lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2066/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2066/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 28. detsember 2017, Tartu

Haldusasi

Raul Koppe kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada vanglasisesele isikukontole laekunud raha kasutada vangistusseaduse § 44 l g 2 alusel mahaarvamisi tegemata Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määrus Raul Koppe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Raul Koppe Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-2066

RESOLUTSIOON

Jätta Raul Koppe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Raul Koppe esitas 28. juunil 2017 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et vangla võimaldaks temale soetada kaupluse vahendusel uue teleri selliselt, et tema kambrikaaslane, kes rikkus ära R. Koppe televiisori, hüvitaks teleri maksumuse selliselt, et kannab R. Koppe arveldusarvele vastava summa, ilma et sellest tehtaks kinnipidamisi. Tartu Vangla jättis 24. juuli 2017. a otsusega nr 6-24/5213-2 R. Koppe taotluse rahuldamata. R. Koppe esitas sellele vaide, kuid Tartu Vangla jättis selle 9. oktoobri 2017. a otsusega rahuldamata.
2.R. Koppe esitas 9. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist, et kaebaja saaks soetada vangla poest uue teleri talle hüvitisena laekuva raha eest, millest ei arvataks maha summasid nõuete täitmiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Tartu Halduskohus tagastas 16. oktoobri 2017. a määrusega R. Koppe kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavuta kaebuse eesmärki. Määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama sätte teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 441 lg 3 alusel on justiitsministri 15. juuli 2009. a määrusega nr 29 kehtestatud „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“, mille § 9 lg 4 p-de 1,4 ja 7 järgi jaguneb kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu kolmeks: 1) vabakasutuskonto; 2) vabanemiskonto; 3) nõudekonto. Neile kontodele paigutatakse kinnipeetavale laekuvad summad vastavalt VangS § 44 lg-s 2 sätestatule. Seega on vangla käitunud õiguspäraselt, kui ta on paigutanud kaebajale laekunud raha vastavatele kontodele ning teinud neist kinnipidamisi. Seadus ei võimalda kahjuhüvitiselt teha väiksemat mahaarvamist, kui muudelt laekuvatelt summadelt (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-86-08, p 16).
3.2.VangS § 44 lg-s 4 sätestatud käsutuskeeld kehtib üksnes juba isikuarvele laekunud summade käsutamisele. Halduskohus leidis, et kinnipeetaval on õigus käsutada kahjuhüvitist ja näidata, kellele ja millisele arvelduskontole see kanda tuleks ning VangS § 44 ei piira vastavat käsutusõigust. Näiteks on kohtupraktikas võimaldatud kanda kohtumenetluses haldusorganilt välja mõistetud menetluskulud kinnipeetava vanglavälisele arvelduskontole või kolmanda isiku arvelduskontole (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 19), seda ka kahjuhüvitise osas (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-10-14, p 11).
3.3.Kui kaebaja soovib telerit osta vangla vahendusel, peab see summa laekuma tema isikuarvele (VangS § 48 lg 1 ls 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.R. Koppe esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määruse tühistada. Kaebaja soovib endale uue teleri soetada, mis oleks samaväärne sellega, mis ära lõhuti. Kaebaja soovib seda teha hüvitise eest, ilma et ta peaks nõuetefondi tasuma. Hüvitis on üle kantud juba tema tuttava kontole. Kuna karistusaja lõpuni on veel üle viie aasta, kaob teleri puudumisel ära ka meelelahutus ning see põhjustab stressi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse väidetest selgub ikkagi, et kaebaja soovib soetada teleri hüvitisena saadud raha eest, kuid ei nõustu sellega, et sellelt tehakse mahaarvamisi. Halduskohus on oma määruses põhjalikult selgitanud asjakohast seadusandlust ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda uuesti siinkohal esitada. Halduskohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb ükskõik mis laadi rahalisi laekumisi käsitada kinnipeetava sissetulekuna, mis allub VangS § 44 regulatsioonile, s.t ei eksisteeri laekumisi, millelt ei tehtaks seaduse kohaselt mahaarvamisi. See kehtib ka

hüvitisena saadud summade kohta. Kaebajal ei ole iseenesest teleri soetamine takistatud. Samas, kui ta soovib seda teha hüvitisena saadud summa eest, tuleb tal arvestada, et sellest tehakse kinnipidamised vastavalt VangS §-s 44 sätestatule. Taolist õigust kinnipeetavale laekuvatelt sissetulekutelt kinnipidamisi teha ei saa pidada õigusvastaseks.

7.Vastuseks asjaolule, et teleri omamine võib leevendada stressi ja pakkuda võimalust aega sisustada ning meelt lahutada, märgib ringkonnakohus, et isegi siis kui kaebajal ei ole endal isiklikku telerit, peab vangla VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldama kinnipeetaval jälgida raadioja televisioonisaateid.
8.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb R. Koppe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium