Danske Bank A/S hagi Xxxx vastu nõude tunnustamiseks Xxxxpankrotimenetluses. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post [email protected])
esindaja
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. oktoobril 2016. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi Xxxxvastu nõude tunnustamiseks Xxxxpankrotimenetluses.
2.Tunnustada Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) rahuldamata jäänud nõuet Xxxxpankrotimenetluses summas 106 888 (kaks miljonit) eurot ja 25 senti PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.
Harju Maakohtu 13.06.2014. a määrus tsiviilasjas 2-12-19994 on PankrS § 168 tähenduses täitedokument ka Danske Bank A/S nõude summas 106 888,25 euro, osas.
Menetluskulude jaotus 4.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxxkanda.
5.Välja mõista Xxxxriigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot ja õigusabikulud summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot Danske Bank A/S kasuks.
6.Välja mõista XxxxDanske Bank A/S kasuks viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Harju Maakohtu 16.10.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19994 kuulutati välja Xxxxpankrot ja määrati pankrotihalduriks Andrias Palmits. Danske Bank A/S esitas 08.11.2012 nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena kokku summas 106 908,24 eurot. AS Sampo Pank (kelle õigusjärglane on hageja) ja Xxxx OÜ vahel sõlmiti 12.09.2007 kapitalirendileping nr 270912RU, mille alusel omandas hageja Xxxx OÜ ülesandel ja huvides sadulauto MAN 18.410 FLT TGA XL, registreerimisnumber xxxx, tehasetähis XXXX ning andis selle Xxxx OÜ, esindaja juhatuse liige Xxxx, kasutusse. AS Sampo Pank ja Xxxx OÜ vahel sõlmiti 17.08.2007 kapitalirendileping nr 270820RU, mille alusel omandas hageja Xxxx OÜ ülesandel ja huvides poolhaagise Berger N-31, registreerimisnumber xxxx, tehasetähis SZ9N31SK07HGR1412 ning andis selle Xxxx OÜ, esindaja juhatuse liige Xxxx, kasutusse. AS Sampo Pank ja Xxxx OÜ vahel sõlmiti 17.08.2007 kapitalirendileping nr 270818RU, mille alusel omandas hageja Xxxx OÜ ülesandel ja huvides poolhaagise Kögel 24P, tehasetähis WK0SKHL24X0138182 ning andis selle Xxxx OÜ, esindaja juhatuse liige Xxxx, kasutusse. AS Sampo Pank ja Xxxx OÜ vahel sõlmiti 17.08.2007 kapitalirendileping nr 270817RU, mille alusel omandas hageja Xxxx OÜ ülesandel ja huvides sadulauto Volvo FH 12 42T/42R, tehasetähis XXXX ning andis selle Xxxx OÜ, esindaja juhatuse liige Xxxx, kasutusse. AS Sampo Pank ja võlgniku vahel sõlmiti 17.08.2007 ja 12.09.2007 käenduslepingud nr xxxxxxxx, millega võlgnik kohustus hageja ees solidaarselt Xxxx OÜ-ga vastutama hagi p 1.3.1.-1.3.4 nimetatud kapitalirendilepingutest tulenevate Xxxx OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingute punkti 1 kohaselt lepiti võlgniku vastutuse rahaliseks maksimumsummaks kokku kapitalirendilepingu nr 270912RU osas 551 012,80 krooni (so 35 216,14 eurot), kapitalirendilepingu nr 270820RU osas 442 942,50 krooni (so 28 309,19 eurot), kapitalirendilepingu nr 270818RU osas 333 645,00 krooni (so 21 323,80 eurot) ja kapitalirendilepingu nr 270818RU osas 345 150,00 krooni (so 22 059,11 eurot). Hagi p 1.3.1.-1.3.4 nimetatud liisinguesemete kasutamise eest kohustus Xxxx OÜ tasuma hagejale igakuiseid rendi- ja intressimakseid vastavalt kasutusrendilepingutele lisatud lepingu maksete tasumise graafikule. Samuti kohustus Xxxx OÜ kasutusrendilepingute p 8 kohaselt tasuma liisinguesemete kindlustusmakseid. Xxxx OÜ ei tasunud hagejale kapitalirendilepingutest tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu ütles hageja vastavalt kapitalirendilepingute punktile 10.1 alates 13.02.2009 kapitalirendilepingud üles. Peale kapitalirendilepingute ülesütlemist tagastas Xxxx OÜ kapitalirendilepingu nr 270818RU liisingueseme poolhaagise Kögel 24P, mis müüdi
