Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud

2(11)

ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

3(11)

06.10.2015 osanike koosolekul otsustatud põhikirja muudatuse eesmärgiks oli kajastada osanike lepingus kokkulepitut ka kostja põhikirjas. Tegemist on tingimustega, millega hagejad Caplia Invest OÜ-lt, Eesti Arengufondilt ja Artiston Invest OÜ-lt raha vastu võttes nõustusid. Ilma investoreid kaitsva regulatsioonita ei oleks investorid kostjasse raha investeerinud ning kostja oleks pidanud oma tegevuse lõpetama. Isegi investoreid kaitsva regulatsiooniga on investoritel käesoleval ajal võimalik tagasi saada maksimaalselt 80% oma investeeringust. Seega investorid ei saa väikeosanike arvelt suuri kasumeid. Kostja osanike 06.10.2015 koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Juhatusel oli õigus määrata osanike koosoleku päevakord ÄS § 1711 lg 1 alusel. Isegi kui päevakorra oleks pidanud määrama nõukogu, ei ole tegemist kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Põhikirja muutmise otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Investorite kaitse regulatsioon on majanduskäibes tavapärane instrument, mille kasutamisega on hagejad nõustunud. Tegemist on isegi seadusandja poolt soodustatud tegevusega, et suurendada aktiivsust iduettevõtetesse investeerimisel. Osanike lepingust tuleneb osanikele kohustus kiita heaks põhikirjamuudatus, millega viiakse investorite kaitse regulatsioon kostja põhikirja. Põhikirjamuudatus ei muuda hagejatele kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumit. Põhikirja muutmise otsus ei ole kehtetu. Hagejad on ise andnud nõusoleku enda ebavõrdseks kohtlemiseks. Kostja tõi täiendavalt välja, et 02.10.2015 jagas hageja IV endale kuuluva kostja osa ja võõrandas selle hagejale III. Kuna osa jagamine ei ole osanike otsusega heaks kiidetud on tegemist tühise tehinguga ning hageja III ei ole kostja osanikuks saanud. Isegi kui hageja III on kostja osanikuks saanud, kehtivad osanike leping ja selle muudatus ÄS § 150 lg 2 alusel ka tema suhtes. Samal alusel kehtib leping ka hageja I suhtes. Hageja ei saa käesolevas menetluses tugineda osanike lepingu tühisusele, kuna lepingus sisaldub vahekohtu kokkulepe. Hagejate-poolne osaluste jagamine ja ümbermängimine kohtumenetluse tarbeks on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja IV on menetluse kestel võõrandanud oma osaluse kostjas täielikult hagejale III, tuleb hagi hageja IV nõude osas jätta läbivaatamata. Maakohtu otsus

4(11)

Vaidlus puudub, et 06.10.2015 osanike koosoleku päevakorda ei otsustanud kostja nõukogu. ÄS § 293 lg 1 reguleerib aktsionäride üldkoosoleku päevakorra määramist, kuid osanike koosolekule ÄS § 293 lg 1 ei kohaldu, sest osanike koosoleku kohta on olemas erinorm ÄS 1711 lg 1. ÄS § 189 lg 2 mõtteks on reguleerida osaühingu nõukogu pädevust ja tegevust aktsiaseltsi sätete järgi juhuks, kus vastavas osas osaühingute kohta regulatsioon puudub. ÄS 1711 lg 1 kohaselt osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Kohus ei nõustunud hagejatega, et ÄS 1711 lg 1 kohaldub ainult neile osaühingutele, millel pole nõukogu. Sätte teine lause näeb otsesõnu ette olukorra, kui koosoleku kutsub kokku nõukogu. ÄS 1711 lg 1 kohaselt kui koosoleku kutsub kokku juhatus, määrab päevakorra juhatus, kui aga koosoleku kutsub kokku nõukogu, määrab päevakorra nõukogu. Seega kohaldub ÄS 1711 lg 1 nii neile osaühingutele, kellel on nõukogu, kui neile, kellel nõukogu pole. Enne 06.10.2015 kehtinud kostja põhikiri ei reguleeri osanike koosoleku päevakorra kindlaks määramist. Seega võis päevakorra ÄS 1711 lg 1 esimese lause alusel määrata juhatus. Asjaolu, et 06.10.2015 osanike koosoleku päevakorra otsustas kostja juhatus, ei kujuta endast osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ja otsus ei ole seetõttu tühine (ÄS § 1771 lg 1). Kohus tuvastas, et 06.10.2015 otsustati põhikirja muuta selliselt, et dividendide ja likvideerimisjaotise maksmise kord oleks põhikirjas määratud samamoodi kui osanike 03.02.2011 lepingus. Kohus analüüsis, kas põhikirja muudatuste poolt hääletanud osanikud teostasid oma õigusi seadusevastasel viisil eesmärgiga tekitada kahju väikeaktsionäridele (TsÜS § 138 lg 2) ehk kas SAPA sõlmimine oleks väikeosanikele kahjulik tehing, millega enamusosanikud saaksid rikastuda vähemusosanike arvel. Hagejad ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et ilma SAPA tehingust saadud rahata oleks kostja pankrotistunud. Kostja pankrotistumine ei oleks asetanud vähemusosanikke võrreldes SAPA sõlmimisega soodsamasse positsiooni. Seega oli hagejatele probleemiks eelkõige 03.02.2011 osanike lepingus kokkulepitu, mitte SAPA tehingu madal hind ning seoses SAPA tehinguga ei joonistu välja hagejate väidetud kahjustavate tehingute jada. Vaidlustatava otsuse sisuks on põhikirjamuudatus dividendide ja likvideerimisjaotiste jagamise kohta. Enamusosanike puhul on äratuntavaks huviks otsuse poolt hääletamiseks saada eelisdividende ja -likvideerimisjaotist. Kohus tuvastas, et põhikirjamuudatus dividendide osas puudutab dividendide maksmist ainult juhul, kui see on vajalik osanike lepingu punktis 6.8. sätestatu elluviimiseks. Seega kostja osanikel oli põhjus hääletada põhikirjamuudatuste poolt ka selleks, et täita osanike lepingu p 6.8.1 tulenevat kohustust. Hagejate esitatust ei nähtu, et kostja osanikud, kes hääletasid põhikirjamuudatuse poolt, oleksid teinud seda soovist tekitada hagejatele kahju. Asjaolu, et otsuse poolt hääletanud osanikud teadsid, et hagejatel on vastuväiteid otsusele või vastuväited seoses osanike lepinguga, ei tähenda, et otsuse poolt hääletanud osanikud kasutasid oma hääleõigust heade kommete vastaselt. Seetõttu ei ole otsus tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega. ÄS § 154 lg 1 kohaselt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Põhikirja muutmine 06.10.2015 otsustatud kujul asetab kostja osanikud ebavõrdsesse olukorda, kuna muudetud põhikirja kohaselt saavad osanikud Caplia Invest OÜ, Eesti Arengufond ja Artiston Invest OÜ eelistingimustel dividende ja likvideerimisjaotist. Kui eriõigused ei ole ette nähtud ühingu põhikirjas selle asutamisel, siis peavad eriõiguste sisse viimisega põhikirja nõustuma kõik need osanikud, keda vastava põhikirjamuudatusega ebavõrdselt koheldakse. Nimetatu tuleneb ÄS § 154 lg 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ning on ka analoogia alusel tuletatav ÄS § 1541 lg 2 sätestatust, mille kohaselt põhikirja muutmise sellise otsuse tegemiseks, millega tühistatakse või muudetakse osaga seotud eriõigus või osaniku eriõigus, on vajalik kõigi sellist eriõigust omavate osanike nõusolek, kui

5(11)

põhikirjast ei tulene teisiti. Analoogselt on eriõiguste kehtestamiseks vajalik ebasoodsamasse olukorda jäävate osanike nõusolek eriõiguste kehtestamiseks. 06.10.2015 muudatused kostja põhikirja punktides 8.3, 9.3 ja 9.4 vastavad osanike lepingu punktidele 6.8.1 ja 6.8.2. Osanike leping ei näe küll ette eelisdividendide saamise võimalust, ainult eelislikvideerimisjaotist, kuid muudetud põhikirja punktis 8.3 on eelisdividendide maksmine ette nähtud vaid juhuks, kui see on vajalik osanike lepingu punkt 6.8 täitmiseks. On õige, et osanike leping iseenesest ei saa mõjutada kostja põhikirja sisu, kuid osanike leping omab tähendust hindamisel, kas osanike ebavõrdset kohtlemist 06.10.2015 põhikirjamuudatustega saab pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole tegemist juhul, kui ebavõrdselt koheldav osanik on andnud selleks oma nõusoleku. Osanike lepingu p 20.3 sisaldab arbitraažikohtu kokkulepet. Kuna osanike lepingu kehtivust ei ole vaidlustatud kokkulepitud vahekohtus, tuleb eeldada, et leping kehtib. Kohus tuvastas, et põhikirjamuudatused vastavad osanike lepingu sisule. Olles seotud osanike lepinguga, ei saa hagejad I, II, III ja V heas usus oodata, et kostja likvideerimisjaotiste maksmise regulatsioon toimuks osanike lepingus kokkulepitust erinevalt. Sisuliselt on hagejad osanike lepinguga andnud nõusoleku enda ebavõrdseks kohtlemiseks puutuvalt kostja likvideerimisjaotiste jagamisse. Hagejate tuginemine võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele sellises olukorras oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu ei ole 06.10.2015 toimunud osanike koosolekul vastuvõetud põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise otsus vastuolus seadusega ega kehtetu. Kohus analüüsis TsÜS § 38 lg 1 II lause (otsuses ekslikult TsÜS § 38 lg 2) kohaldamist ja leidis, et normi eesmärgiks on kaitsta vähemusosanikke olukorras, kus häälteenamust omavad osanikud kasutavad oma hääleõigust selleks, et teha vähemusosanike tahte vastaselt enamusosanike isiklikes huvides olevaid otsuseid. Kohus leidis, et õiguste kuritarvitamisest ei ole võimalik rääkida olukorras, kui osanik kasutab hääleõigust kõigi teiste osanikega varem kokku lepitud viisil. Hääletades põhikirjamuudatuste poolt on enamusosanikud kasutanud oma hääleõigust kõigi osanike ja kostja kasuks, sest täitsid sellega osanike lepingut ja kõigi osanike lepingu osapoolte ühist tahet. Asjaoludest ei nähtu, et kostja enamusosanikud oleksid oma õiguseid kuritarvitanud või et 06.10.2015 otsustatud põhikirjamuudatused oleksid hagejate suhtes kuidagi ebaõiglased. Kui osanike lepingu tingimused ei olnud kostjale või mõnele kostja toonastest osanikest sobivad, poleks tarvitsenud osanike lepingut sõlmida ega kostjasse investeeringuid saada. Lepingu kehtivust eeldavat käitumist aga ei saa pidada õiguste kuritarvitamiseks. Seega ei ole 06.10.2015 toimunud osanike koosolekul vastuvõetud põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise otsus kehtetu ka sel põhjusel ja vastav hagejata nõue jääb rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistas kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kuna hagi jäi rahuldamata ja osaliselt määrusega läbi vaatamata. Kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja mõistis hagejatelt solidaarselt välja menetluskulu. Apellatsioonkaebused

6(11)

kohustuslikuks etapiks vahekohtumenetluse läbimist, tulnuks seda hagejatele selgitada ja anda võimalus selle läbimiseks, peatades käesoleva asja menetlemise. Kui maakohtul puudus tema hinnangul võimalus hinnata osanike lepingu kehtivust, tulnuks jätta leping kõrvale, mitte eeldada selle kehtivust. Kui osanike otsus kõrvale jätta, on osanike enamuse otsusega vastu võetud väikeosanikke kahjustav otsus, vaidlustatud otsused ei ole kehtivad väikeosanike nõusoleku puudumise tõttu. Vastuoluline on kohtu käsitlus osas, kas hageja I on osanike lepingu pool või mitte ja apellant jääb seisukoha juurde, et ta ei ole osanike otsuse pooleks. Vastuoluline on kohtu käsitlus, et ei ole võimalik rääkida õiguste kuritarvitamisest olukorras, kui osanik kasutab hääleõigust kõigi teiste osanikega varem kokku lepitud viisil. Hagejate õiguste ja kohustuste kogum muutus 06.10.2015 otsuste vastuvõtmise järgselt. Maakohus on alusetult samastanud lepingust, osanike otsusest ja äriühingu põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused. Osanike 06.10.2015 otsus oli väikeosanikke kahjustav. Kui seaduses sätestatud korrast soovitakse pärast osaühingu asutamist põhikirjas kõrvale kalduda, siis peavad põhikirja muutmisega olema nõus kõik osanikud, kelle õigusi varasemaga võrreldes piiratakse. Maakohus ei ole kohaldanud õigesti ÄS § 157 lg-s 2 ja § 216 lg-s 1 sätestatut, kui asus seisukohale, et väikeosanike nõusolek ei ole vajalik. Osanike leping on vastuolus kostja põhikirja ja äriseadustiku ning teiste seaduste imperatiivsete sätetega. ÄS § 157 lg 2 ja § 216 lg 2 sisaldavad endas keeldu maksta dividendi või likvideerimisjaotist ühekordse otsuse või kokkuleppe alusel, mis on vastuolus seaduses või põhikirjas sätestatuga. Osanike otsuse ühinguõiguslik toime oli jõustamata. Osanike 03.02.2011 leping ei ole ÄS § 150 lgst 2 tulenevalt automaatselt siduv kõikidele uutele osanikele. Apellant kordab maakohtus varem esitatud seisukohti seoses osanike lepingu mõjuga põhikirja muudatustele. Apellant kordab maakohtus esitatud seisukohta, et osanike koosoleku päevakorra pidi määrama ja kinnitama nõukogu. 06.03.3016 menetlusdokumendi jättis maakohus õigustamatult arvestamata kui hilinenult esitatu. Tegemist oli kulujaotust täpsustada dokumendiga, mis ei põhjustanud asja lahendamise viibimist. Maakohus rikkus RR Veeringud OÜ (hageja IV) hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 210 lg-s 2 sätestatut. Eriõigusjärglus ei mõjuta tsiviilasja menetlust, seda eriti olukorras, kus eriõigusjärglane on menetluses osalev isik. Maakohtu tõlgendus väikeosanike 17.08.2015 ettepanekule, justkui oleks hagejatele olnud probleemiks eelkõige osanike lepingus kokkulepitu, mitte tehingu madal hind, jääb jälgimatuks.

7(11)

Tulenevalt TsMS § 210 lg-s 2 sätestatust ei saanud kohus jätta läbi vaatamata RR Veeringud OÜ hagi osa võõrandamise tõttu 09.02.2016 põhjusel, et äriühingul puudus õiguslik huvi hagi esitamise vastu. Maakohus on kohaldanud valesti ÄS § 150 lg 2. Normi alusel ei saa osanikevaheline leping tehinguna kehtida osa omandaja jaoks, kuna osanike lepingu eelislikvideerimisjaotist puudutav regulatsioon seondub üksnes osanike suhetega, mitte osanike ja osaühingu vaheliste õigussuhetega. Osanikel on küll võimalik sõlmida osanikevaheline leping, millega täiendatakse osanike seadusjärgset õigussuhet, kuid sellise võlaõigusliku lepingu üleminekule ei saa kohaldada äriseadustiku sätteid. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust. Isegi kui osanike leping kehtiks ja apellant Osaühing Raul ja Partner oleks saanud selle osapooleks, ei tulene 03.02.2011 lepingust kohustust muuta osaühingu põhikirja selliselt nagu tehti 06.10.2015. Enamusosanike soov viia nende nägemus osanikevahelises lepingus sätestatust ka osaühingu põhikirja on kantud soovist lihtsustada väikeosanikke kahjustava tingimuse jõustamist. Sellise põhikirjamuudatuse taga on enamusosanike teadmine, et sõlmitud osanikevaheline leping on seadusega vastuolus ning ei kehti. Võlaõiguslikud kokkulepped ei oma ühinguõiguslikku toimet. Suurosanike poolt muudatuste teadlik läbisurumine omapoolse häälteenamusega väikeosanike vastuseisust hoolimata on heade kommete vastane käitumine. Ebaselgeks jääb kohtu veendumus, et muudatused vastavad osanike lepingus kokkulepitule, kui kohus leidis, et ei saa osanike lepingut tõlgendada. Kohtuotsus on vastuoluline ja kohtu seisukoha kujunemine mittejälgitav. Kohus on tõesena võtnud mitmeid vastustaja väiteid, mida vastustaja pole tõendanud. Mitme sellise väite kohta leidsid kostjad maakohtu menetluses, et need on tõendamata. Kohtuotsus ei tohi olla üllatuslik ja kohus oleks pidanud apellantidele selgitama, et neil on vaja põhikirja muutmise otsuse vaidlustamiseks vaidlustada täiesti asjassepuutumatuid väiteid. Vastus apellatsioonkaebusele

8(11)

TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta asja menetlust vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus). Nimetatust tulenevalt ei oma tähendust, et hagi osanike koosoleku kehtetuks tunnistamiseks saab esitada osanik (ÄS § 178 lg 3), kelleks hageja IV enam ei olnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus hagi osaliseks läbivaatamiseks tühistada. II

9(11)

10(11)

kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.