lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2538/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2538/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2538

Määruse kuupäev ja koht

11. detsember 2017, Tartu

Kohtunik

Maare Aloe

Kohtuasi

XXX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega

Resolutsioon

Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Saata kohtumäärus taotlejale ja Tartu Vanglale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse saabus 23.11.2017 XXX esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p-de 2, 2.3, 4.8, 7.1.1, 7.1.15, 12, 13.3, 16.9.18 ja 24.2.4 kehtivuse peatamiseks.
2.Tartu Halduskohus 27.11.2017 määruses jättis XXX esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus palus taotluse esitajal taotlust põhistada ning tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
3.29.11.2017 tasuti esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv ning 04.12.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX puuduste kõrvaldamise avaldus. Taotleja ei taha, et tema õigusi rikutaks veel 1,6 aastat ning et talle põhjustataks sellega füüsilisi üleelamisi võõrutusnähtude näol. Taotlejal on oma õigusi lihtsam kaitsta, kui oleks taastatud endine olukord. Taotleja on kursis, et kohus on mitmele isikule kohaldanud esialgset õiguskaitset. Tehiolud ei saa nii palju erineda, et taotleja ei saaks paluda võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist. Rikutakse taotleja põhiõigusi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Vangla esitas kohtule 07.12.2017 seisukoha, milles leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. XXX on end määratlenud suitsetajana, kuid isiklike asjade lattu tal sigarette paigutatud ei ole. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes soov saavutada endale teistsugust olukorda või asjaolu, et suitsetamise keeld on XXX vastumeelne. Samuti ei saa vajadust tingida asjaolu, et põhivaidluse menetlus võib kujuneda pikaks või et õiguskaitse kohaldamisel oleks tal end kohtus lihtsam kaitsta. Taotleja tervisekaardist ei nähtu, et ta oleks seoses füüsiliste üleelamistega võõrutusnähtude näol meditsiiniosakonna poole pöördunud. Seetõttu puuduvad tõendid, et suitsetamise keeld mõjuks tema tervisele negatiivselt. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ebameeldiv ja võib põhjustada mõningaid vaegusi. Käesolevaks hetkeks ei ole XXX saanud suitsetada rohkem kui kaks kuud. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et alates 01.08.2016 on tal olnud võimalik

suitsetada vaid kolm sigaretti päevas, on ebausutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks talle pikaajalisi ja raskeid üleelamisi põhjustada. On üldteada, et suitsetamine kahjustab tervist ja suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised ebameeldivused. Tuleb arvestada, et suitsetamisest loobumine toob inimesele kasu. TVK punktide kehtivuse peatamine ei aita taotleja soovitud eesmärki saavutada, kuna alates 01.10.2017 on justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 31 kohaselt vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kohtu seisukoht

5.XXX palub esialgse õiguskaitse korras halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel peatada osaliselt TVK kehtivus. Lisaks eeltoodule mõistab kohus tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et taotleja soovib ka HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist, kuivõrd taotleja eesmärgiks on vanglas suitsetamine.
6.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vanglas on 27.11.2017 registreeritud taotleja vaie nr 1-11/618-1 seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega, milles taotleja vaidlustab esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud TVK punkte. Kuigi taotleja ei ole vaides sõnaselgelt nõudnud suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist, ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välistada taotluse lubatavust eeltoodud nõude osas, kuna on selge, et taotleja soov TVK punktide vaidlustamisel on suitsetamise võimaldamine. Seega ei ole põhjendatud vangla väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei aita taotleja eesmärki saavutada. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.11.2017 määruse nr 5-17-41 p 11 kohaselt saab halduskohus kohustada vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus VSkE sätetega.
7.Kohus selgitab täiendavalt, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 on tühistamis- ja kohustamiskaebuse kohtule esitamine tõhus vahend taotleja õiguste kaitseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks XXX taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 12). Seetõttu võib taotleja edaspidiseks tõhusaks õiguste kaitseks vajalik olla ka Tartu Vanglale taotluse esitamine suitsetamise lubamiseks ning suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, võimaldamiseks. Seejärel vangla keeldumisel saab taotleja esitada keelduva tegevuse peale vaide ning pärast vaide lahendamist kohtusse kohustamiskaebuse.
8.Kuna XXX on lähtudes HKMS § 249 lg-st 2 esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitanud vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX ei ole pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, et võõrutusnähtusid leevendada, mistõttu puuduvad tõendid, et taotlejal üldse mingid võõrutusnähud esinevad. Samuti, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks ka taotleja väide, et tal oleks oma õigusi lihtsam kaitsta, kui oleks taastatud endine olukord. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglates lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.
11.Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
12.Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
13.XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium