esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Kohtuasja number
3-17-2481
Määruse kuupäev ja koht
13.12.2017, Tartu
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
Karol Lük esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keeluga
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Jätta Karol Lük ́i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Saata kohtumäärus Karol Lük ́ile ja Tartu Vanglale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.20.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Karol Lüki (Lük) taotlus, milles Karol Lük taotleb tagada talle esialgne õiguskaitse kaebe sisust lähtuvalt (HKMS § 249 lg 1 ja 2). Kaebaja palub, et kohus nõuaks vajadusel Tartu Vanglalt välja 19.11.2017 esitatud vaide koopia.
2.Tartu Halduskohus esitas 21.11.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule teatada, kas Karol Lük on taotluses nimetatuga seoses esitanud vanglale vaide või muid pöördumisi ja esitada kohtule nimetatud pöördumised ja vangla vastused. Kui vangla ei ole veel taotleja pöördumisi lahendanud, palus kohus, et vangla selgitaks, millises etapis on vangla menetlus. Kohus palus, et juhul, kui Karol Lük ei ole vanglale pöördumisi esitanud, et vangla selgitaks, kas vanglale teadaolevalt on Karol Lük esitanud Justiitsministeeriumile taotluse asjaoludega seonduvaid vaideid või muid pöördumisi.
3.Tartu Vangla 22.11.2017 vastusest nähtub, et taotleja on 19.11.2017 esitanud vanglale pöördumise (registreeritud vanglas 21.11.2017 nr 6-24/9671-1 all), mida vangla käsitleb märgukirjana, mööndustega taotlusena. Vangla esitas kohtule taotleja 19.11.2017 pöördumise ning ühtse nimekirja taotleja isiklikest asjadest.
4.Tartu Halduskohus jättis 01.12.2017 määrusega Karol Lüki esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ja andis taotlejale puuduste (riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning taotluse põhjenduste esitamiseks) kõrvaldamiseks tähtaja 3 päeva alates määruse kätte saamisest.
5.06.12.2017 saabus halduskohtusse Karol Lüki puuduste kõrvaldamise avaldus. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et riigilõiv summas 15 eurot on tasutud 04.12.2017. Karol Lük põhjendas, et on juba 25.09.2017 pöördunud kõigi osapoolte poole (õiguskantsler, Justiitsministeerium, vangla, kohus) palvega kohaldada õiguskaitset ja tühistada keelunorm, et kinnipeetav saaks suitsetada. Karol Lüki avaldusest nähtub, et pöördumatud tagajärjed seoses õiguskaitse mitte kohaldamisega seisnevad taotleja psüühiliste ja hingeliste kannatuste põhjustamises. Hilisem võimalus esitada kahju hüvitamise nõue psühholoogiliste kannatuste hüvitamiseks ei ole rahaliselt mõõdetav, kuna kahju suurust ja ulatust psühholoogiliste kõrvalekallete osas on tehniliselt võimatu ümber arvutada rahaliseks väärtuseks. Karol Lük selgitas kohtule, et alates 01.10.2017 kohalduv suitsetamise keeld põhjustas talle sellise seisundi, et meeltesegaduses tekitas ta endale kehavigastusi. Nimetatu tõendamiseks esitas Karol Lük Tartu Vangla 27.09.2017 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja nr 6-1/937. Karol Lük esitas kohtule ka Tartu Vangla 16.10.2017 protokolli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse kohta.
6.Tartu Halduskohus kohustas 07.12.2017 määrusega Tartu Vanglat esitama seisukoht Karol Lüki esialgse õiguskaitse taotlusele seoses suitsetamise keeluga Tartu Vanglas.
7.Tartu Vangla esitas seisukoha Karol Lüki esialgse õiguskaitse taotlusele 11.12.2017. Koos seisukohaga esitas vangla Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja üldarst Piret Kooli 08.12.2017 e-kirja teel antud selgituse ja Karol Lüki tervisekaardi väljavõtte (tervisekaardi kanne 27.09.2017 ning kanded perioodil 01.10.2017–08.12.2017). Tartu Vangla on seisukohal, et Karol Lüki esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Karol Lük on end määratlenud suitsetajana ning tal on isiklike asjade lattu paigutatud 17 sigaretti. Tartu Vangla selgitas, et Karol Lüki taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks raskendada või muuta võimatuks hilisema kohtuotsuse täitmise. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes Karol Lüki soov saavutada enda jaoks teistsugust olukorda või asjaolu, et suitsetamise keeld on talle vastumeelne ja rikub tema hinnangul ta õigusi. Juhul, kui hilisem kohtuvaidlus peakski lõppema Karol Lüki võiduga, saab ta pärast keelu tühistamist soovi korral uuesti suitsetama hakata. Seda, et vahepealne suitsetamiskeeld võiks talle pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua, taotlusest ei nähtu. Kuigi Karol Lük viitab, et suitsetamise keelamisega kaaneva meelesegaduse tõttu tekitas ta endale 27.09.2017 kehavigastuse, ei nähtu Tartu Vangla 27.09.2017 käskkirjast nr 6-1/937, Tartu Vangla 16.10.2017 protokollist ega Karol Lüki 27.09.2017 tervisekaardi kandest, et kehavigastuse tekitamine olnuks seotud peatselt kehtima hakkava suitsetamiskeeluga. Seega võis kehavigastuse tekitamine olla põhjustatud ükskõik millisest muust Karol Lüki elusündmusest ning Karol Lüki vastupidine väide on paljasõnaline ja tõendamata. Vangla selgitas, et Karol Lüki tervisekaardi andmetel ei ole ta siiski ühegi suitsetamisest tingitud terviseprobleemiga pärast suitsetamiskeelu algust vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud. Seetõttu puuduvad vangla hinnangul igasugused tõendid, et mittesuitsetamine mõjuks Karol Lüki tervisele halvasti.
Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 251 lg 1 p 3 järgi esialgse õiguskaitse määrusega võib kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.
9.Karol Lük palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat võimaldama Karol Lükil soetada vangla kaupluse vahendusel mõistlikus koguses sigarette ja lubada taotlejal suitsetada umbes 5 sigaretti ööpäeva jooksul selleks ettenähtud kohas.
10.Tartu Vanglas on 21.11.2017 registreeritud nr 6-24/9671-1 all Karol Lüki vaie seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega, milles taotleja ei nõustu Tartu Vangla direktori käskkirjaga, mille alusel ei võimaldata kinnipeetavatel vangla territooriumil suitsetada ja justiitsministri määrusega, millega on kinnipeetavate suhtes seatud suitsetamisega seoses piirangud. Karol Lük on märkinud, et soovib, et kohtumenetluse ajal võimaldataks tal suitsetada üks kord päevas, 3 sigaretti. Kuigi taotleja ei ole vanglae esitatud vaides sõnaselgelt nõudnud suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist, ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välistada taotluse lubatavust eeltoodud nõude osas, kuna on selge, et taotleja soov Tartu Vangla kodukorra ja justiitsministri määruse (mis puudutab Vangla sisekorraeeskirja) suitsetamist puudutavate punktide vaidlustamisel on suitsetamise võimaldamine. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.11.2017 määruse nr 5-17-41 p 11 kohaselt saab halduskohus kohustada vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus Vangla sisekorraeeskirja sätetega.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 on tühistamis- ja kohustamiskaebuse kohtule esitamine tõhus vahend taotleja õiguste kaitseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks Karol Lük taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 12). Seetõttu võib taotleja edaspidiseks tõhusaks õiguste kaitseks vajalik olla ka Tartu Vanglale taotluse esitamine suitsetamise lubamiseks ning suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, võimaldamiseks. Seejärel vangla keeldumisel saab taotleja esitada keelduva tegevuse peale vaide ning pärast vaide lahendamist kohtusse kohustamiskaebuse.
12.Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, Karol Lüki taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Karol Lük on kohtule põhjendanud, et suitsetamise keelust tulenevad pöördumatud tagajärjed seisnevad tundmustes ja hingelises seisundis (psühholoogilised kannatused). Karol Lük on märkinud, et kuigi suitsetamise keeluga taotlejale tekitatud kahju on hiljem võimalik riigivastutuse
seaduse alusel hüvitada, on siiski psühholoogiliste kannatuste suurust ja ulatust võimatu rahalisse väärtusesse ümber arvutada. Seega psühholoogiliste kannatuste rahalises määras hindamine on väär.
15.Kuna Karol Lük on end määratlenud suitsetajana, siis ei vaidle kohus sellele vastu, et suitsetamisest loobumisel võivad Karol Lükile kaasneda teatud ebamugavused. Samas, suitsetamisest loobumisel teatud ebamugavused ei ole võrdsustatavad pöördumatu tagajärje ohuga. Nimetatut kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Kohtu hinnangul on Karol Lüki poolt esitatud põhjendused paljasõnalised selle kohta, et suitsetamise keeluga on Karol Lükile tekitatud selline hingeline ja psühholoogine seisund, millest on Karol Lükile põhjustatud pöördumatud tagajärjed. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Karol Lük ei ole pöördunud Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole seoses suitsetamisest loobumisega kaasnenud terviseprobleemide (ei vaimsete ega füüsiliste) ravi vajadusega ning nende leevendamisega. Kuigi Karol Lük viitab, et suitsetamise keelamisega kaaneva meelesegaduse tõttu tekitas ta endale 27.09.2017 kehavigastuse, ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et tekitatud kehavigastus on tingitud just 01.10.2017 rakenduvast suitsetamise keelust. Kehavigastuse tekitas Karol Lük endale sel ajal, kui vanglas oli suitsetamine lubatud. Kohus nõustub vanglaga, et kuna Karol Lük ei ole vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud terviseprobleemidega, ei saa mittesuitsetamine põhjustada Karol Lükile selliseid tagajärgi, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta suitsetamiskeeld kaebajale pöördumatuid tagajärgi, ei pea kohus vajalikuks hinnata põhjalikumalt muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust (sh vaide perspektiiv).
16.Kohus märgib, et kuigi käesoleva määruse tegemise ajaks on Karol Lük olnud suitsetamiseta üle kahe kuu, võib Karol Lük pärast suitsetamise keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib.
17.Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsis 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust. Seega, suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
18.Kohus peab oluliseks viidata ka ringkonnakohtu määruse p-dele 25-28, kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt
suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
19.Karol Lüki põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus Karol Lüki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.