Pavel Novaki kaebus nõuetes kohustada Tallinna Vanglat panema tema isiklike asjade nimekirjas kirja talle kuuluv käekell ning kohustada Tartu Vanglat kaebajale tema käekella tagastama
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Pavel Novak esindajad Vastustajad – Tallinna Vangla (volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen) ja Tartu Vangla (seadusjärgne esindaja direktor Raini Jõks) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pavel Novaki kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulu (riigilõiv 15 eurot), mille tasumisest kohus on kaebaja menetlusabi korras vabastanud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kinnipeetav Pavel Novak pöördus 21.03.2017 Tartu Vangla poole sooviga saada tagasi temalt 30.01.2017 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse saabumisel ära võetud käekell „Guess“ (tl 15). Üksuse juht K. Piller-Petrov jättis 06.04.2017 vastuses nr 6-24/2175-2 (tl 16) taotluse rahuldamata, põhjendades seda asjaoluga, et kinnipeetav P. Novaki Tallinna Vanglasse saabumisel koostatud ning tema poolt omakäeliselt allkirjaga kinnitatud isiklike asjade ühtse nimekirja järgi talle sellist eset ei kuulu. Tartu Vangla on 22.05.2017 vaideotsusega nr 1-11/109 (tl 18) jätnud selle keeldumise peale esitatud vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole Tartu Vangla vastutav Tallinna Vanglas koostatud isiklike asjade ühtse nimekirja sisu eest ega saa isikule tagastada eset (käekell), mis selles nimekirjas puudub.
2.P. Novak esitas 10.04.2017 Tallinna Vanglale taotluse (tl 26), milles soovis, et tema isiklike asjade nimekirja kantaks käekell Guess. Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhtaja jättis 10.05.2017 otsusega nr 5-2/17/7543-2 (tl 27) taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla jättis 10.07.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/143-4 (tl 30-31) selle otsuse peale esitatud vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on P. Novak oma allkirjaga kinnitanud ühtse nimekirja õigsust ega ole esitanud vastuväiteid sinna kantud esemete osas. Tallinna Vanglas viibimise ajal on ka korduvalt kontrollitud tema isiklike asjade vastavaust nimekirjale. Kaebaja ise ei ole esitanud ühtegi tõendit talle kella kuulumise kohta. Põhja Prefektuurist saadud tõendist nähtub, et P. Novaki läbiotsimisel hoiule võetud esemete hulgas käekella ei ole. Asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud väide nagu olnuks P. Novakil Tallinna Vanglasse saabudes käekell.
3.P. Novak esitas 01.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla kohustamist panna tema isiklike asjade nimekirjas kirja talle kuuluv käekell ning Tartu Vangla kohustamist kaebajale tema käekella tagastama. Tallinna Halduskohus andis 01.08.2017 määrusega haldusasja alluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 25.08.2017. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 11.09.2017 määrusega menetlusse. Kohus rahuldas 11.10.2017 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse Tartu Vangla vastu esitatud nõude osas ja määras asja lahendamise kirjalikus menetluses. Tartu Vangla esitas vastuse kaebusele 06.10.2017 (tl 50) ning Tallinna Vangla 09.10.2017 (tl 53-54).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja palub kohustada Tallinna Vanglat lisama tema isiklike asjade nimekirja väidetavalt kaebajale kuuluv käekell „Guess“ ning Tartu Vanglat tagastama temalt äravõetud kell. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vanglasse saabudes jäeti ekslikult isiklike asjade nimekirjas kirja panemata tema käekell. Ka kaebaja ise ei pannud seda tähele, kuna kell oli tal käe peal ning alles Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse saabudes sai ta teada, et kell pole nimekirja kantud. Tartu Vanglas kell konfiskeeriti. Tallinna Vangla pole selgitanud asjaolu, et etapeerimisel Tallinna Vanglas kella läbiotsimisel ei märgatud, kuid samal päeval Tartu Vanglas märgati. Seda saab selgitada Tallinna Vangla töötajate lohakusega. Vale on Tallinna Vangla väide, et vahistamisel tehti kaebajast arestimajas fotosid (05.02.2016). Põhjendamatu on Tallinna Vangla väide vaidemenetluses, et üheltki fotolt ei nähtu, et kaebajal olnuks Tallinna 2(6)
3-17-1597
vanglasse saabudes käekell – kaebaja saabus vanglasse jopega ja kell oli varruka all. Tallinna vanglas enne pildistamist ja sõrmejälgede võtmist pani kaebaja kella taskusse, kuna teadis, et tint määrib käsi ja tuleb käsi pesta. Tallinna Vangla ei küsitlenud tunnistajana ametnikku, kes nägi kaebajal käe peal kella.
5.Tartu Vangla vastustajana palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla jääb vaideotsuses nr 1-11/109-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning vaidleb kaebusele vastu, lisades vastuseks kaebusele järgmist. Tartu Vangla kodukorra p 8.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.01.2017 Tartu Vanglasse saabudes võeti kaebajalt ära käekell „Guess“. Samuti puudub vaidlus selles, et käekella ei olnud kirjas kaebaja isiklike asjade ühtses nimekirjas, millega kaebaja saabus Tallinna Vanglast. Seega võttis Tartu Vangla 30.01.2017 käekella kaebajalt ära põhjendatult.
6.Tallinna Vangla vastustajana vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
6.1.P. Novak saabus 25.02.2016 Põhja Prefektuurist Tallinna Vanglasse. Samal kuupäeval koostati ühtne nimekiri kaebaja isiklikest asjadest. Allkirjaga kinnitas P. Novak 25.02.2016, et kõik talle kuuluvad esemed on nimekirja kantud. Allkirjastamisel ei esitanud kaebaja vastuväiteid nimekirja õigsuse või mõne eseme (käekell) nimekirjast puudumise kohta. Kui ametnik eksib kinnipeetava kahjuks, peaks asjade omanik tegema kõik selleks, et ametnik tehtud vea kõrvaldaks. Välistamaks vigu nimekirja koostamisel on kinnipeetaval endal kohustus nimekirjaga tutvuda ning alles seejärel sellele oma allkiri anda. Ka aitaks see välistada hilisemaid vaidlusi ja kinnipeetavate õigusi kaitsta. Nimekirjas on 13 nimetust erinevaid isiklikke esemeid. Nimekiri ei ole sedavõrd pikk, et käekella puudumine selles märakamata oleks saanud jääda.
6.2.Võttes arvesse, et kaebaja on alates 1997. a kandnud korduvalt vanglakaristusi (neli varasemat vangitust), ei ole usutav, et kaebaja šokk vangistuse ees oli sedavõrd suur, et ta ei oleks olnud võimeline kontrollima oma isiklike asjade ühtset nimekirja. Juba 16.04.2009 Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 1.3.4 sätestas ühtse nimekirja koostamist. Ka teistes Eesti vanglates, kus kaebaja on viibinud, kehtib sarnane regulatsioon.
6.3.Kaebaja on eelmise vangistuse ajal, 2014. a esitanud Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis tutvuda mh laos ja kambris olevate isiklike asjade nimekirjaga Seega pidi kaebajale isiklike asjade nimekirja olemus, tähtsus ja eesmärk teada olema.
6.4.Tallinna Vanglas viibimise ajal on lisaks täiendavalt kontrollitud kaebaja isiklike asjade nimekirja. Kaebaja varade logist 07.12.2016 seisuga nähtub kaebaja varade liikumine enne seda kuupäeva. Peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist väljastati kaebajale 07.12.2016 vanglavorm ja kontrolliti kaebaja isiklike asjade seisu. Tallinna Vangla möönab, et inimliku eksituse tõttu võib jääda kinnipeetavale kuuluv vara nimekirja sisestamata, kuid ei ole tõenäoline, et kaebaja käekella olemasolu jäi tähelepanuta mitmel korral.
6.5.Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluse käekella talle kuulumise kohta. Vaidemenetluses vaadeldi fotosid, mis kaebajast tehti Põhja Prefektuuri arestimajas 05.02.2016 ning Tallinna Vanglasse vastuvõtmisel 26.02.2016. Üheltki fotolt ei nähtu käekella. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et fotode tegemise hetkel tal käekella käel ei olnud. Põhja Prefektuuris 05.02.2016 läbi viidud läbiotsimiselt leitud ja hoiule võetud esemete hulgas käekella ei olnud. Kohtueelses menetluses ei ole P. Novak kordagi väitnud, et ta oleks vaidlusaluse käekella soetanud vanglas viibimise ajal vangla kauplusest.
3(6)
3-17-1597
6.6.Kaebaja ei saanud vaidlusalust käekella enda valdusesse peale Tallinna Vanglasse saabumist lubatud viisil, mistõttu ei ole tegemist temale kuuluva käekellaga, mille kandmist enda isiklike asjade nimekirja tal õigus nõuda oleks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 1 kohaselt kuuluvad vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. VangS § 15 lg-st 3 tulenevalt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 57 lg-le 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris ning kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse see kinnipeetava isiklikku toimikusse.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebajal oli 30.01.2017 Tartu Vanglasse saabudes käekell, mis temalt ära võeti (ettekanne nr 544, tl 10; esemete äravõtmise akt, tl 10p). Vaidlus on tekkinud sellest, et Tartu Vanglasse saabudes ei olnud kaebaja isiklike asjade nimekirja käekella „Guess“ kantud. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 8.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. Kodukorra p-st 7.1.3 tulenevalt on Tartu Vanglas lubatud vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud käekell. Kuigi Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse saabudes oli kaebajal tõepoolest kell kaasas, oli VSKE § 57 lg-st 1 ja viidatud kodukorra sättest tulenevalt Tartu Vanglal siiski õiguslik alus kella äravõtmiseks. Kuna kaebaja isiklike asjade nimekiri (tl 11-14) käekella ei kajastanud, puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kaebajal oli Tartu Vanglasse saabumisel käekell, mille enda juures hoidmiseks tal olnuks õiguslik alus. Tegemist ei olnud Tartu Vanglas lubatud esemega Kodukorra p 7.1.3 mõttes. Seega on kohus seisukohal, et käekella äravõtmine Tartu Vanglas toimus õiguspäraselt.
9.Tartu Vanglal ei olnud põhjust kahelda Tallinna Vanglas koostatud kaebaja isiklike asjade nimekirja koosseisus ning tal ei olnud võimalust nimekirja ka endal täiendada. Pealegi on selle nimekirja allkirjastanud ka kaebaja ise (tl 12 ja 14) .
10.Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). VSKE § 61 lg-st 2 ja Tartu Vangla kodukorra p-st 8.2.7 tulenevalt ei ole alust vastustaja kohustamiseks anda kaebajale tagasi temalt õiguspäraselt ära võetud kella. Tartu Vangla on õiguspäraselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kella tagastamiseks (tl 16). Alus kella tagasinõudmiseks tekiks juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja kohustamisnõude Tallinna Vangla vastu. Sel juhul oleks õiguslik olukord aga erinev kella äravõtmise ajal olnust ning hiljem kujunenud õiguslik olukord ei muudaks kella äravõtmist 30.01.2017 tagantjärele õigusvastaseks. Kohus hindab toimingu õiguspärasust üldjuhul toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Tartu Vangla on teatanud vastuses kaebusele, et vaidlusalune käekell on alles ning säilitatakse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
4(6)
3-17-1597
11.Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla pole kandnud kaebajale väidetavalt kuuluvat käekella tema asjade ühtsesse nimekirja (tl 11-14). Kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist käekella nimekirja lisamiseks.
12.VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri kahes eksemplaris. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 3.3 kohaselt annab vangla kinnipeetavale väljavõtte kinnipeeturegistrisse kantud isiklike asjade nimekirjast allkirja vastu. Ühtne nimekiri tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale ja teine säilitatakse laos.
13.Tallinna Vangla möönab põhimõtteliselt võimalust, et inimliku eksimuse tõttu võib jääda mõni ese nimekirja kandmata. Praeguse vaidluse puhul on Tallinna Vangla seisukohal, et puudub alus kella lisamiseks kaebaja isiklike asjade ühtsesse nimekirja.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole väitnud kella soetamist vangistuses viibimise ajal. Kaebaja on vaidemenetluses (vaide lisa, tl 33) kinnitanud, et soetas kella 1,5 aastat tagasi talvel Riia pandimajast 500 euro eest.
15.Kaebaja väitel oli kell tal olemas Põhja Prefektuurist Tallinna Vanglasse saabudes ning Tallinna Vangla ametnikud ei pannud seda ekslikult tähele. Vastustaja on seisukohal, et kella olemasolu vanglasse saabumisel pole millegagi tõendatud.
15.1.Kaebaja ise on vaide lisas (tl 33) selgitanud, et tal pole esitada tõendeid selle kohta, et kell üldse talle kuuluks: korter, mida kaebaja vabaduses viibides üüris, on ammu teisele isikule üürile antud ja kaebaja esemed (sh kella karp) on tema vanglas viibimise ajal ära visatud; kaebaja ei jõudnud mõne kuu vältel vabaduses viibides teha fotosid, millelt kell näha võiks olla, ning tunnistajaid rohkem tal esitada ei ole. Kaebaja väitel on Tallinna Vangla põhjendamatult jätnud tunnistajana üle kuulamata vanglaametniku, kes tema käel kella nägi.
15.2.Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse Põhja Prefektuurist (arestimajast) 25.02.2016 Tallinna Vanglasse. Samal kuupäeval koostati ühtne nimekiri kaebaja isiklikest asjadest. Kuigi vastustaja ei välista täielikult inimliku eksimuse tõttu mõne eseme (ka kell) nimekirja kandmata jätmist, juhib vastustaja põhjendatult tähelepanu, et pärast nimekirja koostamist on kaebajal kambris ja laos olevate varade koosseisu kontrollitud ja sellega on tutvunud ka kaebaja ise (varade liikumise logi tl 58-64p). Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebajale väljastati 07.12.2016 peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vanglavorm ning kaebaja pidi oma isiklikud riideesemed, mida tal vahistatuna oli õigus kanda, ära andma. Enne kaebaja süüdimõistetute eluosakonna kambrisse paigutamist koostati kaebaja isiklikest asjadest uus nimekiri – süüdimõistetule lubatud asjad liikusid kaebajaga koos uude kaebajale määratud kambrisse, süüdimõistetule mitte lubatud asjad aga isiklike asjade lattu. Tõenditest ei ilmne, et kaebaja oleks kella puudumist nimekirjas väitnud.
15.3.Põhja Prefektuuri arestimajas 05.02.2016 koostatud kinnipeetu läbiotsimise protokollist (tl 65) ei ilmne kella hoiule võtmist. Põhja Prefektuuri vanemkorrakaitseametnik A. Krupp on 09.10.2017 e-kirjas Tallinna Vanglale (tl 66) selgitanud, et nende praktika kohaselt kirjutatakse asjade loetellu ka need väärtuslikumad esemed, mis lähevad vahistatuga kambrisse kaasa (sõrmus, käekell jne) ning selle kohta tehakse eraldi märge, nt „käekell kambrisse“. Kuna loetelus, et olnud käekella kirjas, siis on Põhja Prefektuuri ametnik seisukohal, et seda ei olnud kaebajal ka arestimajja tulles. Kuigi tegemist ei ole tõendiga, mis tõsikindlalt kella olemasolu välistaks, on äärmiselt tõenäoline, et Põhja Prefektuur oleks kella olemasolul käitunud politseiametniku poolt kirjeldatud praktika järgi. Seega veenab viidatud e-kiri tõendina kogumist kella puudumises arestimajas.
5(6)
3-17-1597
15.4.Kella olemasolu ei ole tuvastatud ka Põhja Prefektuuris ja Tallinna Vanglas tehtud fotodelt, mille vaatlusele vastustaja viitab (vaideotsuse põhjenduste 7. lõik; tl 30p). Kuna fotodel kajastuva üle ei ole vaidlust (ka kaebaja ei väida, et neil kell näha oleks, vaid märgib, et kell oli jope varruka all), ei ole kohus pidanud vajalikuks neid fotosid tõendina välja nõuda. Vastustaja on siiski selgitanud, et Tallinna Vangla praktika kohaselt ei nõuta üldplaanis (mõõdupuu kõrval) isiku fotografeerimisel käekella äravõtmist – isikut pildistatakse nii nagu ta vanglasse saabub. Käekella äravõtmist nõutakse üksnes isiku eritunnuste (tätoveeringud, armid) pildistamisel, kui käekell neid katta võib. Kuna kaebaja käed on ka randmepiirkondadest tätoveeritud ja armilised, siis tõenäoliselt nende pildistamisel oleks käekella eemaldamist nõutud, kuid kindlasti ei tehtud seda kaebajast üldpildi tegemisel.
15.5.Kohtu hinnangul ei saanuks ka vanglaametnik K. Smola, kelle üle kuulamata jätmist kaebaja ette heidab, anda usaldusväärseid ütlusi vastupidise kohta. Pealegi ei ole usutav, et kella olemasolu usaldusväärselt meenuks rohkem kui aasta hiljem (kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 25.0.2016 ning esitas taotluse nimekirja täiendamiseks 10.04.2017), pealegi ei ole käekell sedavõrd eripärane ese, et selle olemasolu nii pika aja möödudes tõsikindlalt mäletada.
16.Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kaebaja ise on talle esitatud nimekirja allkirjastanud, esitamata vastuväiteid kella puudumise kohta. Seeläbi tagatakse ka kontroll näiteks inimliku eksituse tõttu mõne eseme nimekirjast välja jäämise puhuks ja kinnipeetava õiguste kaitse võimalike vaidluste puhuks. Nimekirja allkirjastades peab ka kinnipeetav ise oma kohustusse hoolikalt suhtuma ja nimekirja sisuga enne allkirja andmist tutvuma. Põhjendatud on ka vastustaja väide, et kuna kaebaja kannab juba mitmendat vangistust, ei olnud tegemist talle tundmatu olukorraga, ning tegemist on Eesti erinevate vanglate jaoks ühtse regulatsiooniga. Kaebaja varasemas vangistuses (2014) esitatud taotlus vara ja nimekirjaga tutvumiseks (tl 56) kinnitab muuhulgas, et kaebaja teadis isiklike esemete arvestuse korda ning võimalust vara koosseisuga tutvuda.
17.Kohus on eelnevat kokku võttes seisukohal, et kaebajal kella olemasolu Tallinna Vanglasse saabumisel ei ole tõendatud ja vastustaja ei saa kanda isiklike asjade ühtsesse nimekirja eset, mille olemasolu kohta vanglasse saabumise hetkel või vanglas viibimise ajal õiguspäraselt omandamise kohta veenev tõendus puudub. Kontroll isiklike asjade üle vanglasse saabumisel on oluline vangla julgeoleku tagamiseks.
18.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puudub alus Tallinna Vangla kohustamiseks lisada käekell „Guess“ kaebaja isiklike esemete ühtsesse nimekirja ning Tartu Vangla kohustamiseks kaebajale kella tagastama. Kaebus tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus on rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastanud ta 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Tallinna Vangla on kinnitanud, et ei esita menetluskulude nõuet. Tartu Vangla ei ole menetluskulude nõuet ega kuludokumente esitanud. Kui vastustajatel on menetluskulusid tekkinud, jäävad need nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).