Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-17-1838 11. detsember 2017, Tartu Janar Jäätma A.Š.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30. augusti 2017. a otsuse nr 735/17 tühistamiseks Kaebaja A.Š. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Peeter Aleksašin ja Hillar Leet 21. november 2017, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.Š.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. jaanuar (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 30. augusti 2017. a otsusega nr 735/17 A.Š.ile väljastatud relvaloa nr RL788126 ja relvakandmisloa nr KL12470 kehtetuks (punkt 1), kohustas A.Š.it andma relva- ja relvakandmisloa, püstoli Sig-Sauer-P-226 (nr U726579) ja laskemoona politsei valdusesse (punkt 2) ning võõrandama relva ja laskemoona (punkt 3). Otsuse põhjendustes märgitakse kokkuvõtlikult järgmist: 1) A.Š.ile väljastati relvaluba kehtivusega 14. november 2019 õigusega hoida ja kanda püstolit Sig-Sauer-P-226 enda ja vara kaitsmiseks. A.Š.ile väljastati relvakandmisluba nr KL12470
3-17-1838 kehtivusega 27. mai 2021 õigusega vallata USS Security Eesti AS-le kuuluvaid püstoleid CZ75, Feg ja Mauser kutsealal tegutsemiseks; 2) politsei sai 30. juulil 2017 kella 6.00 ajal väljakutse, kuna Tartu kesklinnas Barclay pargis oli kaklus. Politseiametniku ettekande kohaselt oli kakluse üheks osapooleks A.Š., kes käitus provotseerivalt. Ta oli filminud musitavat noormeest ja neiut. Noored palusid filmimine lõpetada, kuid A.Š. seda ei teinud, vaid provotseeris edasi. Sellest kujunes välja kaklus. A.Š. ei rahunenud ka siis, kui politsei saabus, ta üritas noormehele kallale minna. A.Š. oli keskmises joobes ning sõber toimetas ta minema; 3) Tartu Favora tanklas leidis 7. augustil 2017 aset intsident. A.Š. filmis politseinikke, kui nad jõid kohvi. Politseinik palus filmimine lõpetada, kuid A.Š. keeldus ja jätkas filmimist. A.Š. järgnes politseiametnikele ja käitus üleolevalt. A.Š. oli keskmises alkoholijoobes; 4) relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 kohaselt võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda omama. Pärast lubade kehtivust tuleb relvad anda hoiule PPA-le ning isikul tuleb need võõrandada (RelvS § 44 lg 1 ja lg 6); 5) isikut on varasemalt karistatud väärteokorras, kuna ta juhtis 7. mail 2006 alkoholijoobes mootorsõidukit. Isikut karistati väärteokorras, kuna ta magas 8. juunil 2006 parklas ja oli joobes. Isikut karistati väärteo korras, kuna 18. mail 2008 oli ta avalikus kohas alkoholijoobes ja kiskus vimpleid alla. PPA viis isikuga 5. detsembril 2013 läbi vestluse, milles isik vastas, et tal on varasemalt alkoholiga rohkem kokkupuudet olnud, kuid asi on paranenud ning pingeolukorras proovib ta jääda rahulikuks ja mitte provotseerida; 6) isiku käitumine alates 2006 ei vasta keskmise mõistliku inimese käitumisele, samuti on alkoholiga liialdatud. Selline käitumine ja eluviis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Isiku isikuomadused ei võimalda tal relvaluba omada; 7) isiku väide, et ta ei olnud alkoholijoobes ega provotseerinud kaklust, on isikut ennast õigustav. Ka teine politseiametnik viitab enda ettekandes, et isik oli alkoholijoobes. Isiku väited pole kohased, et ta oleks tulnud viia arestimajja, kui ta oli alkoholijoobes. PPVS § 729 lg 1 ei kohusta sellises olukorras kainenema toimetama. PPA ei hinda mälupulgal edastatud filmi Barclay pargi intsidendist. Isiku käitumine on arusaamatu, miks ta pidas filmimist vajalikuks ning millist eesmärki see endas kandis; 8) relvasoetamisloa taotlejale on seatud keskmisest kõrgendatud nõudmised, mh lasub tal kohustus käituda kooskõlas ühiskonnas vastuvõetavate normidega. Tuvastatud asjaolud annavad aluse kahelda A.Š.i isikuomadustes; 9) A.Š. on kaotanud oma usalduse. Isik kinnitas 2013, et ta ei liigtarvita enam alkoholi ning pingeolukorras jääb ta rahulikuks ega provotseeri. Politseiametnike ettekannete kohaselt ei pidanud A.Š.i lubadus paika. PPA-l puudub alus kahelda ettekannete paikapidavuses; 10) isikule ei saa lubada tulirelva valdamist, kui ta ei suuda ennast kontrollida. Isik, kes ei suuda ennast pärast alkoholitarbimist kontrollida, ei suuda käidelda tulirelva kui suuremat ohuallikat. Relva omanik peab aru saama oma tegevusest, selle tähendusest ja tagajärgedest; 11) välistada ei saa sarnaste sündmuste kordumist tulevikus. A.Š. ei suuda ümbritsevat adekvaatselt hinnata. See kujutab ohtu isikule endale ja teistele isikutele. Reeglina on tulirelvad selle omaniku elukohas ja on seetõttu talle kättesaadavad. Seetõttu ei ole välistatud nende kuritarvitamine.
2.A.Š. esitas Tartu Halduskohtule 7. septembril 2017 kaebuse PPA 30. augusti 2017. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja oli 30. juuli 2017. a öösel tööl. Pärast tööd sai kaebaja tuttavaga pargis kokku. Kaebaja märkas, et paar on intiimses olukorras ja see oli häiriv. Kaebaja filmis paari tegevust, et video tõendina politseile anda. Kaebaja töötab turvatöötajana ning oma töö tõttu tuleb mõnikord politseile videosid või pilte anda. Kaebaja kutsus paari korrale. Seejärel mees ründas
3-17-1838 ja lõi kaebajat rusikaga näkku. Kaebaja vastupanu ei osutanud ega provotseerinud. Politseinikud ei tahtnud kaebaja selgitusi kuulata. Politsei saatis kaebaja koju; 2) kaebajale jääb Favora tankla juhtumi puhul arusaamatuks, milles ta süüdi on. Kaebaja märkas tanklas politseinikku, kes oli Barclay pargis. Kaebaja tahtis teada, kuidas sündmus lõppes. Politseinikud andsid teada, et nad ei soovi kaebajaga suhelda. Kaebaja ei filminud ega takistanud politseinikke; 3) kaebaja tarbib alkoholi väga harva ja ainult sündmuste puhul. Kaebajat ei ole viimasel ajal karistatud ja ta üritab olla eeskujulik kodanik. Tööandja pole kaebajale etteheiteid teinud; 4) kui kaebaja oli joobeseisundis, oleks tulnud see fikseerida. Eriti olukorras, kus kaebaja väidetavalt kakles. Kaebaja tausta kontrollides pidi selguma, et ta kannab relva ja see oleks tulnud temalt ära võtta. Jääb selgusetuks, miks kaebaja koju lubati. Kaebajale ei ole ametnikud midagi teinud; 5) luba on kaebajale oluline, kuna sellest sõltub tema palk ja ametikoht.
3.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma vastust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) PPA algatas menetluse politseiametnike ettekannete alusel. Ettekannete kohaselt käitus kaebaja provotseerivalt ja sellest kujunes välja kaklus. Kaebaja ei rahunenud, kui politsei saabus, vaid ta tahtis noormehele kallale minna. Kaebaja oli keskmises või tugevas alkoholijoobes, ta tuikus, silmad punetasid ja sõber toimetas ta minema; 2) ettekannete kohaselt filmis kaebaja politseinikke. Ta ei lõpetanud filmimist, käitus üleolevalt ja oli alkoholijoobes; 3) PPA jääb haldusaktis toodud põhjenduste juurde.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas PPA tunnistas kaebaja relvaloa ja relvakandmisloa õiguspäraselt kehtetuks.
5.PPA tunnistas load kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel, mille kohaselt võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. RelvS § 43 lg-s 31 sätestatud õigusnorm koosneb kahest osast: õigusnormi eeldustest ja õiguslikust tagajärjest. Õigusnormi eelduse kohaselt peab loa omaja ohustama kas enda või teise isiku turvalisust, s.t ohustama kaitstavat õigushüve (nt elu, tervis) (oht kui õigusnormi eeldus, vt RKHKo 3-3-1-1-14, p 15). Õigusnormi eeldusena nimetatud oht on määratlemata õigusmõiste. Kohus määratleb selle mõiste kohtuasja lahendamisel ja seejärel kontrollib, kas PPA on selle õigesti sisustanud (vt nt RKHKo 3-3-1-1-14, p-d 16–21). Kui selline oht esineb, on PPA-l õigus kaaluda, kas tunnistada loa omajale väljastatud luba kehtetuks või mitte.
6.PPA hinnangul tingisid kaebajale väljastatud lubade kehtetuks tunnistamise järgmised asjaolud.
6.1.Vaidlustatud otsuse kohaselt sai politsei 30. juulil 2017 kella 6.00 ajal väljakutse, kuna Tartu kesklinnas Barclay pargis oli kaklus. Politseiametniku ettekande kohaselt oli üheks osapooleks kaebaja, kes oli käitunud provotseerivalt, sest ta filmis noormeest ja neiut. Kuna kaebaja nõudmise peale filmimist ei lõpetanud, järgnes kaklus. Ettekande kohaselt A.Š. ei rahunenud, kui politsei saabus ja ta üritas noormeest rünnata. Täiendavalt märgiti, et A.Š. oli keskmises joobes ning sõber toimetas ta minema.
3-17-1838
6.2.Vaidlustatud otsuse kohaselt oli Tartu Favora tanklas 7. augustil 2017 intsident. Kaebaja filmis politseinikke, kui nad jõid kohvi. Politseiametnik palus filmimine lõpetada, kuid kaebaja keeldus ja jätkas filmimist. Kaebaja järgnes politseiametnikele ja käitus üleolevalt ning politseiametnike hinnangu kohaselt oli kaebaja vähemalt keskmises või tugevas alkoholijoobes.
7.Toimunud sündmuste pinnalt järeldas PPA, et kaebaja eluviis ja käitumine ohustab tema enda ja teise isiku turvalisust, mistõttu ei ole ta sobiv omama vaidlusaluseid lube. Kohtuistungil andis PPA esindaja seletuse, mille kohaselt oli loa kehtetuks tunnistamisel määrav kaebaja agressiivne ja provotseeriv käitumine ning alkoholijoobes olek üksnes kirjeldas isiku agressiivsust (kohtuistungi protokoll, tl-d 27 pöördel ja 28; elektrooniline protokoll 10.14.40 ja 10.16.25). Kohtu hinnangul võib isiku provotseeriv käitumine kujutada ohtu, s.t tõenäosust, et lähitulevikus võib aset leida kaitstava õigushüve kahjustus. Provotseerimise all mõistetakse seda, kui midagi kutsutakse tahtlikult esile või kui kedagi ässitatakse (Eesti keele seletav sõnaraamat).
8.Kaebaja võtab omaks, et ta filmis Barclay pargis noormeest ja neiut, kuna nad olid avalikus kohas intiimses olukorras ning kaebaja eesmärgiks oli filmimisega lõpetada korrarikkumine (kohtuistungi protokoll, tl 27 pöördel ja 28 pöördel; elektrooniline protokoll 10.06.56, 10.07.18 ja 10.25.09). Kaebaja väitis ka seda, et kui filmimise tõttu teda rünnati, osutas ta vastupanu (kohtuistungi protokoll, tl 27 pöördel; elektrooniline protokoll 10.07.18). Samas on kaebaja seisukohal, et Barclay pargi sündmuse ajal ei olnud ta alkoholijoobes. Kaebaja on Favora tankla sündmuse osas seisukohal, et kuigi ta oli ühe õlle tarvitanud, soovis ta üksnes politseinikega suhelda, kuid ta ei filminud politseinikke (kohtuistungi protokoll, tl 27 pöördel; elektrooniline protokoll 10.09.16). Kaebaja väidab, et tema eesmärgiks oli uurida, kuidas lahenes Barclay pargi sündmus (käesolev otsus, p 2 alap 2).
9.Eelneva pinnalt ei ole seega vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) kaebaja filmis Barclay pargis noormeest ja neiut. Filmimise tõttu ründas noormees kaebajat ning kaebaja osutas vastupanu; 2) kaebaja üritas Favora tanklas astuda kontakti politseiametnikuga, kes saabus Barclay pargi sündmust lahendama.
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlus asjaolude üle, kas: 1) kaebaja oli Barclay pargis ja Favora tanklas alkoholijoobes; 2) kaebaja filmis Favora tanklas politseiametnikke.
11.Kohus jagab PPA seisukohta, et kaebaja teguviis Barclay pargis oli provotseeriv. Kaebaja esitas PPA-le Barclay pargi sündmustest videofailid, mille kohus nõudis PPA-lt välja (tl-d 25 ja 26). Kohus uuris kohtuistungil kahte videofaili.
11.1.Esimesest videofailist nähtus, et kaebaja filmis noormeest ja tüdrukut, kes olid intiimses olukorras. Esimesest videofailist nähtub, et kaebaja filmis ligikaudu 5 m kauguselt ning videofaili pikkus oli 56 sekundit. Teisest videofailist nähtub, et kaebaja filmis neiut suures plaanis eest vaates, hinnanguliselt toimus filmimine ligikaudu 1 m kauguselt, ning videofaili pikkus oli 10 sekundit. Noormees asus neiu taga, kes seepeale ründas kaebajat. Kaebaja väitis kaebuses, et ta ei osutanud noormehele vastupanu (käesolev otsus, p 2 alap 1). Samas märkis
3-17-1838 kaebaja istungil, et ta osutas ründele vastupanu (kohtuistungi protokoll, tl 27 pöördel; elektrooniline protokoll 10.07.18).
11.2.Kohtu hinnangul järeldub videofailidest, et ründe kutsus tahtlikult esile kaebaja, mis kasvas üle kakluseks. Kaebaja pidi mõistma, et antud olukorras nii pikalt ning neiu lähedalt filmimine toob kaasa selle, et noormees astub samme filmimise lõpetamiseks, mh selle, et ta astub neiu kaitseks välja. Kui kaebaja hinnangul oli tegemist korrarikkumisega, mida ta soovis lõpetada, filmimine ei olnud selleks sobiv vahend. Kui kaebaja leidis, et tegemist oli korrarikkumisega, oleks ta saanud piirduda suusõnalise märkusega ja vajadusel politsei kutsumisega. Seega tuleb kohtu hinnangul kaebaja käitumist pidada provotseerivaks.
11.3.Kuna aset leidnud vahejuhtum lõppes kaklusega, võib järeldada, et oht isikute kehalisele puutumatusele osaliselt realiseerus. Seega ei olnud tegemist enam mitte ainuüksi ohuolukorraga, vaid juba ka osaliselt realiseerunud ohuga ning seetõttu korrarikkumisega (korrakaitseseadus § 55 lg 1 p 1).
11.4.Seejuures saab jaatada ka kõrgendatud ohtu isikute elule ja tervisele. Kaebaja kandis Barclay pargi sündmuste ajal tulirelva (kohtuistungi protokoll tl 28; elektrooniline protokoll 10.22.10). Kaebaja oli oma käitumisega provotseerinud ründe, mis lõppes kaklusega. Kaebaja on omaks võtnud selle, et ta tegutses ründele vastu. Tegemist oli pingelise olukorraga, kuna kaebaja valduses oli ka tulirelv. Sündmuste juures viibisid kõrvalseisvad isikud, kaebaja sõber ning neiu. Ilma politsei sekkumiseta ei saa välistada sündmuste edasist eskaleerumist.
11.5.Isegi kui kaebaja väide peaks vastama tõele, et tal ei olnud sündmuste ajal alkoholijoovet, seda enam tuleb jaatada temast lähtuvat ohtu RelvS § 43 lg 31 mõttes. Tulirelva kandval isikul lasuvad võrreldes keskmise isikuga kõrgemad nõuded ja kohustused mh hoiduda eemale sündmustest ja provokatsioonidest, mis võivad kaasa tuua konfliktsituatsioone. Kui isik ei suuda seda kaines olekus teha, on tõenäosus suurem, et ta ei suuda seda teha ka alkoholijoobes.
11.6.Seega isik, kes kannab tulirelva, peab hoiduma sellistesse sündmustesse sattumise eest, kus tema tegevus põhjustab ründe tulirelva kandva isiku vastu, mis kasvab üle kakluseks. Kaebajal oli võimalus hoida toimunud sündmus ära, kuid ta ei teinud seda. Seega saab kohtu hinnangul kaebaja teguviisi sõltumata sellest, kas kaebaja oli alkoholijoobes või mitte, käsitada nii tema enda kui ka noormehe ja neiu turvalisust ohustavana. Halduskohtu hinnangul piisab sellest asjaolust, et lugeda kaebaja tegevus ohtlikuks RelvS § 43 lg 31 tähenduses. PPA-l oli seega õigus asuda kaaluma kaebajalt lubade ära võtmist.
12.Kuna Barclay pargis toimunut ise saab pidada ohtlikuks RelvS § 43 lg 31 mõttes, on õigusnormi eeldus täidetud ning puudub vajadus eraldi analüüsida, kas ka Favora tankla juhtumit tuleb pidada ohtlikuks. Kohus peab vajalikuks nimetatud sündmust siiski analüüsida, kuna PPA omistas sellele tähenduse.
12.1.Menetlusosalised on erineval seisukohal küsimuse üle, kas kaebaja filmis politseiametnikke, käitus pealetükkivalt ja kas ta oli keskmises või tugevas alkoholijoobes.
12.2.PPA-le on kaks politseiametnikku seletuse kirjutanud. K. Kuke 7. augusti 2017. a seletuse kohaselt läksid politseiametnikud Favora tanklasse, kus nad märkasid kaebajat, kes tarbis alkoholi. Kaebaja filmis politseinikke ning ta keeldus filmimist lõpetamast. Kaebaja väljus koos politseiametnikega tanklast ja käitus üleolevalt. Kaebaja oli silmnähtavalt vähemalt keskmises alkoholijoobes (tl 16 pöördel).
3-17-1838
H. Hendriksoni 29. augusti 2017. a seletuse kohaselt filmis kaebaja politseiametnikke. Kaebaja oli vähemalt keskmises või tugevas alkoholijoobes, kuna ta kõnnak oli ebakindel, tal olid tugevad alkoholilõhnad ning ta kõne oli segane (tl 17 pöördel).
12.3.Halduskohtul pole alust kahelda politseiametnike seletuste usaldusväärsuses. Seletused on andnud mõlemad politseinikud, kes viibisid sündmuskohal (haldusmenetluse seadus § 38 lg 2). H. Kuke seletus anti vahetult pärast sündmuste toimumist 7. augustil. H. Hendrikson andis oma seletuse 22 päeva hiljem. Kahe politseiametniku erinevatel päevadel antud seletused sisu osas ühtivad. Seejuures on H. Hendrikson oma seletuses kirjeldanud joobetunnuseid. Kaebaja jaatab, et Favora tankla sündmuste ajal oli ta alkoholi tarbinud ning ta suhtles politseiametnikega (kohtuistungi protokoll, tl 27 pöördel; elektrooniline protokoll 10.09.16; tl 18). Kaebaja ei väida, et tal oleks olnud konflikt seletused andnud politseiametnikega. Ka politseiametnike seletustest kaebajaga konflikti järeldada ei saa.
12.4.Kohtu hinnangul ei saa tuvastatud asjaolude pinnalt üksnes Favora tankla sündmuste pinnalt iseseisvat ohtu RelvS § 43 lg 31 mõttes järeldada. Küll aga saab Favora tankla sündmust, sõltumata sellest, kas kaebaja oli Favora tankla sündmuste ajal kerges, keskmises või tugevas alkoholijoobes, arvestada Barclay pargi juhtumi analüüsimisel. Mõlema juhtumi korral on kaebaja oma käitumisega näidanud üles seda, et tema teguviis on selline, et ta on valmis kergemini sekkuma teiste inimeste tegevustesse. Seejuures on see põhjustanud konfliktsituatsioone. Neid situatsioone saab praegusel juhul kogumis pidada ohtlikuks RelvS § 43 lg 31 mõttes.
13.Halduskohtu hinnangul ei ole PPA eksinud kaalutlusreeglite vastu, kui ta otsustas pärast ohu järeldamist tunnistada kaebajale väljastatud load kehtetuks. Halduskohtu hinnangul on PPA võtnud otsuse tegemise aluseks asjakohased kaalutlused, mis on kooskõlas RelvS § 43 lg 31 eesmärgiga ja piiridega. PPA on pidanud praeguses asjas kaalukaks väärtuseks avaliku korra kaitset ja ohu ennetamist nii relva omaniku kui ka teiste isikute elule ja tervisele. PPA arvestas sündmuste raskust ning et tegemist oli keskmisest raskema sündmusega (vt käesolev otsus, p 11). Samuti asjaoluga, et tulirelva näol on tegemist suurema ohu allikaga. Samuti võttis PPA arvesse seda, et kaebajal oli 2006–2008 kolmel korral probleeme, mis olid tingitud alkoholist (vt käesolev otsus, p 1 alap 5). Vaidlusaluste lubade kehtetuks tunnistamise kontekstis varasema käitumise arvestamine näitab, kas isiku üldine käitumismuster on ajas muutunud või mitte. Halduskohtu hinnangul ei saa lubade kehtetuks tunnistamist pidada kaebaja suhtes ülemääraseks. Kuigi kaebaja väidab, et tal on lube vaja enda töö tõttu, kaalub isikute elule ja tervisele ohu ennetamine tulirelva äravõtmise näol kaebaja hüve üles. Eeskätt seetõttu, et tegemist oli keskmisest raskema sündmusega (vt käesolev otsus, p-d 11 ja 12.4).
14.Kuna halduskohtu hinnangul on PPA kaebajale väljastatud load õiguspäraselt kehtetuks tunnistanud, on PPA ka õiguspäraselt kohustanud kaebajat relvade valduse PPA-le üle andma ning võõrandama tulirelva ja laskemoona (RelvS § 44 lg-d 1 ja 6).
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.