Andri Ladevi (Ladev) kaebus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3. tühistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Andri Ladevi kaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Andri Ladev esitas 09.11.2017 Tartu Vanglale vaide (tl 6), milles soovis vaidlustada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 kehtestatud suitsetamispiiranguid, ning palus käskkiri tühistada. Kinnipeetav leidis, et käskkirja pole tutvustatud kinnipeetavatele, et nad saaksid oma õigusi kaitsta.
2.Tartu Vangla tagastas 14.11.2017 vaideotsusega nr 1-11/583-2 vaide, tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punktidele 1 ja 3 ning § 34 lg-le 3. Tartu Vangla leidis, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning puudub alus vaidetähtaja ennistamiseks, samuti puudub A. Ladevil vaideõigus. Tartu Vangla esitas järgmised seisukohad.
2.1.Vaide esitaja eesmärk on Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3. vaidlustamine, millega kehtestati Tartu Vanglas suitsetamiskeeld. Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49 jõustus 01.10.2017. Vaie tulnuks vaideotsuse kohaselt esitada 30 päeva jooksul kodukorra punkti 2.3. muutva käskkirja jõustumisest. Seega pidas vangla 09.11.2017 vaide esitamist mittetähtaegseks. Samas leidis vangla, et teadaolevalt puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis võiksid kaasa tuua vaidetähtaja ennistamise.
2.2.Kuna A. Ladev on ennast vanglas määratlenud mittesuitsetajana ning tal polnud 01.10.2017 seisuga vanglas sigarette, ei saaks vaidlustatav piirang kuidagi puudutada tema õigusi ja see asjaolu takistaks vaide sisulist läbivaatamist sõltumata vaide esitamise tähtaegsusest.
3-17-2588
2.3.Tartu Vangla selgitas vaiet tagastades ka, et pelgalt kodukorra punkti 2.3. vaidlustamine ei aitaks saavutada suitsetamisvõimalust Tartu Vangla territooriumil 01.10.2017 jõustunud vangla sisekorraeeskirja muudatuste tõttu: kehtivuse kaotas VSKE § 82 lg 2, mis lubas kinnipeetaval suitsetada vaid selleks ettenähtud kohas ning ajal, mil kinnipeetaval on õigus seal viibida; jõustus VSKE § 641 p 31, mille kohaselt on vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
3.A. Ladev esitas kohtule 26.11.2017 kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu, et Tartu Vangla on muutnud tema vaide eset (kaebaja soovis vaidega vaidlustada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, mitte kodukorra punkti 2.3). Kaebaja märgib, et ta on eelnevalt suitsetanud ja vahel on kiusatus taas suitsetada. Kaebaja peab suitsetamiskeeldu lubamatuks lisapiiranguks, mida ta olemuselt samastab sundraviga. Kaebaja märgib kaebuses: „Tühistada täies ulatuses kehtestatud piirang ja tagada mulle sõltuvuse maanduseks kõik vajalik“. Kaebaja väitel ei tegele vangla nikotiinisõltuvuses kinnipeetavatega ega nõusta kedagi.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3). Sellise käskkirja vaidlustamine ning vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on iseenesest lubatav (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika), kuid sellele peab eelnema kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5.
5.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
6.Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 4). Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18) on leitud järgmist. VangS § 11 lg 5 iseenesest lubab kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav on esitanud vaide ning vaie on tagastatud. Kohtu poole pöördumine on VangS § 11 lg 81 kohaselt sõnaselgelt välistatud vaid juhul, kui vaie on tagastatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ehk HMS § 79 lg 1 p 2 alusel. Samas leidis Riigikohus, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-ga 4, siis juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Viidatud lahendi p-s 19 leidis Riigikohus, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg‐st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.
7.Selleks, et eelnevalt viidatud kohtupraktika valguses otsustada, kas kaebaja on läbinud kohtusse pöördumise eeldusena nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kohtul hinnata, kas vaie on õiguspäraselt tagastatud. Kontrollides kohustusliku kohtueelse
2(4)
3-17-2588
menetluse läbimist, ei või kohus piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku vaie kohustuslikus kohtueelses menetluses (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-78-13, p 20 ja seal viidatud praktika).
8.Tartu Vangla on vaide tagastanud eelpool määruse p-s 2 esitatud põhjustel, st tähtaja möödalaskmise ja vaideõiguse puudumise tõttu. Viidatud lahendis haldusasjas nr 3-3-1-78-13 leidis Riigikohus, et kohustuslikku vaidemenetlust saab pidada mitteläbituks HMS § 79 lg 1 p-s 3 nimetatud alusel (möödalastud tähtaega pole võimalik ennistada). HMS § 79 lg 1 loetleb vaide tagastamise alused ning selle lõike punkti 1 järgi tagastatakse vaie, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Tegemist on olukorraga, kus kaebajast sõltuval põhjusel jääb vaie sisulise lahenduseta.
9.Kohus leiab, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise ning vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on praegusel juhul määrav asjaolu, et kaebaja määratles ennast Tartu Vanglas viibides mittesuitsetajana. Selle üle ei ole ka vaidlust, kuid kaebaja on kaebuses märkinud, et ta on varasemalt suitsetanud ning mõnikord on senini kiusatus suitsetada. VSKE § 82 lg 1 (enne 01.10.2017 kehtinud redaktsioon) sätestas, et kinnipeetava vastuvõtmisel selgitati välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse kontekstis oluline, et kaebaja on varasemalt suitsetanud, samuti tema jätkuv soov aeg-ajalt suitsetada. Kohus nõustub eelnevat arvestades vaideotsuse seisukohaga, et suitsetamiskeelu kehtestanud kodukorra muudatuse sätestanud Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49 ega kodukorra p 2.3 ei saa vaide esitaja õigusi rikkuda, mistõttu on Tartu Vangla õiguspäraselt vaide sisuliselt läbi vaatamata tagastanud.
10.Seejuures ei ole kohtu hinnangul määrav hinnang vaide tähtaegsusele. Vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise 30-päevane tähtaeg ei pruugi alati hakata kulgema teatavakstegemisest. Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele võib ilmneda vahel ka alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Selleks ajaks, kui üldkorralduses sätestatud ettekirjutuse mõju selle adressaadile avaldub, võib olla möödunud oluliselt rohkem aega. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb see vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik üldkorralduse vaidlustada pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt (vt ka Riigikohtu 13.02.2008.määrus haldusasjas nr 3-3-1-95-07, p-d 13 ja 14).
11.HMS § 71 lg 1 näeb vaide esitamise õiguse ette isikule, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaideõigus on ette nähtud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte üldistes huvides ega objektiivsele õigusvastasusele reageerimiseks (nt ka HMS § 76 lg 2 p 4, mis kohustab vaides ära näitama, miks haldusakt või toiming vaide esitaja õigus rikub). HMS § 79 lg 1 p 1 järgi vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaiet esitada. Isikul ei saa olla õigust vaiet esitada, kui temaga seonduvatel asjaoludel, ei ole võimalik, et haldusakt tema õigusi saaks rikkuda. Nähtuvalt Tartu Vangla 19.12.2017 vastusest 18.12.2017 kohtunõudele (tl 8) ei ole kaebaja esitanud rohkem taotlusi (peale kohtule juba esitatud 09.11.2017 vaide) seoses
3(4)
3-17-2588
suitsetamissooviga, millest saaks järeldada 01.10.2017 kehtima hakanud üldkorralduse sätete hilisemat mõju kaebaja õigustele.
12.Kohus on eelpool asunud seisukohale, et Tartu Vangla on 14.11.2017 vaideotsusega vaide õiguspäraselt tagastanud. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
13.Kohus selgitab, et praegusel juhul kaebuse tagastamine ei välista kaebaja õiguste edaspidist kaitset suitsetamissoovi ilmnemisel, kuid sel juhul tuleks pöörduda vangla poole esmalt vastavate kohustamisnõuetega (vt praeguse määruse põhjenduste p 10).