lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2614/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2614/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2614

Haldusasi

Evgeny Mironchenko esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja – Evgeny Mironchenko Vastustaja – Tartu Vangla Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Anda Evgeny Mironchenkole menetlusabi ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Evgeny Mironchenko esitas 28.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotlusest ilmneb, et taotleja on vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra punktid 2, 2.3, 4.8, 7.1.1, 7.1.15, 12, 13.3, 16.9.18 ja 24.2.4. Tartu Vangla kodukorrast1 ilmneb, et tegemist on 01.10.2017 jõustunud muudatustega, millega kehtestati Tartu Vanglas suitsetamiskeeld ning tunnistati kehtetuks või muudeti varem suitsetamise korraldust reguleerinud sätteid. E. Mironchenko taotleb esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud sätete kehtivuse peatamist tema suhtes, kuna on alust arvata, et need sätted on vastuolus põhiseadusega ning rikuvad tema põhiõigusi ja -vabadusi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

http://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_1.pdf

KOHTU SEISUKOHT

Menetlusabi andmine

2.Riigilõivuseaduse järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot (RLS § 60 lg 6). Taotluse esitamisel ei ole riigilõivu tasutud ning taotleja ei ole esitanud ka menetlusabi taotlust. Kohus on kohtunõudega Tartu Vanglalt vaidemenetluse dokumentidega koos küsinud ka kaebaja isikukonto väljavõtte. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 1 ls 1) ning halduskohtumenetlusele on üldiselt omane asja lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega (HKMS § 2 lg 2), ei pea kohus põhjendatuks taotlust täiendavalt käiguta jätta, et anda tähtaega menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus eeldab, et kui taotleja eesmärgiks on esialgse õiguskaitse saamine ja suitsetamist takistavate sätete kehtivuse peatamine, on tema tahteks ka vabaneda rahaliste vahendite puudumise korral riigilõivu tasumisest.
3.HKMS § 111 lõike 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
3.1.HKMS § 112 lg 1 punktist 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinni peetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi. Analoogia korras on kinni peetava isiku isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinni peetaval isikul puudub nende summade osas käsutamisõigus. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib ka eeldada, et lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistele on kinni peetavatel isikutel igakuistest kulutustest eelduslikult vältimatud kulud 5% ulatuses töötasu alammäärast (2017. aastal 470 eurot) ning kohtul ei tule nende põhjendatust üksikasjalikumalt hinnata (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 33-1-35-15, p 51; määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-16, p 7 ja seal viidatud praktika).
3.2.Kohtule esitatud konto väljavõttest (tl 7-8) nähtuvalt on kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud 314 eurot 94 senti. Vabanemisfondi ja nõuete täitmiseks on kinni peetud kokku 220 eurot ja 46 senti. Koos viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevate mahaarvamistega, (s.t 0,05 x 470 x 4=94 eurot) selgub, et taotleja pole suuteline 15 euro suurust riigilõivu tasuma. Seega tuleb ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
5.Tartu Vangla 04.12.2017 vastusest kohtunõudele (tl 5) selgub, et E. Mironchenko on seoses suitsetamise keeluga Tartu Vanglas esitanud vanglale 28.11.2017 vaide nr 1-11//631-1. Vaiet ei olnud vangla vastuse koostamise hetkel veel lahendanud. Seega on tegemist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega.
6.Vaidest (tl 6) ilmneb taotleja tahe saavutada Tartu Vanglas suitsetamist takistavate Tartu Vangla kodukorra sätete kehtetuks tunnistamine. HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (samas, p 12).
8.Kohus möönab, et suitsetamiskeelu talumine ja suitsetamisest loobumine võib tekitada taotlejale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu hiljem kõrvaldada.
9.Tartu Ringkonnakohus ei pidanud 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 samuti võimalikuks, et suitsetamise piiramise või keelustamisega kaasneks pöördumatu tagajärje oht. Ringkonnakohus leidis, et kui põhivaidlus peaks lõppema isiku kasuks, siis sellisel juhul isik ei saa küll vahepealsel perioodil suitsetada, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda soovib. Ringkonnakohus ei välista küll viidatud lahendis teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Pöördumatuid tagajärgi seega ei esine. Ringkonnakohus tõdes, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine erinevaid elundkondi ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Üldkättesaadavatele andmetele tuginedes leidis ringkonnakohus veel, et esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta seda, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Suitsetamiskeelu tingimustes tekitab olukord, kus ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates kaaluvad suitsetamisest loobumise positiivsed küljed ringkonnakohtu arvates üles vabaduse suitsetada.
10.Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka E. Mironchenko taotluse lahendamisel.

Kohtule teadaolevalt on seoses justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmisega alates 01.10.2017 kehtivas redaktsioonis (muudatused suitsetamise korralduses) määruse seletuskirjas selgitatud, et suitsetamisest loobumiseks ja võõrutusnähtudega toimetulekuks kasutatakse farmakoteraapiat koosmõjus nõustamise ja selgitamisega (http://eelnoud.valitsus.ee/main#uqsw02hp). Eelneva põhjal ei ole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid isikule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi olukorras, kus see protsess toimub regulaarse nõustamise tingimustes ning vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Ülteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning seda isegi hoolimata suitsetamisest loobumise protsessis ilmnevatest ebameeldivustest (vt ka nt http://www.tubakainfo.ee/). Kohus nõustub ringkonnakohtu viidatud seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks ka kooskõlas kolmandate isikute ega avalike huvidega.

11.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium