XXX esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega
Resolutsioon
Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Saata kohtumäärus XXX ja Tartu Vanglale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.XXX esitas 23.11.2017 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle anda esialgset riigi õigusabi kohtueelses menetluses ning peatada tema suhtes Tartu Vangla direktori käskkiri nr 11/49. XXX esitab ka kohustamisnõude vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Taotlus põhineb haldusasjal nr 3-17-1449. XXX palub end vabastada riigilõivu maksmisest.
2.Tartu Halduskohus 30.11.2017 määruses tagastas XXX kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis XXX riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning jättis XXX esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kohus palus XXX tasuda riigilõiv 15 eurot ning põhistada esialgse õiguskaitse taotlust.
3.05.12.2017 tasuti esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv ning 07.12.2017 saabus kohtusse XXX puuduste kõrvaldamise avaldus. XXX põhjendab, et soovib vaidlustada nii Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorda“ (TVK) kui ka Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49. XXX selgitab, et kõigil suitsetajatel tekivad samad kannatused ning kui kohtu jaoks on piisavad ühe kinnipeetava põhjendused, et kohaldada esialgset õiguskaitset, siis tuleb kohtul rakendada sama kohtupraktikat ka taotleja olukorras. Suitsetamiskeeld ületab vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset. Erinevalt vanglas töötavatest isikutest ei saa taotleja suitsetada väljaspool vangla piire. On üldtuntud fakt, et suitsetajal tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel tekivad võõrutusnähud. Suitsetamise keelamine on oluliselt halvendanud taotleja elukvaliteeti. XXX jätab tihti toitu vastu võtmata, sest ei ole söögiisu ning tekkinud on depressioon. Ta ei saa käia jalutamas, tal on tekkinud meeleolu kõikumised ning ta hakkas kergesti ärrituma. Lisaks ei saa XXX enam magada.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 12.12.2017 seisukoha, milles palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. XXX on end määratlenud suitsetajana ning tal on isiklike asjade lattu paigutatud 10 sigaretti. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes soov saavutada endale teistsugust olukorda või asjaolu, et suitsetamise keeld on XXX vastumeelne ja rikub tema hinnangul ta õigusi. Kui hilisem kohtuvaidlus peakski lõppema XXX võiduga, saab ta pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata. Seda, et vahepealne suitsetamiskeeld võiks talle pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua, ei nähtu. Ta ei ole suitsetamisest tingitud tervisekaebuste tõttu vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ebameeldiv ja võib põhjustada võõrutusnähte. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et alates 01.08.2016 on tal olnud võimalik suitsetada vaid kolm sigaretti päevas, ei saa mittesuitsetamine põhjustada talle selliseid tagajärgi, mille vältimiseks saaks esialgse õiguskaitse kohaldamist pidada vajalikuks ja põhjendatuks. XXX tugineb asjaolule, et Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-17-1449 Viru Vangla kinnipeetava sarnastel asjaoludel esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldanud. Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määrusega nr 3-17-1449 tühistas halduskohtu esmase õiguskaitse. Asjakohatu on väide, mille kohaselt puudub tal erinevalt vanglaametnikest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Kohtu seisukoht
5.Kohus mõistab lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et XXX palub esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel peatada TVK ja Tartu Vangla 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivus suitsetamise keelamist puudutavas osas ning HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid.
6.Tartu Vanglas registreeriti 24.11.2017 XXX vaie nr 1-11/609-1, milles ta leiab, et Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49 tuleb tühistada ning soovib, et tal võimaldataks sigarette suitsetada ja osta. Kuigi XXX ei ole vaides sõnaselgelt vaidlustanud ka TVK-d, ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välistada taotluse lubatavust eeltoodud osas, kuna vaides vaidlustatud Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49 on rakendusakt, millega kehtestati TVK-s muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega.
7.Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX ei ole pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, et võõrutusnähtusid leevendada,
mistõttu puuduvad tõendid, et taotlejal üldse mingid võõrutusnähud esinevad. Samuti, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
10.Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
11.Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
12.Asjakohatu on taotleja väide, et tal puudub erinevalt vanglas töötavatest isikutest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Lähtudes vangistusseaduse §-st 2 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetava liikumisvabadust piiratakse kooskõlas õigusaktidega ning see ei ole võrreldav vanglas töötavate isikute õigusega oma liikumisvabadust vabalt teostada.
13.XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.