lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2460/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2460/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2017, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-2460

Haldusasi

M. R esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud vaidemenetluse ajal

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Resolutsioon

1.Vabastada M. R esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest;
2.Jätta M. R esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
3.Edastada kohtumäärus taotlejale ning teadmiseks Tallinna Vanglale ja Rahandusministeeriumile

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule laekus 17.11.2017 M. R esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotletakse suitsetamise lubamist Tallinna Vangla territooriumil. Kaebaja leiab, et suitsetamise keeld rikub tema põhiõigusi ning kahjustab vaimset tervist. Kaebaja on taotlenud vastava haldusakti osalist tühistamist. Koos kaebusega esitati ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning isikukonto väljavõte, millest nähtub, et 15.11.2017 seisuga on vabade vahendite jääk null.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus küsis 20.11.2017 kohtunõudes Tallinna Vanglalt kas M. R on taotlenud suitsetamise lubamist ja kas ta on suitsetamise piiranguga seonduvalt esitanud vaide Tallinna Vanglale või Justiitsministeeriumile.
3.Tallinna Vangla teatas 21.11.2017 vastuses, et M. R on esitanud Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 peale 15.11.2017 vaide nr 5-15/17/305-1. Vangla edastas kohtule ühtlasi ka M. R vaide ja Tallinna Vangla 17.11.2017 vastuse nr 5-15/17/305-2 puuduste kõrvaldamiseks. Vangla teatas, et M. R ei olnud 21.11.2017 seisuga veel vanglale vastanud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes võimaluse taotluse täiendavaks põhistamiseks. Arvestades asjaolu, et suhteliselt lakoonilisest taotlusest ei selgunud üheselt mõistetavalt kas M. R soovis koheselt tühistamisnõudega kohtuse pöörduda või oli tegemist pigem taustinformatsiooniga ja eesmärgiks oli õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks, siis oli vaja ka selles osas selget vastust. Ühtlasi selgitas kohus, et käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamist ei saaks nõuda enne kui vaie on tagastatud, lahendatud või tähtaegselt lahendamata jäetud.
5.M. R vastas kohtumäärusele 29.11.2017 ning esitas Tallinna Vanglale saadetud vastuse vaides esinenud puuduste kõrvaldamise kohta, kuid 17.11.2017 taotlust täiendavalt ei põhistanud. Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määrusega antud vastamise tähtaeg selleks ajaks veel möödas ei olnud, kuid hiljem ei ole M. R samuti enam midagi lisanud ega täpsustanud.
6.Olenemata asjaolust, et Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määrusega antud vastamise tähtaeg oli möödunud ning sisuline vastus esitamata, ei pidanud kohus põhjendatuks taotlust enam uuesti käiguta jätta ning tõlgendas seda vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusena vastavalt HKMS § 249 lg 2. Samas pidas kohus siiski vajalikuks HKMS § 252 lg 1 alusel ka vastustaja seisukohta küsida. Vastav kohtunõue edastati Tallinna Vanglale 11.12.2017.
7.Tallinna Vangla esitas 12.12.2017 vastusena kohtunõudele õiguskaitse taotluse osas ka omapoolse seisukoha (tl 26-29) ning palus jätta taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et sisulist vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole. Vastustaja selgitab, et M. R on küll suitsetaja, kes on olnud Tallinna Vanglas ajavahemikul 11.01.2017-01.12.2017 ning viibinud 01.12.-08.12.2017 Lääne Prefektuuri Pärnu arestimajas, kuid ei ole saanud esialgse õiguskaitse esitamisele eelnevalt suitsetada 48 päeva. Vangala nõustub, et tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida võõrutusnähud, kuid need mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt ei ole M. R tervisekaardil kandeid terviseprobleemidest, mida saaks seostada suitsetamise keelamisega vanglas või mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Praeguseks on võimalike võõrutusnähtude tekkimise aeg ka möödunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastupidises olukorras saaksid taotleja õigused olulisel määral kahjustada. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise, võttes seejuures ka arvesse, et taotluse esitaja ei ole suitsetanud juba ligi kaks kuud. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega. Rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Taotleja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Riigilõivuseaduse järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 euro suurune riigilõiv. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutava riigilõivu osas leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohtule edastatud vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt puuduvad taotlejal rahalised vahendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega 2(3)

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (pöördumatud tagajärjed). Muud väited, mille tähendust tuleks hinnata pigem põhivaidlusena vaadeldava nõude raames, kiireloomulise õiguskaitse taotluse kontekstis üldjuhul väga arvestatavad ei ole.

10.HKMS § 249 lõikest 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. Antud juhul tulebki tõlgendada M. R taotlust selliselt, et seda oli soovitud esitada vaidemenetluse ajal. Vastasel korral oleks olnud tegemist enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitatud taotlusega.
11.Olenemata sellest, millises menetlusstaadiumis õiguskaitse taotlus esitati, on kohtul võimalik lähtuvalt HKMS § 252 lõikest 1 ka teise protsessiosalise arvamust küsida. Reeglina seda ka tehakse ning käesoleva vaidluse puhul pidas kohus seda samuti vajalikuks. Tallinna Vangla esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks ei pidanud. Eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. Õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata eelkõige seetõttu, et pöördumatute või suhteliselt pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalust sellest ei nähtu ning seega ei ole taotlejal ka õiguskaitse vajadust. Kahjulike ja suhteliselt pöördumatute tagajärgede tekkimise oht võiks ilmneda taolisel juhul kui suitsetamise ära jäämisega kaasnevad võõrutusnähud oleksid rasked, mis esialgse õiguskaitse taotluse kontekstis eeldaks ka vastavate kaebustega meditsiiniosakonna poole pöördumist ning see peaks esitatavast materjalist ühtlasi selgelt nähtuma. Praegu on aga tegemist olukorraga, kus Tallinna Vangla on oma põhjaliku vastuse ning selle juurde lisatud ravilugude väljavõtetega M. R väited praktiliselt ümber lükanud. Nimetatud ravilugudest (tl 3738) ilmneb, et abi saamiseks seoses suitsetamise keelamisega ei ole ühelgi korral pöördutud. Samas nähtud esitatud materjalist, et M. R on viibinud alates 2017. aasta septembrikuust arsti vastuvõttutel enam kui kümnel korral, millest ei saa järeldada, et vastavate pöördumiste korral vaevustega või väidetavate vaevustega ei tegeletaks.
12.HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Menetlusabi puudutavas osas on samuti võimalik määrust vaidlustada ning seega edastatakse käesoleva määruse ärakiri lähtuvalt HKMS § 119 lõikest 1 ka Rahandusministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium