tekkimisele. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid toiminguid täpsemalt, ta õigusvastaseks peab, ega millise avaliku-võimu kandja vastu on ta nõue täpsemalt suunatud. Kaebuses sisaldub väide, et see saab olema kaebaja ainus avaldus. Kuna kaebaja on varasemalt kohtu poole pöördunud seosetute nõuetega, siis ei pea kohus vajalikuks kaebuse edasist menetlemist ja käiguta jätmist. Samuti ei leidu tõendeid, mis viitaksid kaebajale õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimisele. Käesoleval juhul ei olnud A. Parmas 2006. aastal kohtunikuna ametis. Samuti ei ole ühegi kohtuniku, kes oleks olnud mõne M. Andrese asja lahendamisega seotud, suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Seetõttu ei ole täidetud ka RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus kahju hüvitamiseks.
6.Eeltoodu tõttu tagastab kohus M. Andrese kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus arvestab kaebuse tagastamise juures asjaoluga, et kaebaja on varasemalt esitanud sisutuid kaebusi, jättes puudused, millele kohtud on tähelepanu juhtinud, kõrvaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja