esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Kohtuasja number
3-17-2537
Määruse kuupäev
20.12.2017
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
Sergei Sõštšikovi (Sõštšikov) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keeluga Jätta Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Määrus toimetatakse kätte Sergei Sõštšikovile ja Tartu Vanglale.
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
1.23.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Sõštšikovi (Sõštšikov) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses 01.10.2017 Tartu Vanglas jõustunud suitsetamise keeluga. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p 31 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja taotleb seoses oma kaebusega esialgse õiguskaitse kohaldamist peatades VSkE § 641 p 31 mõju. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus esitas 24.11.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes esitada Sergei Sõštšikovi vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 22.07.2017–21.11.2017 kohta. Kohus palus, et vangla selgitaks, kas Sergei Sõštšikov on kaebuses ja taotluses nimetatuga seoses vanglale esitanud vaide või muid pöördumisi. Juhul, kui on, siis palus kohus need avaldused koos vangla vastusega kohtule esitada. Juhul, kui vangla ei ole veel Sergei Sõštšikovile vastanud, palus kohus selgitada, millises etapis on vangla menetlus. Juhul, kui Sergei Sõštšikov ei ole vanglale pöördumisi esitanud, palus kohus vanglal selgitada, kas vanglale teadaolevalt on Sergei Sõštšikov kaebuse ja taotluse asjaoludega seonduvalt esitanud vaide või mõne muu pöördumise Justiitsministeeriumile.
3.Tartu Vangla vastas kohtule 28.11.2017 ja selgitas, et Sergei Sõštšikov on vanglas suitsetamise temaatikal esitanud vanglale 27.11–28.11.2017 vaide kodukorra peale ning taotluse suitsetamise lubamiseks. Vangla selgitas, et tulenevalt vaide ja taotluse esitamise ajast on nende menetlemine algstaadiumis. Vangla esitas kohtule Sergei Sõštšikovi poolt vanglale 27.11.2017 esitatud vaide ja 28.11.2017 vanglale esitatud taotluse ning Sergei Sõštšikovi vabakasutuskonto väljavõtte.
4.Tartu Halduskohtu 30.11.2017 määrusega jäeti Sergei Sõštšikovi riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja jäeti Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ja anti taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 3 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 tagastati Sergei Sõštšikovile kaebus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks palus halduskohus tasuda riigilõivu 15 eurot ja taotlust põhistada.
5.08.12.2017 saabus halduskohtusse Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise avaldus, milles on märgitud, et taotleja on suitsetanud 20 aastat ja tema organism on sellise elukorraldusega harjunud. Suitsetamisest loobumisel võivad tekkida kõrvalnähud, mis võivad ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste taset. Taotleja leiab, et tema positsioon vaidemenetluses on hea ja kui ta peaks selle võitma, siis vaidemenetluse ajal suitsetamise keeldu ei ole enam võimalik olematuks teha. Taotleja on märkinud, et pöördus suitsetamisega seotud olukorra kergendamiseks perearsti ja kontaktisiku poole, kuid ei saanud abi. Sergei Sõštšikov on märkinud, et esitas vanglale taotluse, et vangla tasuks tema isikuarvelt riigilõivu 15 eurot.
6.13.12.2017 määrusega kohustas halduskohus Tartu Vanglat esitama seisukoht Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotluse kohta hiljemalt 19.12.2017.
7.15.12.2017 saabus halduskohtusse Tartu Vangla seisukoht Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotlusele. Tartu Vangla esitas kohtule Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja üldarst P. Kooli selgituse koos Sergei Sõštšikovi tervisekaardi väljavõttega (periood 01.10.2017 –14.12.2017) ning Sergei Sõštšikovi inspektor-kontaktisik E. Kraavi selgitused. Tartu Vangla oli seisukohal, et Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla on põhjendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes asjaolu, et suitsetamise keeld on Sergei Sõštšikovile vastumeelne. Juhul, kui hilisem kohtumenetlus peakski lõppema Sergei Sõštšikovi võiduga, saab ta pärast keelu tühistamist soovi korral uuesti suitsetama hakata. Seisukohale, et vahepealne suitsetamiskeeld võiks tuua talle kaasa pöördumatuid tagajärgi, Tartu Vangla hinnangul asuda ei saa. Esitatud seisukohas märkis vangla, et kuigi Sergei Sõštšikov tugineb suitsetamisest loobumisega kaasnevatele võimalikele võõrutusnähtudele, tuleb arvestada, et alates 01.08.2016 kehtis Tartu Vanglas kodukorra p 12.3 redaktsioonis, mis lubas suitsetamiseks ettenähtud ajal kaasa võtta kuni 3 sigaretti. Enne seda oli võimalik kaasa võtta kuni 5 sigaretti päevas. Seega ei ole Sergei Sõštšikov saanud vanglas piiramatult suitsetada ning 1 aasta ja 2 kuu jooksul enne suitsetamiskeelu jõustumist tuli tal piirduda vaid kuni 3 sigaretiga päevas, mistõttu pidi tema organism juba eelnevalt väiksemate nikotiinikogustega harjunud olema. Vangla hinnangul võib ka 3 sigareti suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks olla ebameeldiv ja põhjustada mõningaid vaevusi, kuid Tervise Arengu Instituudi andmetel mööduvad võõrutusnähud siiski hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Vangla hinnangul on ebausutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks Sergei Sõštšikovile käesoleval hetkel pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua. Vangla hinnangul ei ole vähem tähtis asjaolu, et suitsetamisest loobumine pikemas perspektiivis toob inimese tervisele kasu.
Vangla on märkinud, et kuigi Sergei Sõštšikov on küll loetlenud, millised võõrutusnähud suitsetamisest loobumisel võivad esineda, ei ole ta nimetanud, millised võõrutusnähud tal isiklikult on ilmnenud. Kuigi Sergei Sõštšikovi väitel on ta pöördunud olukorra leevendamiseks perearsti poole, ei nähtu tema tervisekaardi andmetest, et ta oleks perearstile kurtnud muud, kui et ta ei käi tekkiva suitsunälja tõttu enam jalutamas. Ka Sergei Sõštšikovi inspektor-kontaktisiku E. Kraavi selgituste kohaselt ei ole Sergei Sõštšikov pöördunud tema poole seoses suitsetamisest loobumise nõustamise ja psühholoogiga vestlemise sooviga, kuid on uurinud enda õiguste kaitsmise võimaluse kohta, kuna leiab, et suitsemise keelamine ei ole õiguspärane. Seetõttu pole võimalik asuda seisukohale, et vangla ei võimaldaks Sergei Sõštšikovile võõrutusnähtude esinemise korral vajalikku ravi.
Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuigi kohus on Sergei Sõštšikovi kaebuse 30.11.2017 määrusega tagastanud, on Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 järgi lubatav, sest vanglas on pooleli vaidemenetlus. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.HKMS § 251 lg 1 p 3 järgi esialgse õiguskaitse määrusega võib kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.
10.Sergei Sõštšikov on kohtule esitatud taotluses põhjendanud, et vajab esialgset õiguskaitset selleks, et ta saaks viivitamatult suitsetamist jätkata. Taotleja leiab, et tema positsioon vaidemenetluses on hea ja kui ta peaks selle võitma, siis vaidemenetluse ajal suitsetamise keeldu ei ole enam võimalik olematuks teha. Sergei Sõštšikov on märkinud, et kui ta ei saa suitsetamist jätkata, võivad tal tekkida nikotiini sõltuvusest tingitud võõrutusnähud (nt unehäired, korratu südametegevus, meeleolulangus, ärrituvus jms), mis võivad ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste taset. Sergei Sõštšikov on märkinud, et kuna ta on 20 aastat suitsetanud, siis on tema organism sellise elukorraldusega harjunud ja see võib võõrutusnähte pigem suurendada. Sergei Sõštšikov on märkinud, et on pöördunud olukorra kergendamiseks perearsti ja kontaktisiku poole, kuid ei ole saanud abi.
11.Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et Sergei Sõštšikov ei ole viidanud ühelegi võõrutusnähule, mis oleks seoses vanglas suitsetamise keeluga Sergei Sõštšikovile endale kaasnenud. Taotleja on nimetanud võõrutusnähud, mis võivad tekkida suitsetamisest loobumisel ja märkinud, et tal võivad tekkida sellised võõrutusnähud. Kohtule esitatud Sergei Sõštšikovi ravilugude väljavõttest perioodi 01.10.2017–14.12.2017 kohta nähtub, et seoses suitsetamise keelust tingitud probleemidega ei ole taotleja perearstile kurtnud muud, kui et ta ei käi tekkiva suitsunälja tõttu enam jalutamas. Ka Sergei Sõštšikovi inspektorkontaktisiku E. Kraavi selgituste kohaselt ei ole Sergei Sõštšikov pöördunud tema poole seoses suitsetamisest loobumise nõustamise ja psühholoogiga vestlemise sooviga, kuid on uurinud enda õiguste kaitsmise võimaluse kohta, kuna leiab, et suitsemise keelamine ei ole õiguspärane. Seega saab eeltoodust järeldada, et seoses suitsetamise keelu kohaldamisega ei ole taotlejale kaasnenud selliseid vaimseid ja füüsilisi vaevusi, mille puhul oleks taotlejal vaja olnud pöörduda vangla
personali poole leevenduse saamiseks. Kohtu hinnangul on Sergei Sõštšikovi väited paljasõnalised selle kohta, et ta pöördus suitsetamisega seotud olukorra kergendamiseks perearsti ja kontaktisiku poole, kuid ei saanud abi.
12.Kuna Sergei Sõštšikov on end määratlenud suitsetajana, siis ei vaidle kohus sellele vastu, et suitsetamisest loobumisel võivad Sergei Sõštšikovile kaasneda teatud ebamugavused. Samas, suitsetamisest loobumisel teatud ebamugavused ei ole võrdsustatavad pöördumatu tagajärje ohuga. Nimetatut kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi.
13.Tartu Vanglas on suitsetamiskeeld kehtinud alates 01.10.2017. Seega, käesoleva määruse tegemise ajaks üle 2,5 kuu. Arvestades, et taotleja ei ole nimetanud konkreetseid nikotiini sõltuvusest tingitud kaasnenud võõrutusnähte ega nähtu kohtule esitatud infost, et taotlejal oleks suitsetamisest loobumisel tekkinud terviseprobleeme, siis ei ole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks taotlejale põhjustada pöördumatuid tagajärgi. Sergei Sõštšikov on nimetanud, et tema hinnangul on tema vanglale esitatud vaide eduväljavaated head ja esialgset õiguskaitset peaks kohaldama seetõttu, et vaidluse võitmisel ei saa olematuks teha seda, et vaidluse ajal ei saanud ta suitsetada. Kuigi taotleja hinnangul on tema vaidluse võitmise võimalused head, ei ole see siiski piisav põhjus taotleja huvide kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus märgib, et juhul, kui vaidlus lõppeb Sergei Sõštšikovile positiivselt, on taotlejal soovi korral võimalik asuda suitsetama ning vajadusel nõuda vanglalt kahju hüvitist selle aja eest, mil taotleja ei saanud suitsetada. Kuigi kohus on seda selgesõnaliselt 30.11.2017 määruses (p 9) küsinud, ei ole taotleja kohtule nimetanud, millised pöördumatud tagajärjed talle kaasnevad, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda.
14.Käesoleva määruse tegemise ajal ei ole kohtule esitatud selliseid argumente ja põhjendusi, mis veenaksid kohut, et esialgse õiguskaitse raames oleks põhjendatud Sergei Sõštšikovile võimaldada Tartu Vangla territooriumil suitsetamist.
15.Arvestades, et Sergei Sõštšikovi on olnud ilma suitsetamise võimaluseta käesoleva määruse tegemise ajaks juba üle 2,5 kuu ja et kohtu hinnangul ei põhjusta suitsetamiskeeld taotlejale pöördumatuid tagajärgi, ei pea kohus vajalikuks hinnata põhjalikumalt muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust (sh vaide perspektiiv).
16.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsis 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kusesuguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust. Seega, suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
17.Kohus peab oluliseks viidata ka ringkonnakohtu määruse p-dele 25-28, kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
18.Sergei Sõštšikovi põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning võimalike ebamugavuste talumine vaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus Sergei Sõštšikovi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.