hageja poolt hinnaga 91 666,67 krooni, millise summa võrra vähendati kapitalirendilepingust nr 270818RU tulenevat Xxxx OÜ võlgnevust. Samuti tagastati Xxxx OÜ poolt peale kapitalirendilepingute ülesütlemist kapitalirendilepingu nr 270817RU liisinguese sadulauto Volvo FH 12 42T/42R, mis müüdi hageja poolt hinnaga 90 000,00 krooni, millise summa võrra vähendati kapitalirendilepingust nr 270817RU tulenevat Xxxx OÜ võlgnevust. Seisuga 21.05.2012 oli kapitalirendilepingutest tulenev Xxxx OÜ võlgnevus hageja ees kokku 207 113,66 eurot (vt nõudeavalduse lisa nr 4), millest: - 60 797,92 eurot on liisinguesemete ostuhinna tasumata osa; 5674,26 eurot on maksegraafiku kohaselt tasumata kuumaksed; - 2153,87 eurot on tasumata kindlustusmaksed; - 61,06 eurot on tasumata intressid; - 138 426,55 eurot on tasumata viivised (viivised kuni seisuga 24.03.2009 olid lepingute nr 270912RU ja 270820RU osas kokku 1723,46 eurot ja viivised alates 28.07.2010 kuni 21.05.2012 on kokku 136 703,09 eurot). Kapitalirendilepingu nr 270912RU liisingueset sadulauto MAN 18.410 FLT TGA XL ja kapitalirendilepingu nr 270820RU liisingueset poolhaagis Berger N-31 ei ole vaatamata hageja ja OÜ Incure Inkasso Agentuur poolsetele korduvatele nõuetele hagejale tagastatud, samuti ei ole neid liisinguesemeid õnnestunud leida vaatamata OÜ Incure Inkasso Agentuur poolsetele toimingutele, mistõttu ei saa võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 kohaselt võlgnevusest maha arvestada eelviidatud liisinguesemete väärtust (vt selle seisukoha osas ka Riigikohtu 14.03.2012 lahendit nr 3-2-1-12-12 p 13). Võlgniku vastutus Xxxx OÜ kapitalirendilepingutest tulenevate kohustuste eest on Käenduslepingutest tulenevalt piiratud kokku 106 908,24 euroga, mistõttu on hageja rahaline nõue võlgniku vastu Käenduslepingutest tulenevalt kokku 106 908,24 eurot (mis koosneb: 60 797,92 eurot on liisinguesemete ostuhinna tasumata osa; 5674,26 eurot on maksegraafiku kohaselt tasumata kuumaksed; 2153,87 eurot on tasumata kindlustusmaksed; 61,06 eurot on tasumata intressid; 38 221,13 eurot on tasumata viivised). 13.03.2013 võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet võlgniku vastu summas 106 908,24 eurot teise järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena. Pankrotimenetluses rahuldati hageja nõue summas 19,99 eurot, summas 106 888,25 eurot jäi hageja nõue rahuldamata. Võlgnik esitas nõuete kaitsmise koosolekul kirjalikult hageja nõudele vastuväite. Arvestades käesoleva hagiavalduse punktis 1.3 esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, on ilmne, et hageja nõue on selge ja täies ulatuses tõendatud ning võlgniku vastuväide on põhjendamatu. Hageja nõude on põhjendatuks hinnanud ka maakohus ja ringkonnakohus tsiviilasjas 2-12-19994. Kostja vastus
2.Kostja on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja nõuete aluseks on kapitalirendilepingud nr 270818RU, 270817RU, 270912RU ja 270820RU. Hageja ütles nimetatud kapitalirendilepingud üles alates 13.02.2009. Samal päeval nõudis hageja liisitud vara tagastamist. Vara tagastamise nõue ja kõik muud lepingust ja seadusest tulenevad hageja nõuded muutusid sissenõutavaks kapitalirendilepingute lõppemise päeval, so. 13.02.2009. Pankrotiavaldus oli esitatud 21.05.2012. Selge ei ole, mille alusel otsustas hageja võõrandada poolhagis Kögel, mille jääkväärtus moodustas 13.02.2009. seisuga 165 249 krooni, hagis märgitud 91 666 krooni eest. VÕS § 367 lg 3 alusel pidi kostja võlgnevusest maha arvestama poolhaagise väärtus (st. turuväärtus) selle hagejale tagastamise päeva seisuga. Hageja ei ole seda väärtust tõendanud. Selge ei ole, mille alusel otsustas hageja võõrandada sadulauto MAN, mille jääkväärtus moodustas 13.02.2009. seisuga 270 925 krooni, hagis märgitud 90 000 krooni eest. VÕS § 367 lg 3 alusel pidi kostja võlgnevusest maha arvestama sadulauto väärtus selle hagejale tagastamise päeva seisuga. Hageja ei ole seda väärtust tõendanud.
Xxxx OÜ jättis hagejale tagastamata liisinguesemed sadulauto MAN ja poolhagis Berger. Kapitalirendilepingu p 10.3. kohaselt peab lepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisunguandjale koheselt tagastama liisunguandja poolt näidatud ajal ja kohas. Hageja 13.02.2009. ülesütlemisavalduse kohaselt nõudis hageja liisinguesemete viivitamatut tagastamist Realiseerimiskeskus OÜ müügiplatsile. Liisinguesemete tagastamise nõude ja selle täitmata jätmisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks nõude esitamise päeval, so. 13.02.2009. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga olid need nõuded aegunud. Hageja nõuded kostja vastu on esitatud käenduslepingute alusel. Käenduslepingute kohaselt võttis kostja enesele vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest Xxxx OÜ poolt, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Eeltoodust tulenevalt vastutas kostja ainult nende kohustuste eest, mis on tekkinud lepingust tulenevalt lepingu kehtivuse ajal. Kostja ei vastuta nende Xxxx OÜ kohustuste eest, mis ei tulene lepingust. VÕS § 195 lg 2 kohaselt: kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei vastuta nende Xxxx OÜ kohustuste eest, mis tekkisid seaduse alusel pärast kapitalirendilepingu lõppemist. Käendaja vastutab ainult lepingust, mitte seadusest tulenevate liisingusaaja kohustuste eest. Hageja nõuete aluseks olevad asjaolud, nt. tasumata jäetud kindlustusmaksete kulud ei ole tõendatud. Hageja viivise nõude alus ja suurus ning viivise arvestus ei ole selge. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 16.10.2012. a määrusega välja Xxxxpankroti ning nimetas pankrotihalduriks Andreas Palmitsa (tl 11). Hageja esitas 08.11.2012. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 106 908,24 euro tunnustamiseks (tl 16). Nõue tuleneb AS Sampo Pank ja võlgniku vahel 17.08.2007 ja 12.09.2007 sõlmitud käenduslepingutest nr KÄ-270817RU-1, KÄ-270818RU-1, KÄ-270820RU-1, KÄ- 270912RU-1, millega võlgnik kohustus hageja ees solidaarselt Xxxx OÜ-ga vastutama kapitalirendilepingutest nr 270912RU, 270820RU, 270817RU, 270818RU tulenevate Xxxx OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingute punkti 1 kohaselt lepiti võlgniku vastutuse rahaliseks maksimumsummaks kokku kapitalirendilepingu nr 270912RU osas 551 012,80 krooni (so 35 216,14 eurot), kapitalirendilepingu nr 270820RU osas 442 942,50 krooni (so 28 309,19 eurot), kapitalirendilepingu nr 270818RU osas 333 645,00 krooni (so 21 323,80 eurot) ja kapitalirendilepingu nr 270817RU osas 345 150,00 krooni (so 22 059,11 eurot).
5.Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet täies ulatuses (tl 89). Võlgnik esitas hageja nõudele Pankrs § 104 lg 1 alusel vastuväite (tl 92-94), mistõttu ei ole Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas 2-12-19994 täitedokument hageja rahuldamata jäänud nõude, s.o. 106 888,25 euro, osas. Pankrs § 104 lg 2 kohaselt kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. 6.Hageja nõudeavalduse (tl 16) kohaselt tuleneb tema nõue AS Sampo Pank ja võlgniku vahel 17.08.2007 ja 12.09.2007 sõlmitud käenduslepingutest nr KÄ-270817RU-1, KÄ-270818RU-1, KÄ-270820RU-1, KÄ- 270912RU-1, millega võlgnik kohustus hageja ees solidaarselt Xxxx OÜ4
ga vastutama kapitalirendilepingutest nr 270912RU, 270820RU, 270817RU, 270818RU tulenevate Xxxx OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kapitalirendilepingud on 13.02.2009. aastal võlausaldaja poolt üles öeldud seoses võlgnevusega. Lepingu nr 270818RU liisingueseme müüs võlausaldaja hinnaga 91 666,67 krooni, lepingu nr 270817RU liisinguese müüdi hinnaga 90 000 krooni. Lepingute 270912RU ja 270820RU liisinguesemeid ei ole võlausaldajale tagastatud. Seisuga 21.05.2012. a moodustas Xxxx OÜ võlgnevus võlausaldaja ees 207 113,66 eurot. Kuivõrd Xxxxvastutus Xxxx OÜ kapitalirendilepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest on käenduslepingutest tulenevalt piiratud 106 908,24 euroga, esitas võlausaldaja nõudeavalduse summas 106 908,24 eurot (tl 17-18). Pankrotimenetluses rahuldati hageja nõue summas 19,99 eurot (tl 7). 7.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue tõendamata ning aegunud. Vara tagastamise nõue ja kõik muud lepingust ja seadusest tulenevad hageja nõuded muutusid sissenõutavaks kapitalirendilepingute lõppemise päeval, so. 13.02.2009. a. Pankrotiavaldus esitati 21.05.2012. a.
8.Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Võlgnik esitas samasisulise vastuväite ka tsiviilasjas 2-12-19994. Maakohtu hinnangul ei muutunud kõik liisinglepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks lepingute ülesütlemise päeval, s.o. 13.02.2009. a. Tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, seega peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Maakohus leidis, et esitatud liisingulepingute p 10.6 kohaselt on lepingute ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud ning kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks peale liisingueseme võõrandamist ja peale vastava nõude esitamist 10 päeva möödumisel. Seega muutus kapitalirendilepingust nr 270818RU tulenev nõue sissenõutavaks 06.08.2010 ja kapitalirendilepingust nr 270817RU tulenev nõue muutus sissenõutavaks 10.09.2009. a. Kapitalirendilepingu nr 270912RU liisingueset sadulauto MAN 18.410 FLT TGA XL ja kapitalirendilepingu nr 270820RU liisingueset poolhaagis Berger N-31 ei ole vaatamata võlausaldaja ja inkassofirma poolsetele korduvatele nõuetele ja tegevustele võlausaldajale tagastatud. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et eelviidatud kahe liisingulepingu osas tuleb lugeda mõistlikuks ajaks, millest alates on võlausaldaja VÕS § 367 kohane kulutuste hüvitamise nõue muutunud sissenõutavaks, üks aasta alates liisingulepingute ülesütlemisest (13.02.2009). Seega kapitalirendilepingust nr 270912RU ja kapitalirendilepingust nr 270820RU tulenevad nõuded tuleb lugeda sissenõutavaks muutunuks alates 13.02.2010. a. TSÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt peatab pankrotiavalduse esitamine nõude aegumise. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse võlgniku vastu 21.05.2012. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldaja liisingulepingutest tulenevad nõuded aegunud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-1219994 08.01.2013. a tehtud määruses nõustunud maakohtuga selles, et Danske Bank A/S nõuded ei ole aegunud. Kohtulahendid on jõustunud.
9.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud seda, et liisinguesemed on võõrandatud turuväärtusega. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul on liisingvara võõrandatud kooskõlas liisingulepingute p 10.6 ning vastavalt turuhinnale. Kuivõrd OÜ Balti Realiseerimiskeskus müüs poolhaagise Kögel 24P 91 666,67 krooniga ning Volvo FH 12 42T/42R 90 000 krooniga, siis müügihind ongi liisingesemete väärtus. TsÜS § 65 sätestatust ei tulene kohtu hinnangul, et liisingueseme raamatupidamislikku jääkväärtust saab pidada selle tegelikuks väärtuseks.
10.Kostja leiab, et käendaja vastutab ainult lepingust, mitte seadusest tulenevate liisingusaaja kohustuste eest, hageja ei ole tasumata jäetud kindlustusmaksete ( 2 153,87 eurot) kulusid tõendanud. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja nõue käesolevas menetluses ongi esitatud käenduslepingute ning liisinglepingute alusel. Xxxxon omakäeliselt allkirjastanud vaidlusalusetes kapitalirendilepingutes ka liisinguesemete kindlustuskohustuse. Käenduslepingute p 1 kohaselt vastutab käendaja täies ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sh kindlustusmaksete tasumise eest. Hageja on esitanud tasumata kindlustusmaksete arvestuse (tl 66-69, 70-75). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Xxxx OÜ või kostja oleks oma lepingulise kohustuse täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja kohtu hinnangul väita, et hageja nõuab alusetult kindlustusmaksete tasumist.
11.Kostja hinnangul ei ole hageja viivise nõude alus ja suurus ning viivise arvestus selge, viivis on ka ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide otsitud ja üldsõnaline. Hageja on esitanud võlgnevuse ja viivise kujunemise kronoloogia (tl 66-76), mis kohtu hinnangul piisavalt arusaadav. Hageja viivisenõue Xxxx OÜ vastu on 138 426,55 eurot. Hageja palub viivisenõuet tunnustada summas 38 221,13 eurot, kuivõrd käendaja vastutus on käenduslepingutest tulenevalt piiratud. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue ebamõistlikult suur. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb Xxxxpankrotimenetluses tunnustada teises järgus summas 106 888.25 eurot ning Harju Maakohtu 13.06.2014. a määrus tsiviilasjas 212-19994 on täitedokument PankrS § 168 tähenduses ka Danske Bank AS nõude osas. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot, mis kuulub TsMS § 174 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 750 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja töömahtu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.