Korrakaitse › Vanglad

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamise

kohta

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-17-2626 19.12.2017 Mare Priks Tarmo-Toomas Vähi esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine seonduvalt Tartu Vanglas suitsetamise keeluga.

Resolutsioon

Jätta Tarmo-Toomas Vähi õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud 30.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Tarmo-Toomas Vähi taotlus, milles Tarmo-Toomas Vähi taotleb tagada talle esialgse õiguskaitse korras võimalus Tartu Vanglas suitsetada, osta vangla poest sigarette ning sellega seoses väljastada laost taotlejale talle kuuluv pakk sigarette „Philip Morris“. Tarmo-Toomas Vähi kirjeldas, et vastavalt kohtu suunistele, esitas ta 16.11.2017 Tartu Vanglale taotluse sooviga, et teda registreeritaks taas suitsetajaks ja võimaldataks suitsetada vangla territooriumil, osta vangla poest sigarette ning väljastada isiklike asjade lattu paigutatud pakk „Philip Morris“ sigarette. 27.11.2017 tagastas vangla Tarmo-Toomas Vähile tema nimetatud taotluse, millele taotleja esitas 30.11.2017 vaide. Vaides nõudis Tarmo-Toomas Vähi, et talle tagataks vähemalt korra päevas vangla territooriumil suitsetamise võimalus (kuni 5 sigaretti päevas), osta vangla poest sigarette, saada vangla laost tagasi pakk „Philip Morris“ sigarette ja tunnistada kehtetuks Tartu Vangla kodukorra p 2.3. Tartu Halduskohus esitas 01.12.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule teatada, kas Tarmo-Toomas Vähi on vanglale või vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega seonduvaid taotlusi või vaideid ning kas vangla on need lahendanud.

Tartu Vangla esitas 06.12.2017 vastuse, millest nähtub, et taotleja on 16.11.2017 esitanud vanglale taotluse, mille vangla on 27.11.2017 Tarmo-Toomas Vähile tagastanud. Taotleja esitas 30.11.2017 vanglale vaide. Vangla selgitas, et ei ole veel vaidele vastust koostanud. Tartu Vangla esitas kohtule nimetatud dokumendid. Tartu Halduskohtu 07.12.2017 protokollilise määrusega on käesoleva haldusasja materjalide juurde võetud Tartu Vangla 27.11.2017 vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-17-2513 (koos lisaga), millest nähtub, et Tarmo-Toomas Vähi oli enne 01.10.2017 kohaldatud suitsetamise keeldu mittesuitsetaja ja et tal on isiklike asjade laos üks pakk sigarette „Philip Morris“. Tartu Halduskohus tegi taotluse suhtes käiguta jätmise määruse 07.12.2017 ning palus täiendavaid selgitusi esialgse õiguskaitse taotluse osas ning samas märkis, et taotlejal tuleb tasuda taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja pidi puudused kõrvaldama 3 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Tarmo Toomas Vähi on 07.12.2017 kohtumääruse kätte saanud 08.12.2017 ning seega tulnuks kohtule vastata ja riigilõiv tasuda hiljemalt 11.12.2017. Taotluse esitaja ei ole kohtule vastanud ega riigilõivu tasunud. Kohtu seisukoht 1.Asja materjalidest nähtuvalt soovib Tarmo-Toomas Vähi esialgse õiguskaitse kohaldamist, et vangla tagaks talle suitsetamise võimaluse ning et isik saaks osta vangla poest sigarette ning vangla väljastaks laost talle kuuluva paki sigarette „Philip Morris“. Esitatud taotlusest nähtub, et isik soovib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 3 nimetatud abinõu rakendamist. Viidatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit teatavat toimingut sooritama. 2.Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Seega on esialgse õiguskaitse vajadus seotud võimalike raskustega asjas tehtava sisulise lahendi efektiivsuse tagamisel. 3.Kohus märgib , et kuna antud juhul puudub esialgse õiguskaitse taotlusel vastav põhistus ning ka puuduste kõrvaldamise määrusele isik ei vastanud ning ei tasunud ka riigilõivu, on endiselt taotlus puudustega. Seni kuni taotlust ei ole jätkuvalt põhistatud kohtu poolt määratud ajaks ning esineb ka muid puudusi, jätab kohus taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Kohus märgib, et taotleja ei ole reageerinud üldse 07.12.2017 kohtumäärusele, millega kohustati puudused kõrvaldama. 4.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise või läbivaatamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik